hambaprofiilid olema niisugused, et nende kontaktpunktis tõmmatud ühine normaal läbitaks alati tsentritejoonel liikumatult asuva hambumispooluse. Hambumise protsessis muutub pidevalt kontaktpunkti Y asend ka liikumatul tasapinnal. Kontaktpunkti geomeetrilist kohta liikumatul tasapinnal nim. hambumissirgeks. 4.3. Sirghammastega silinderülekannete geomeetria 4.3.1. Terminoloogia Joon. 20. a) 1 - ratta korpus, 2 - hammasvöö, 3 - hammas, 4 - hambavahe; b) 5 - jalgadepind, 6 - peadepind, 7 - hambatald, 8 - hambalagi; c) 9 - pea(külg)pind, 10 - siirdepind; d) 11 - jaotuspind, 12 - jaotusjalg, 13 - jaotuspea, 14 - jaotusjoon. Hammasratta ühistelgne pind on iga pöördepind, mille telg ühtib ratta teljega. Hammasratta jalgadepind (pos.5) on hambaid ratta korpusest eraldav ühistelgne pind. Hammasratta peadepind (pos.6) on hambaid rattakerest kaugemast küljest piirav ühistelgne pind.
tüüblite abil), mille abil saavutatakse sirge toetuspind ja ka soojustuse tugevdatud alaserv. *Soojustusmaterjal liimitakse seina liimisegu abil. Liim kantakse ühtlase paksu ribana plaadi servale ning keskele pannakse lisaks kaks kuhilat. *Sirgete seinte puhul võib segu peale kanda segukammiga. *Punktliimimise meetod. Vähemalt 60% isolatsiooniplaadi pinnast peab olema aluspinnale liimmördiga kinnitatud. *Segukammi meetod (hambavahe on vähemalt 10x10 mm). Plaadi servad tuleb hoida puhtad. *Pritsiga pealekandmise meetod *Seinale pealekandmise meetod. Plaadid pannakse paika vahetult mördi pealekandmist ja surutakse aluse külge kinni. See liimimismeetod on eriti praktiline kui isolatsioonina kasutatakse lamellisolatsiooni. *Kasutades EPS-isolatsiooni, mille paksus on üle 100mm, tuleb avadest ülalpool kasutada isolatsiooniks mineraalvilla. Nii tehakse tuleleviku tõkestamiseks.
Neid liigitatakse sise- ja väliskammlõikepinkideks, töökäigu liikumise sihi järgi horisontaal- ja vertikaalpinkideks. Kammlõikamist kasutatakse saritootmisel. Hambalõikumine: Hambalüikumisel kasutatakse kahte meetodit: kopeer- ja rullumismeetodit. 1) Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, mille on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. 2) Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi hammaslõikurit või hammasrataslõikurit ehk hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel nende vastastikusel liikumisel üksikute asendite mähispinnana. Hambalõikamine rullmeetodil on universaalsem, kuna ta võimaldab lõigata antud hambumismooduliga lõikuriga erineva hammaste arvuga rattaid.
Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit (esimese silindri kolvi ülemist surnud seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja tugevuse vaheldumisele indutseeritakse anduri mähises (6) vahelduv pinge. Püsimagneti (3) magnetväli muutub tugevamaks siis, kui anduri südamiku (5) alt liigub läbi andurketta (8) hammas ja magnetväli nõrgeneb siis, kui südamiku alla jõuab hambavahe. Indutseeritud pinge vaheldumise sagedus sõltub hammaste liikumise kiirusest, ehk teisisõnu – hammasketta pöörlemissagedu- sest. Andurketas (8) pöörleb koos väntvõlliga. 1 – ühendusjuhe arvutile 2 – anduri kere 3 - püsimagnet 1mm 4 - puks 5 – anduri südamik, mille alumine
tsentrifugaalvalu (malmtorude ja sisepõlemismootori hülsside tootmine), täppisvalu, korduvkasutusega vormides: kokillvalu, survevalu (suurima tootlikkusega), tsentrifugaalvalu, pidev- ja poolpidevvalu 17. Terase levinuim survetöötlusviis Valtsimine 18. Hammasrataste survetöötlus Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa. Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel. 19. Lehtstantsimine Lehtstantsimist kasutatakse sobivate mõõtmetega detaili väljalõikamiseks suurtest lehtedest. Selleks kasutatakse templit ja matriitsi. Peamised protsessi parameetrid on: templi ja matriitsi
tööiga jne; · pumba maksumus. 16. Pumba tootlikkust ja temalt saadavat rõhku iseloomustavad näitajad. Pumba jõudlus (tootlikkus) q = Vp x n x V 10-3 dm3/min (l/min) Pumbalt saadava vedeliku rõhk Valems näidatud suuruste mõõtühikud: Vp pöörde jõudlus, cm3/p; M jõumoment pumba veovõllil, Nm; n pöörete arv, p/min; kasutegur protsentides, s o = 0,9 vastab 90%. Suurema mooduli korral on hamba kõrgus ja hambavahe maht suuremad ning pumba tootlikkus suureneb. Hammaste arvu suurendamine soodustab tootlikkuse suurenemist, kuid samal ajal suureneb hammasrataste läbimõõt, mis põhjustab pumba gabariitide suurenemist. 17. Kaitseklapi põhimõtteline ehitus ja tööpõhimõte. Tema asend süsteemis. Rõhu piiramise klappide ülesandeks on tagada hüdrosüsteemis stabiilne rõhk, mis ei ületa klapi abil häälestatud lubatud maksimaalset rõhu väärtust.
Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. 66. Mis on termomõju tsoon keevitamisel? Põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. 67. Mis on kopeer-, mis rullimismeetod hammasrataste puhul? Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa. Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel. 68. Kuidas käib tasalihvimine? Töödeldakse tasapindu horisontaal- või vertikaaltasalihvpinkidel. Lihvketas Toorik Horisontaaltasalihvpink Lihvketas Toorik Vertikaaltasalihvpink 69
nihutamisega piki traaversit. Horisontaalpuurpingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib sooritada ka treimis- ja freesimisoperatsioone. 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. Hambalõikamine. Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit: kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. Hambumismoodul on hambumissammu ja jagatis. Freesimisel antakse freesile pöörlev pealiikumine, toorikule sirgjooneline ettenihkeliikumine. Saritootmisel kasutatakse hambalõikepäid ja kammlõikureid. Sõrmfreesiga lõigatakse ka kald- ja noolhammastega rattaid. Kopeermeetodil määrab lõikuri valiku lõigatava hammasratta hambumise moodul ja hammaste arv. Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina
dit kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod siivlõikuri abil (sele 2.48) saadakse sile pind ja põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõva- hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse dest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. Hambafreesimisel kopeermeetodil antakse freesile pöörlev pealiikumine, toorikule sirgjooneline ette- nihkeliikumine (sele 2.45). Hambalõikamiseks kopeermeetodil kasutatakse üldotstarbelisi frees- pinke, näiteks horisontaal- või vertikaalfreespinke. Sele 2.45. Hammaste freesimine kopeermeetodil moodulfreesiga (ketasfreesiga ja sõrmfreesiga) Sele 2.48. Abrasiivlõikuriga lihvimine
annaabi.ee 
