Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hammasratasmootorid" - 7 õppematerjali

Pneumaatika-juhtimiskomponendid ja täiturid
10
docx

Pneumaatika: juhtimiskomponendid ja täiturid

mõõtmed on väikesed; nad pole ülekoormuse ja keskkonna tingimuste suhtes tundlikud; neid on lihtne hooldada. Konstruktsiooni järgi jagatkse suruõhumootorid: a) Kolbmootorid (radiaal- ja aksiaalkolbmootorid)- suruõhuga pannakse tööle kolvid, mille liikumine muudetakse ülekandemehhanismi abil pöörlevaks liikumiseks. b) Tiivikmootorid- tööpõhimõttelt sarnanevad tiivikkompressorile. c) Hammasratasmootorid- pöördemoment tekitatakse suruõhu suunamisega vastu hammasratta hambaid, teine hammasratas on kinnitatud mootori teljele. d) Turbiinid.[2.] KOKKUVÕTE Kuna nii täitureid kui ka nende juhtimisviise on erinevaid, siis on väga oluline valida endale sobivaimad. Samuti on oluline pneumojaotite õige paigutus, mis tagab nende stabiilse töö ning lihtsa juurdepääsu ning hooldamise ja vajadusel parandamise. Silmas

Mehhatroonika → Tööstustehnoloogia
32 allalaadimist
Pneumoautomaatika eksam 2013
11
docx

Pneumoautomaatika eksam 2013

osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit. 20. Õhu puhastamine, õhufiltrite liigid 21. Pneumaatilised täiturid, nende liigid Lineaarliikumisega täiturid(pneumosilindrid): Ühepoolse toimega silindrid, Kahepoolse toimega silindrid, Mitmepositsioon-silinder, Lööksilinder, Trosssilinder, Püsimagnetitega pneumosilinder. Pöördliikumisega täiturid: Pöördsilindrid, Suruõhumootorid, * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 22. Pneumosilindrid, konstruktsioon, liigid 23. Monostabiilssed silindrid, iseärasused Ühepoolse toimega silindri puhul juhitakse suruõhku ainult ühele poole kolbi. Sellised silindrid on kasutusel juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas. Kolvi tagasiliikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul. Tagastusvedru jõud on arvestatud selline, et tagada piisavalt kiire kolvi tagasiliikumine

Muu → Pneumoautomaatika
30 allalaadimist
R ja T kategooria
4
doc

R ja T kategooria

Kui on vaja saad hästi pika töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt hüdrosilindritest peavad väljastama pöörlevat liikumist , neid liigitatakse : Hammasratasmootorid , Radiaalkolbmootorid , Aksiaalkolbmootorid , Hammaslattmootorid . Radiaalkolbmootori kasuks räägib eelkõige tema võime arendada suurt pöördemomenti . Kõige erinev on siin hammaslattmootor , mis põhimõtteliselt meenutab tavalist hammasratas hüdromootorit , kui erinevused on järgmised : Üks hammasratas on ehitatud sirgeks hammaslatiks , Õli juhitakse hammaslati otstesse , Algselt hakkab edasi-tagasi liikuma hammaslatt ja pöörab hammasratast

Põllumajandus → R ja t kategooria
26 allalaadimist
R ja T kategooria
7
rtf

R ja T kategooria

tekitada mõlemas suunas. Kui on vaja saad hästi pika töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt hüdrosilindritest peavad väljastama pöörlevat liikumist , neid liigitatakse : Hammasratasmootorid , Radiaalkolbmootorid , Aksiaalkolbmootorid , Hammaslattmootorid . Radiaalkolbmootori kasuks räägib eelkõige tema võime arendada suurt pöördemomenti . Kõige erinev on siin hammaslattmootor , mis põhimõtteliselt meenutab tavalist hammasratas hüdromootorit , kui erinevused on järgmised : Üks hammasratas on ehitatud sirgeks hammaslatiks , Õli juhitakse hammaslati otstesse , Algselt hakkab edasi-tagasi liikuma hammaslatt ja pöörab hammasratast . Seda mootorit

Muu → Materjaliõpetus
4 allalaadimist
Ehitusmasinate üldelemendid
8
pdf

Ehitusmasinate üldelemendid

pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut. hüdrosüsteemides ainult jõuallikatena, st täidesaatvate elementidena 1. konstruktsiooni järgi a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised 2. töökäigu suuna järgi a) ühepoolse tööga b) kahepoolse tööga 11. Hüdromootorite põhiparameetrid. a) tarbitav max rõhk b) tarbitav vooluhulk c) arendatav

Ehitus → Ehitusmasinad
22 allalaadimist
Pneumaatika alused
97
pdf

Pneumaatika alused

Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° (sele 53). Sele 53 - Labaga pöördsilinder 5.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma konstruktsioonilt jaotatakse suruõhumootorid järgnevalt: * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 5.2.2.1 Kolbmootorid 47 Kolbmootoreid jaotatakse radiaal- (sele 54) ja aksiaalkolbmootoriteks (sele 55). Suruõhuga pannakse liikuma kolvid, millede liikumine muudetakse ülekandemehhanismi abil pöörlevaks liikumiseks. Mootori sujuva töö tagamiseks kasutatakse mitut pneumosilindrit. Selliste mootorite parameetrid on otseses sõltuvuses töörõhust, silindrite arvust, kolvi pindalast jne. Sellist tüüpi

Meditsiin → Ohuõpetus
242 allalaadimist
Pneumaatika alused
194
pdf

Pneumaatika alused

Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° (sele 53). Sele 53 - Labaga pöördsilinder 5.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma konstruktsioonilt jaotatakse suruõhumootorid järgnevalt: * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 5.2.2.1 Kolbmootorid 47 Kolbmootoreid jaotatakse radiaal- (sele 54) ja aksiaalkolbmootoriteks (sele 55). Suruõhuga pannakse liikuma kolvid, millede liikumine muudetakse ülekandemehhanismi abil pöörlevaks liikumiseks. Mootori sujuva töö tagamiseks kasutatakse mitut pneumosilindrit. Selliste mootorite parameetrid on otseses sõltuvuses töörõhust, silindrite arvust, kolvi pindalast jne. Sellist tüüpi

Tehnoloogia → Tehnoloogia
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun