· Toimub üleminek ekstensiive tööjõu kasutuselt intensiive tööjõu kasutusele. · Kujuneb tugeva keskklassiga ühiskond. Keskklass on haritud ning otsustusvõimeline. · Olulisem kui kapital, on info valdamine ja info liikumise kiirus. 3 Ühiskonna tüübid (ajalooliselt) 7. September 1. AGRAARÜHISKON ( ehk premoderne ehk traditsiooniline) · Enamik rahvuslikust rikkusest tuleb hankivast sektorist · Suurim osa elanikkkonast on hõivatud hankivas sektoris · Omane on suletus ehk väike mobiilsus · Seisuslikkus · Puudub rahvusriik · Suured pered, palju põlvkondi elavad koos 2. INDUSTRIAAL- EHK TÖÖSTUSÜHISKOND: · Sai alguse tööstuslikust pöördest 18. sajandi lõpul, Inglismaal · Kapitalismi kujunemine · Ratsionaalsus
majanduskasvu seisukohalt oluliseks erinev tegur: 1. Ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest; 2. Investeeringutepõhises arenguetapis on edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3. Teadmistepõhises arenguetapis panustatakse inimkapitali ja haridusse. Teadmistepõhises arenguetapis toimub ühiskonna deindustraliseerimine, st majanduse üldine ja hõive struktuur liiguvad primaarsest (hankivast) ja sekundaarsest (töötlevast) sektorist teenuste sektorisse ja uue teadmise loomisse. Seda tööturul toimuvat võiks kujutada tööliste kolmnurgana, mille jalamil asuvad lihttöölised ja tipus suurimat lisaväärtust tootvad tippspetsialistid. Teadmistepõhises majanduses on enamus hõivatutest oskustöölised ja need asuvad kõrget lisaväärtust tootvatesharudes. 1950. aastal oli 51% Ameerika töötajatest hõivatud tootmises, 11% teenuste sektoris,
looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks produktideks. Tänapäeva keemiatööstus valmistab enam kui 70 000 toodet. Keemiatehnoloogia on teadus tooraine keemilisest töötlemisest tarbeaineteks (nt kaupadeks) ja tootmisvahenditeks. Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel. Toorainet tööstusele saadakse hankivast majandusest. Näiteks põllumajanduse toodang on toiduainetetööstuse tooraine, kala on kalatööstuse tooraine, puit on puidutööstuse ja tselluloostööstuse tooraine. Omakorda on mõnede tööstuse harude toodang teiste harude tooraineks. Näiteks on metallid, lakid ja värvid masinatööstuse toorained, tselluloos on paberitööstuse tooraine, jahu on kondiitritööstuse tooraine. Samuti võivad olla mingi tehnoloogilise protsessi käigus tekkinud jäätmed teiste toodete
Kogutoodangu poolest on Kanada kapitalistlike maade seas seitsmendal kohal. Suure osa toodangust ja väljaeokaubast moodustavad toorained, põllumajandus- saadused ja pooltooted. Selle poolest sarnanebki Kanada arengumaade ja sõltuvate maadega ning seepärast mõjuvad ületootmiskriisid Kanadale raskemini kui teistele kapitalistlikele tööstusriikidele. Suur on sõltuvus väliskapitalist, peamiselt USA omast. Välismonopolid kontrollivad umbes 50% hankivast ja töötlevast tööstusest. Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid
Peamiselt kasvatatakse nisu, maisi, tubakat, suhkrupeeti ja sojaube. Ka liha- ja piimakarjakasvatus ning meetootmine on tõusuteel. Moldova tuntuim eksportkaup on vein, mis tuleb riigi lõuna- ja keskosa paljudest viinamarjaistandustest. Lisaks toodetakse erinevaid likööre ja vahuveini. Kindlasti teatakse Moldovat ka päikselilleseemnete, metsapähklite, õunte ja teiste puuviljade poolest. Kuna riik asub põllumajanduslikult ideaalses kohas, tuleb ka 40% SKTst hankivast majandusest. Enamus eksporti läheb endistele Nõukogude Liidu riikidele Ukrainasse, Venemaale ja Valgevenesse. Tööstus Tööstus moodustab Moldova SKTst 38 %. Enamasti toodetakse elektrimootoreid ja muud varustust, nagu pumbad. Lisaks valmistatakse põllumajandusettevõtetele traktoreid ja autovaruosi. Eksisteerib ka väike keemiatööstus, mis põhineb plastiku, erinevate sünteetiliste kiudude ja värvi tootmisel ja ehitustööstus, kus valmistatakse tsementi ja erinevaid
Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum- keskmine kiviaeg, algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus oli hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asula Eestis Pulli (9000 eKr) Neoliitikum- noorem kiviaeg, alguseks loetakse keraamika/savinõude kasutuselevõttu. Käsitööoskuste hüppeline areng keraamika, kivi lihvimine/puurimine, riide kudumine. Toimus neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Homo habilis- ilmus 2,5 milj. aastat tagasi, tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel, tööriistad. Homo erectus- ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav, piiratud kõnevõime. Neandertaallane- Homo sapiens- ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst, tule süütaine, algsed majad, koer, sugukond. (tark inimene) Karolingide poliitiline ja kultuuriline pärand
Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg: alguseks loetakse keraamika/savinõude kasutuselevõttu. Käsitööoskuste hüppeline areng keraamika, kivi lihvimine/puurimine, riide kudumine. Toimus neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Antropogeneesi põhijärgud: Homo habilis ilmus 2,5 milj. aastat tagasi (vanem kiviaeg), tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel. Homo erectus ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav. Neandertaallane (konspektis pole midagi olulist kirjas) Homo sapiens ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst. Neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele.
annaabi.ee 
