töötas ka Lizst. Kohtumine Lisztiga sisendas poosit tundeid ja usku tulevikuks. Peagi ohtub Düsseldorfis Schumanniga ja see on viljakas. Soolopianist. 1854 puhkab kontserditest ja suundub schumani perele toeks. Järgneb tööperiood detmoldis õukonna muusikadirektorina. See kestab kuni 1859. Samal ajal annab kontserte ja kirjutab muusikat. 1862 sõidab viini kus tunnev vaimustust ja inspiratsiooni. Seal tutvub kriitiku ja kirjaniku E. Hanslikiga, sisendab optimismi. Hanslick oli finantsgeenius, kes trükkis ta loomingut. Brahms valiti viini lauluakadeemia õppejõuks. Sel ajal käis tihti hamburgis naiskoori juhatamas. Klaverisooloõhtud. Töökohtades mängiti tema loomingut. Teadvustatakse uut heliloojat ja piaisti. 1872 valiti viini muusikaühingu direktoriks- töötas parimate muusikutega. Viin aukodanik. Olemuselt beethoveni sarnane: jäme, tahumatu, tihti ettearvamatu, kuid teda aksepteeriti. Vanas eas viini positsioon võrreldav peephoveniga, jumalus
Aastatel 1848-61 elas Weimaris. Pühendus rohkem heliloomingule ning võttis seetõttu vastu Weimari õukonna kapellmeistri koha. Õukonnas oli hea orkester ja ooperiteater Liszt lõi sümfoonilisi teoseid ning dirigeeris neid ise. Tutvus Wagneriga, kes hiljem abiellus Liszti tütre Cosimaga. Neil aastail saavutaski Liszt tuntuse helilooja ja dirigendina. Sel ajal tekkis Saksamaal ka nn konservatiivide (keskus oli Leipzig, juhtfiguurid Mendelssohn ja Brahms, kriitik Eduard Hanslick) ja radikaalide (Liszt, Berlioz, Wagner) konflikt. Esimesed pooldasid klassikalisi zanre, Viini klassikute eeskuju vormis ja harmoonias; absoluutse muusika ideed. Teised (kelle juhtfiguur oli Liszt) pooldasid programmilist muusikat, kromaatilist ja pingestatud harmooniat, Viini klassikute vormide (sümfoonia, sonaat) vaba laiendamist, arendamist. Liszti ja tema mõttekaaslaste ringi nimetati ka Uus Saksa või Weimari koolkonnaks.
kujutavast kuntsist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need ise välja. Tihti samastus helilooja peategelasega, süzees oli konflikte ja traagilisi lahendusi, sageli oli üldine kõlapilt jõuliselt nukker. Sajandi keskel vallandus poeleemika programmilise ja absoluutse muusika e väljendusesteetika ja formaalesteetika pooldajate vahel. Viimaseid esindas oma kirjutisega ,,Muusikalisest isusast" (1854) muusikateadlane Eduard Hanslick, kelle muusikaliseks iidoliks oli helilooja Johannes Brahms. Ajastu põhizanr oli ooper, mis vastas kõige paremini 19.sajandil levinud kunstide sünteesi põhimõttele. Tekkisid ka uued zanrid. Soololaul häälele instrumendi, enamasti klaveri saatel. Klaverisaated olid tehniliselt nõudlikud ja virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile (Liszt).
täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi. Sümfooniline poeem. Kunstide süntees grand opéra, muusikadraama. (19. sajandi alguse seisukoht, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest.) 19. sajandi keskel terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle. Eduard Hanslick: "Muusika on helisedes liikuvad vormid." 4. Piiride nihutamine lõpmatuse poole (kunstis aknamotiiv) ajas, geograafias - kõik mis kauge, üle piiri, on huvitav (ka looduse salapära, müstika, öö): a) minevik, ajalugu 19. sajandi algul kunsti "kristianiseerimine" gregooriuse koraal, Palestrina, Bach; mineviku muusika esitamine b) eksootika (eelmisega seotud; eksootiline - võõrapärane); muusikas antakse eksootikat edasi nn.
Selle kõige äthtsamaks elemendiks on muusika, mille vajadusele peab olema allutatud kõik muu. Fookuses on alati tegelase emotsioonid. Siit tulebki järeldus, et muusika funktsioonid kultuuris peavad olema mingil moel seotud inimeste emotsioonidega. Kui küsida, et kas muusika otstarbeks on emotsioone edasi anda või neid muusika kuulajas tekitada, siis õigemana tundub teine variant. Puhta muusika teooria pooldajatest on Lääne kultuuris kõige enam tuntud Stravinski ja kriitik Hanslick. Peamised emotsioonid:rõõm, kurbus, viha, hirm (vahel lisaks ka vastikus). 4/5 on negatiivsed, samas on selge, et muusikaga tegelema motiveerib inimesi ilmselt kõige sagedamini just rõõm, mida see tegevus suudab inimestele pakkuda. Mitmete Euroopa rahvaste muusikas näib minoorse laadi kasutamine mazoorsega võrreldes olevat laiemalt levinud. Ameerika muusikateadlane L.Meyer ,,Emotsioon ja tähendus muusikas" on muusika tekitatud emotsioonidest samahästi kui mööda mindud
raudteejaamas, kus teine juba südame pekseldes minuteid lahkumiseni luges" Veidi enne surma kirjutas Ida Ekman kirja Sibeliusele, kus rääkis tolleaegse suure meistri, Johannes Brahmsi külaskäigust muusikakriitik Eduard Hanslicki majja Viinis Ida oli laulnud talle Sibeliuse laulu Sèn har jag ej frågat mera (,,Ma ei küsi rohkem ")op. 17, nr.1 ,,See meeldis Brahmsile niivõrd, et ta tahtis seda veel kuulata ning istus ise Hanslick`i asemel klaveri taha." Kui nad lõpetanud olid, suudles Brahms noort lauljannat laubale ning sõnas: ,,Kui me järgmine kord kohtume, laula rohkem Sibeliust kui mind. " Brahms suhtus väga entusiastlikult Sibeliuse lauludesse ning ruttas sellest oma sõbrale ka rääkima. On teada, et Brahms ei näidanud väga kergelt oma heakskiitu konkurentide teostele, välja arvatud siis, kui ta teed ristusid tõelise talendiga.
Retoorika mõte oli, et inimene kuulab muusikat ja saab sellest rõõmu. Helilooja ei loo inimese taju jaoks vaid inimese kujutlusvõime jaoks. Muusika vastuvõtt ei ole sensuaalne protsess. Igal kuulajal on vastutus teose ees. Kontemplatsioon puhastatud tajumine. See mida kunstiteosest saame, ei tulene emotsioonidest mis meid tabavad vaid kuidas mõistame teose olemust. Heliteose väärtus on tema sisemistes korraldustes. Hanslick. Muusika kuulamine muutus vastutuslikuks tegevuseks, moraalseks. Nietzsche. ,,Tragöödai sünd muusika vaimus" selles teoses kirjutas lahti olulise printsiibid, mis eksisteerisid juba antiikkreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip. Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja igasuguste piiride kaotamise jumal, ekstaasi jumalus. Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti
annaabi.ee 
