Sõites Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Sügavus laevahuku paigas 70-80 meetrit Visiir tõsteti 1994. aastal pinnale ja viidi Soome Hankosse. 1999.aastal Rootsi meremuuseumile. 2002. aastal Rootsi mereväebaasi Mälestusmärgid Tallinnas Paksu Margareeta juures Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel Pärnus jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal Saaremaal Ninase pangal Võrus Katariina kiriku juures Stockholmid Vasa muuseumi lähedal Tallinnas Saaremaal Pärnus Aitähh kuulamast !
Talvesõda Talvesõda kestis 105 päeva. Hirler ja Stalin leppisid kokku mõjupiirkondades, see tähendas et Poola jagati ning kolm Balti riiki ja Soome siiirati Nõukogude mõjupiirkonda. Balti riigi leppisid Stalini nõudmistega, samad nõudmised esitati ka Soomele mis oli nõus tegema järelandmisi kuid ei nõustunud Nõukogude baasi rajamisega Hankosse, mis paikneb Helsingi lähedal. Soome sõjaväes oli 37 000 meest vananenud varustusega, käputäis igivanu soomustanked, mõned tankitõrjekahurid. Mereväel oli vaid 2 soomuslaeva, 2 suurtükilaeva, 5 allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit. 19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolsevike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda. 6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks
ei ründa. 30.november 1939 alustas venemaa talvesõda, tungides ilma põhjuseta soomlaste territooriumile. Nsv arvas, et sõda kestab vähe, aga soomlased osutasid suurt vastupanu. Venelased pidid tooma lisavägesid, sest nad polnud harjunud külma ilmaga ja nad polnud sõjaks hästi valmistunud. Kõik olid hämmingus ja isegi Prantsusmaa ja Inglismaa olid nõus oma väed appi saatma. Stalin lõi kartma ja tegi soomega vaherahu. Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest ja rajati Hankosse vene sõjaväebaas, aga iseseisvus säilus. Baltiriikide okupeerimine Kuna saksamaa tungis sisse prantsusmaale, siis kogu maailma pilgud olid seal ja nsv sai hea võimaluse baltimaade okupeerimiseks. Kõigepealt esitati ultimaatum leedule, kus nõuti punaarmee täiendavate jõudude sisseviimist ja venemeelse valitsuse loomist. 16 juuni 1940 esitati samad nõudmised ka eestile ja lätile. Eestalsed nõustusid vastupanu osutamata ja nii said baltiriigid okupeeritud
või Rootsi vahel kurseerinud aluseid. Laevapere töötas kahes vahetuses, kaptenid olid Arvo Andresson(03.02.195428.09.1994) ja AvoPiht(1954-28.09.1994)Estonia uppus 28. septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel (UTC +2), sõites Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal. 989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad. Visiir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome Hankosse. 1999. aastal andis uurimiskomisjon visiiri üle Rootsi 9 meremuuseumile ning see viidi Rootsi Södertälje sadamasse. Sealt viidi vöörivisiir 2002 Muskö saarele Rootsi mereväebaasi. Sügavus on laevahuku paigas 7080 m. Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jms. Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas
baaside lepingut. 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Talvesõda NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. Soome jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Teherani konverents Aasta lõpul 1943 - Teherani konverents. Osalesid Roosevelt, Churchill ja Stalin . Stalinile tehti järelandmisi tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire. Balti riikidele tähendas see sõja lõpul jälle Moskva võimu alla sattumist. Otsustati, et USA ja Inglismaa avavad teise rinde. NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu. Otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. Pariisi rahukonverents Sõja lõpp 10. veebr
Lätti ja Leetu. (1939–1940) ❧ 5. okt. 1939 kirjutas Läti Moskvas alla baaside lepingule (30 000 meest) ❧ 10. okt 1939 kirjutas Leedu Moskvas alla baaside lepingule (20 000 meest) – Leedu sai tagasi ajaloolise pealinna Vilniuse Soome Talvesõda NSV Liit esitas ka Soomele nõudmise rajada Punaarmee baasid, kuid Soome keeldus 30. nov. 1939 – 12. märts 1940 toimus Talvesõda Moskva rahuga kaotas Soome Karjala maakitsuse ja Hankosse tuli rajada Punaarmee baas Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Baaside rajamise järel üritasid Balti riigid NSV liiduga säilitada väga häid suhteid. Ametlikult jäi Eesti Soome Talvesõja suhtes neutraalseks, kuid ❧ http://www.youtube.com/wat avalik arvamus oli ch?v=TwQmwbQttkY täielikult Soome poolel. Balti riikide okupeerimine ja
okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Talvesõda · NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. · 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. · NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. · Soome jätkas vastupanu. · Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. · See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Kummaline sõda ja sõjategevus Euroopas 1940 Taani, Norra · Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände. · Mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil, oldi väheaktiivsed. · Merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustusteid. · 9. apr. 1940 Saksamaa -> Taani (alistus) · Saksamaa ründas ka Norrat. · Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuningpere sai põgeneda.
Olgugi, et ametlikult oli sõda läbi, jäi seoses Teise maailmasõja laienemisega Soomes kehtima sõjaseisukord ning riik tegi jätkuvalt suuri kulutusi sõjaväe tugevdamiseks. Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes. 23. juunil 1940 nõudis NSVL nikli kaevandamise õigust Petsamos, 27. juunil Ahvenamaa demilitariseerimist. Peale Rootsi ja Saksamaa vahel sõlmitud vägede transiidilepingut nõudis NSVL sarnast lepingut ka Soomelt Nõukogude vägede transiidiks Hankosse. 6. septembril nõustus Soome vägede transiidiga, ning 11. oktoobril Ahvenamaa demilitariseerimisega, kuid Petsamo küsimuses kasutati venitamistaktikat. Nõukogude Liit sekkus ka Soome siseasjadesse, nõudes näiteks Soome kaubandus- ja tööstusministri Väinö Tanneri tagasiastumist. Samuti oli Soome vastu hakanud huvi tundma Saksamaa ( nikkel Petsamos,rikkaim Lääne-Euroopa kaevandus), kes vastutasuks vägede transiidilepingule lõpetas seni Soomele kehtinud relvamüügiembargo.
annaabi.ee 
