gümnaasiumis ja töötas ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. 1907. aastal alustas õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õppis ta 1911. aastani,aga juristidiplom jäi lõpetamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Haigus Haiguse pärast, A.H.Tammsaare sõitis ära Kaukaasile. Seal ta elas Sochis, kus praegu asub muuseum. Perekond Tammsaare oli abielus Käthe Hanseniga. Nende perre sündis kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik. Looming Anton kirjutas palju lasteraamatuid ja novelle.Näiteks: «Poiss ja liblikas», «Meie rebane»,«Kuningas ja ööbik»... A.H.Tammsaare muuseum Tallinnas A. H. Tammsaare mälestusmärk Äitah tähelepanu eest!
Pärast seda aastatel 19121913 Kaukaasias. Aastal 1914 tehti talle Tartus raske maooperatsioon. Aastatel 19141919 põdes ja töötas ta Koitjärvel. 30. jaanuaril 1938 valiti ta Albu valla aukodanikuks. Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass 24. veebruaril 1938. Tammsaare suri 1. märtsil 1940 Tallinnas[1]. Ta on maetud Metsakalmistule. Anton Hansen Tammsaare haud Metsakalmistul Eraelu Tammsaare oli abielus Käthe Hanseniga (neiuna Veltman; eluaastad 1896-1979). Käthe enda mälestuste järgi olevat ta esmakordselt kohtunud Anton Hanseniga siis, kui oli kõigest üheteistkümne aastane. See juhtus Käthe õemehe August Peeti korteris Narvas. Tüdrukule oli tollal juba tuntud kirjanik jätnud sügava mulje. Käthe Veltman ja Anton Hansen abiellusid 13. märtsil 1920. aastal kell veerand üks, ehkki Käthe pani nende abiellumisest teatava kuulutuse lehte juba 7. juunil 1919 ning
Brandt püüdis parandada Saksamaa Liitvabariigi suhteid Ida-Euroopa riikide, eriti Ida-Saksamaa, Poola ja Nõukogude Liiduga. See nõndanimetatud uus idapoliitika ehk lihtsalt idapoliitika tõi talle 1971 Nobeli rahupreemia. Perekond 19411946 oli Brandt abielus Anna Carlotta Thorkildseniga, kes oli Norra isa ja Saksa-Ameerika päritolu ema tütar. Neil oli tütar Nina (sündinud 1940). Pärast lahutust abiellus Brandt 1948 Rut Hanseniga. Nad said kolm poega: Peter (sündis 1948, ajaloolane), Lars (sündis 1951, kunstnik) ja Matthias (sündis 1961, näitleja). Brandt lahutas oma teise abielu 1980 ja sellest ajast kuni surmani ei kohtunud ta Rutiga kordagi. Kolmandat korda abiellus Brandt 9. detsembril 1983 Brigitte Seebacheriga (sündis 1946). Tänud kuulamast! 2009. aastal otsustati anda tema nimi rajatavale Berliini Brandenburgi rahvusvahelisele lennujaamale.
Kirjutamiseks meisterdas vend kirjutuspuldi, et ta saaks seistes kirjutada, kuna istuda ei olnud esialgu võimalik. Ka nö metsas elades jälgis kirjanik tähelepanelikult maailmasündmusi ja kirjutas palju publitsistikat (nt "Sõjamõtteid). Ilukirjanduslikku loomingut kirjutas ta sel perioodil vähem, kuid hilisemas loomingus on Koitjärve olustikud, loodusmotiivid ja inimesed olulisel kohal. Koitjärvelt tuli Tammsaare Tallinnasse 1919. aastal, samal aastal abiellus ta Käthe Hanseniga. Tallinnas elas Tammsaare vabakutselise kirjanikuna, mis tähendas talle pidevat tööd. Ka tema loomingusse tulid uues tasandid, näiteks ilmus 1921. aastal tema esimene näidend "Juudit", millega algab kirjaniku loomingu kõrgperiood. 1922 ilmub romaan Kõrboja peremees, seejärel juba maailmakuulus viieosaline romaan "Tõde ja õigus" ning 1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend "Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku
publitsistikat (nt "Sõjamõtteid). Ilukirjanduslikku loomingut kirjutas ta sel perioodil vähem, kuid hilisemas loomingus on Koitjärve olustikud, loodusmotiivid ja inimesed olulisel kohal (vt Toomas Haug "A.H. Tammsaare ja A.H. Koitjärve. Maastikuloolisi märkmeid", Looming 2003, nr 1). Koitjärvelt tuli Tammsaare Tallinnasse 1919. aastal, samal aastal abiellus ta Käthe Hanseniga. Tema esimeseks elukohaks Tallinnas sai Õuna tänav, hiljem elas ta veel Toomkuninga tänaval ning elu viimased kaheksa aastat Koidula tänava 12 A majas, kus praegu asub Tammsaare Muuseum. Tallinnas elas Tammsaare vabakutselise kirjanikuna, mis tähendas talle pidevat tööd, et kirjutamisega ära elatada esialgu ennast ja oma abikaasat, hiljem aga ka nende kaht last. Lapsed tütar Riita (...) ja poeg Eerik (....) - olid Tammsaare elus väga tähtsal kohal.
Juba 16-17 aastat pole teineteist näinud. Jutt läheb rohkem Hjalmari ning tema isa peale, kes hetkel poja pool elab. Hjalmaril on hea meel, et ta nüüd viimaks sai veenduda, et Gregersil midagi tema vastu ei ole, kuna ta kutsus ta oma isa majja. Gregers ise on nautinud üksindust üleval oma tehases. Hjalmar pajatab veel oma elust üht- teist ning tuleb välja, et Werle oli tasunud poisi õpingu fotograafiks kinni. Samuti oli ta abiellunud vahepeal Gina Hanseniga, kes oli kunagi Werle majas majapidajaks olnud, ent üsna üürikeseks ajaks sinna jäänud ning aaasta enne Gregersi ema surma sealt majast lahkunud. Werle oli nad kokku viinud. Proua Sorby tuleb Werle käevangus. Pettersen ja abiteener Jensen tulevad kandikuga. Suurem osa külalisi on kogunenud Werle kabinetti; teenrid kannavad punsiklaase ringi. Proua Sorby teeb härrastega jämedaid nalju, ent oskab sellest puhtana välja tulla. Naerdakse ja lobisetakse edasi.
käsikirjade tagasilükkamise eest olid seda ka need tunased juurdetulijad. Eriti aga ei meeldinud neile, et sihtimääravad ajalehetoimetajad nende trükitud ilukirjanduslikku kaastööd omamoodi ümber parandasid, harjunud maitse järele koolutasid ,,kõlbulisemaks ja õpetlikumaks". Sellest sündisidki siis noorte vaba eneseavalduse taotlused ja enneaegseks isetegevuseks kokkuheitmine. Sellest ka nende ridade kirjutaja esimesed isiklikud kokkupuuted noore Hanseniga Tammsaarelt. Anton Hansen ei astunud ise ligi, teda pidi otsima. Küsisingi teda ühel sügisesel õhtupoolikul pärast tunde Treffneri gümnaasiumis. See oli siis tema, ,,Kilgivere Kustase" ja ,,Ärakadunud" poja kirjutaja, küsijaga võrreldes juba siis tüse poiss, lai otsaesine, lahke ja kinnine pilk ühtlasi. Mindi üheskoos välja, sees ei olnud oma jutunurka, jalutati mööda Emajõe kõnniteed. Ühel oli peas kulunud kaabu, teisel kroonugümnaasiumi vormimütsi odav loorberiraag noka
Inimesed, kes teavad, et nende elupäevad on loetud. "Kärbes" Tüüpiline Tammsaarelik naine. Nimi Tiksi, elurõõmus naine, suhted erinevate meestega. Tiksi lõõritas end mehele. Tiksis sarnased jooned ka Krõõda ja Tiinaga. Armastuses äärmiselt altid valmis kõigeks. II perioodil ka esimesed märgid ka matsi ja vurle kohta. III 1917 1940 2 näidendit ja romaanid. Psühholoogiline realism Mõjutanud põhjamaade autorid. Paralleelid Knut Hanseniga. näidend 1921 "Juudit" Piiblilegendile tuginev lugu. Peategelane on ühe linna valitsejanna. Võtab ette ohtliku käigu läheb vaenlaste leeri, et võrgutada väepealik Olovernes. See õnnestub. Lõpuks meelitab lõksu. Raiub pea maha, toob rahvale kandikul ette. Tegelikult kiindus mehesse. Probleemid: Tunded ja kohusetunne, ei tulnud rahvalt loodetud kiitust. 1936 näidend "Kuningal on külm" Allegooriline, palju mõistukõnet, kriitika fasismi aadressil. Pealtnäha muinasjutuline
Kui Tammsaarel oli mingit organisatsioonilist identiteeti, siis see võis olla just üliõpilasseltsis. Tammsaare haigestub tuberkuloosi ja võtab ülikoolipäevil väga ohtliku pöörde, sellest tulenevalt katkestab ta õpingud ülikoolis. Kolib metsavahist venna juurde Koitjärvele. Aastal 1912 sunnib terves teda tegema ainukest suurt reisi Kaukaasiasse, et end ravida. Tagasi tulles tehakse A. H-le mao-operatsioon. A. H abiellub Käthe Hanseniga, sest ajalehte oli pandud teade, et antud isikud on kihlunud, kuid Tammsaare sellest midagi ei tea. Päts soovis Eesti tuntumale kirjanikule midagi kinkida talu Lagle talu, kuid Tammsaare seda talu ei saa. Võib arvata, et Päts kartis Tammsaare keeldumist. Albu valda tekib esimene Tammsaare kuju ja juba ta elu ajal tavaliselt ei panda elu ajal kirjanikele kujusid. o Friedebert Tuglas A. H. Tammsaare (1918) o Marta Sillaots A. H. Tammsaare looming (1927) o Karl Mihkla, A. H