miljonit kristlast. Islam, populaarsuselt teine religioon Aafrikas, jõudis siia 7. sajandil Vahemere rannikult. Aja jooksul levis islam edasi idarannikule ja Ida-Aafrikasse. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest. Aafrika rahvad ja hõimud Põhja-Aafrika on kuulunud ülejäänud Aafrikaga ühte tõepoolest üksnes geograafiliselt, aga mida aeg edasi, seda rohkem siiski ka poliitiliselt. Teadaolevalt vanimad põhja-aafriklased kõnelesid hamiidi keeli. Nende elavad järeltulijad on erinevad berberi hõimud, kes asustavad avaraid territooriume Sahara kõrbealal ja moodustavad senini enamuse Maroko ja Mauritaania rahvastikust (millest ka mauride nimi). Hamiidide hulka kuuluvad ka Aafrika sarve asustavad kušiidid - somaalid, gallad jt. Hamiidi keelerühma kuulus ka vanas Egiptuses kõneldud egiptuse keel ja selle järglane kopti keel. Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi.
(Rätsep 2002: 50) Sõnade päritolu küsimus Viimasel ajal on hakatud arvama, et soome-ugri keeltel on sugulussuhteid palju kaugemalt. Mõned keeleteadlased on seisukohal, et soome-ugri keeled on kauges minevikus suguluses olnud indoeuroopa, altai ja mõnede teiste keelkondadega. (Rätsep 2002: 5051) 1960. aastatel lõi vene lingvist-polüglott Vladislav-Illits-Svitõts nostraatiliste keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada indoeuroopa, uurali, altai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelkondade keelte sugulust ning mis moodustavadki kokku nostraatilise keelkonna. Lingvist leidis häälikulised vastavused nende keelkondade vahel ja kinnitas sõnaelementide algvormide ülesehitusi. 4 Näiteks kuuluvad nostraatilisse sõnavarra ka mõnede eesti sõnade tüved: ajama, algama, ava, kala, kivi, käsi, külm , kaevama, noor, nimi jt. Enamik kuulub uurali või soome-ugri tüvede hulka. Paraku
kasvama. (Rätsep 2002: 50) Tähtsaks küsimuseks on kerkinud soomeugrilise sõnavara küsimus. Üksikud keeleteadlased on avaldanud pooldavaid arvamusi, et soome-ugri keeltel on minevikus olnud sugulussuhteid indoeuroopa, altai ja teiste keelkondadega. 1960. aastatel lõi Moskva keeleteadlane Vladislav Illits-Svitõts oma keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada Vana Maailma kuue keelkonna- indoeuroopa, uurali, alrai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelte sugulust. Need keeled moodustavad tema meelest omavahel suguluses oleva suurkeelkonna. Ta andis välja kahes köites sõnaraamatu, milles on esitatud 353 sõnatüve, mis peaksid olema esindatud kõigis keelterühmades. Nendest tüvedest on eesti keeles vaste olemas 101 sõnatüvel. Enamik nendest eesti keele sõnatüvedest kuulub uurali või soome-ugri tüvede hulka. Tema
1 ETB = 1,10614 EEK (27.01.2009), kuid Eestis Etioopia raha saadaval ei ole. Ajavöönd maailmaaeg +2 (GMT +0300). Etioopia on jaotatud üheteistkümneks 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Suurimad linnad on Addis Abeba - 1 913 000, Diredaua - 117 000 ja Dese - 88 000 elanikku. Rahvastik Etioopia rahvastik on väga kirev. Suurem osa elanikke on amharad või tigraid, kes on semiidi päritolu ning segunenud aafrika rahvastega. Hamiidi rahvaste hulka kuuluvaid oromisid on 40% elanikest. Ligikaudu pooled etiooplased on kristlased ning alluvad oma kohalikule kirikuvõimule. Ülejäänud on muhameedlased või animistid (omistavad igale asjale, olgu see elus või mitte, hinge olemasolu). Riigis on ka omapärane 30 000 liikmega juudi kogukond, falasid, kellest enamik on hiljuti emigreerunud Iisraelist. Enim räägitakse semiidi keelte hulka kuuluvat amhari keelt
Kirjutasid ümber savitahvleid. 2 Egiptus Loodusolud ja rahvastik Egiptus oli Niiluse jõe and, riigi territoorium paiknes piki jõge, ulatus sisemaale maksimaalselt 20km. Esimesed inimasustuse jäljed on pärit 5.at, esmakordselt hakati maad harima 4.at eKr. Rajati maaparandussüsteeme. Põhiliselt niisutuskanalite võrk. Võimaldas terve Niiluse oru kasutusele võtta. Eranditult kõnelesid semiidi ja hamiidi keelt. Tumeda nahavärviga (vaskpruun). Pikkade ja sirgete juustega, lühikest kasvu (130-150cm). 4.at keskpaiku eKr tekkisid Egiptuses esimesed linnriigid, mõnevõrra hiljem kui sumeritel. 40 linnriiki. Neid nim nomaseks. Igal linnriigil oli oma valitseja, keda nim nomarhiks. 4.at lõpul, 3.at algul nomased ühinesid. Ühinemisel tekkis kaks riiki: Niiluse suudmes Ala-Egiptuse riik, kesk- ja ülemjooksul Ülem-Egiptus. Võimu pärast võideldi paarsada aastat. 3
Kultuur areneb peamiselt migratsiooni kaudu ning tugevamad, kultuuriliselt edenenumad rahvad vallutavad nõrgemad. - progressiidee asemel kultuuri ülekandmine - avaldas mõju hilisematele kultuuriareaalide teooriatele USAs. F. Graebner (1877-1934) - identifitseeris kultuuriringid: - Tasmaania - Austraalia bumerangikultuur - Melaneesia vibukultuur - Polüneesia patrilineaarne kultuur - Mongoolia - Indo-Euroopa - Hamiidi-semiidi kultuurid - hilisemad kultuurid esindavad üha enam arenenud kultuurilaineid, mis hajusid üle Vaikse Ookeani. Difusionistliku mõtte kõrghetk: tema püüdlused luua geograafiliste kultuuriringide tuvastamisele teaduslik alus ning panna paika üksteisega kattuvaid kultuurikihte. Ta keskendus sarnasustele materiaalses kultuuris. Difusionistliku mõtte kõrghetk: tema püüdlused luua geograafiliste kultuuriringide tuvastamisel taduslik alus ning panna paika üksteisega kattuvaid
Leo Frobenius (1873-19..): o Kultuuriringide teooria eri paigus kujunesid kultuurikeskused, kust kultuurilised jooned hajusid ümbritsevatele aladele o Baideuma idee kultuuri hing paneb paika kultuurilkste omaduste paiknemise o 2 maailmavaadet Aafrikas Etioopia maailmavaade (Ida-, Lääne- ja Kesk-Aafrika) ehk karja- ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanematekultus; Hamiidi maailmavaade (Põhja-Aafrika) ehk karjapidamine, jaht, matrilineaarsus, surnute vältimine Fritz Graebner (1877-1934) identifitseeris geograafilised kultuuriringid Wilhelm Schmidt (1868-1954) huvi Aafrika religioonide vastu; arvas, et religioon algas primitiivse monoteismiga; eristas nelja kultuuriringi: o Küttide ja korilaste primitiivne kultuuriring o Esimene kultuuriring ehk põlluharijad
rahva idaharusse. Ka nende keeled ei anna päritoluküsimusele selget vastust. Teise teooria kohaselt elasid varasel ajal Niiluse orus pügmeed, kes langesid vahemererahvaste ohvriks. Nende sisserändele järgnes arvatavasti pidev rahvaste juurdevool idast ning Araabiast või selle ümbrusest. Suguharud, kes asusid elama Niiluse orgu väga iidsel ajal, rääkisid Aafrika-Aasia keelkonna võj süsteemi keelt (vanasti oli termin "hamiidi keeled"); kunagi elunesid nad Aafrika mandri kogu lääneosas. Seda süsteemi keeled on peamiselt flekteerivad, mitte aglutineerivad keeled. Pealegi tunnevad nad juba grammatilist sugu. A-A (vanasti semiidi-hamiidi või hamiidi-semiidi keelkond) keeled: semiidi keelte rühm, vana-egiptuse keel, berberi-liibüa keelte rühm, tsaadi, kusiidi keelte rühmad. Vana-egiptuse keel erineb siiski antud süsteemi muudest keeltest selle poolest, et ta on lähemal semiidi keeltele.
• Permi keeled — udmurdid, sürjakomid, permikomid Altai keelkond 1. Türgi-Tatari rühm — türklased, tatarlased, ba˘skiirid, kasahhid, kirgiisid, usbekid, turkmeenid, aserid (kaukaasiast), dolgaanid, jakuudid 2. Mongoli rühm — mongolid, kalmõkid, burjaadid 3. Tunguusi-Mand˘zu rühm — evengid, eveenid, nanid, ult˘sid, mand˘zud (kirde Hii- nas, c´ a 4 milj) Semiidi-Hamiidi keelkond 1. Semiidi rühm — akadi, foniikia, heebrea, aramea keeled. P-aafr. edelaosas, kõik välja surnud. Araabia keel (kirjad 4. saj, levis eriti seoses islami levikuga) 2. Egiptuse rühm — vana-egiptuse k, kopti k (ainult lingvistiline keel) 3. Ku˘siidi rühm — somaali jt 4. Berberi rühm — keeled Al˘zeerias ja Marokos; berberid 5. T˘saadi rühm — kesk-Aafrika, T˘saadi järve piirkond ja sellest lõunas. . . hausa k jt
annaabi.ee 
