Kõvasuulagi - palatum durum Pehmesuulagi - palatum molle Kurgunibu - uvula Suulaemandlid - tonsillae Suupõhi - fundus oris Keelekida - frenulum linguae Hambad - dentes Hammas - dens Lõikehammas - dens incisivus Silmahammas - dens caninus Purihambad - dentes molares Hambaõõs - cavum Hambasäsi - pulpa Süljenäärmed - glandulae salivales Kõrvalsüljenääre - glandula parotis Alalõuaalune nääre - glandula submandibularis Keelealune nääre - glandula sublingualis Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus
Juurte arv: lõikehambad ja silmahambad – 1 juur; eespurihambad – 1-2 juurt; purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem!) Hamba siseehitus: a)Dentiin – tugev luu, põhiaine – annab kuju b)Email – väga kõva luuaine, katab krooni pinda c)Tsement – pehmem, kiududerikas luu, katab juurte pinda, tema sisse kinnituvad hamba hoidesidemed, mis tulevad alveooli seinast Krooni ja kaela piirkonnas on hambaõõs, juurtes – juurekanalid. Kõiki õõsi hamba sees täidab hambasäsi e. pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (!)närviharusid. Keel (lingua, glossa) Osad: tipp, keha, juur (pära). Limaskest: ülapinna keskel - keskpidine vagu (selle all sees on vahesein); keha ja juure piiril – piirivagu. Piirivaost eespool on pind kaetud keelenäsade e. papillidega (papillae). Keelenäsade põhitüübid: a)Niitnäsad – mehaaniline ja temperatuuritundlikkus b)Vallnäsad (6-15) – maitsetundlikkus (järelmaitse)
saagi tapmiseks, toidupala lahtihammustamiseks, selle suhuvõtmiseks ja peenestamiseks. Samuti ka enesekaitseks ja ründamiseks. Hambal saab eristada igemepealset ja välist osa hambakrooni, hambakaela ja hambajuurt. Hambakael eraldab hambajuurest hambakrooni. Dentiin, tsement ja email on kaltsifitseerunud koed. Dentiin on tugev, hammaste põhimaterjal ja moodustab hambaseina peamise koostisosa. Email on piimvalge, läikiv, rakutu ja katab hambakrooni. Tsement ümbritseb juurt. Hambasäsi ülesandeks on dentiini moodustamine ja hamba toitmine. Juureümbrisel on kinnitumisfunktsioon ja osaleb hamba toitmisel. Madalakroonilised hambad – Neil on emailiga kaetud madal kroon, avar õõs ja hästiarenenud juur. Sageli nimetatakse ka juurtega hammasteks. Kasvavad kiiresti ja juur moodustub varakult. Katab email. Kõrgekroonilised hambad – Neil on kõrge igemest väljaulatuv osa. Samas puudub neil kael, kuid nad võivad terve elu vältel kasvada pikkusesse. Väikesed
- keelealunelihake crancula sublingualis musculus genioglossus (suust välja) - plica sublingualis - aluseks suupõhjalihased: geniogyoideus + mylohyoideus + digastricus - siseõõnt täidab pulp ehk hambasäsi veresooned, närvid, sidekude - hambajuur kinnitub alveooli tappühendiga rippuvas asendis - juurt ühendavad alveooli seinaga radiaalsed ja tangentsiaalsed kollageenikiudude kimbud desmodontium
Soolekinnisti on kahekõhukelmelestme sidekoeline tekis, mis algab umbes 15cm pikkuselt alalt kõhuõõne tagaseinast, muutub lehvikuliseks ja lõpeb serooskestana soole pinnal. 55.Suu ja hambad(eraldi lehel) Suus toimub toidu peenestamine, niisutamine süljega ja maitsmine. Hambaid on kokku 32, purihambad, eespurihambad, silmhambad, lõikehambad, tarkusehammas. Hambaehitus-alustades pealmisest kihist, koor-kael-juur-hambasäsi. Hamba peamise massi moodustab dentiin,dentiini sisepinnal on odontoblastide email. 56.Süljenäärmed keelealune süljenääre, kõrvalsüljenääre, lõuaalune süljenääre. Süljekoostis osad-anorgaanilised ained(99% vesi) orgaanilised ained(antibakteriaalse toimega valgud, alfa-amülaas jne) Funktsioonid-suu limaskesta niisutamine kõnelemisel, toidu niisutamine ja libestamine, toitainete lõhustamise alustamine, kaitse mikroobide eest hammastele jne.
n. tarkusehammas ei pruugi alati lõikuda, või areneb rudimentaalsena e. alaarenenuna. http://images.google.com/imgres?imgurl= http://images.google.com/imgres?imgurl= Igal hambal on järgnevad osad: igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael, luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs (cavum), mis juure osas kitseneb hambajuurekanaliks. Hambaõõnes paikneb kohevast sidekoest hambasäsi (pulpa), mis sisaldab vere- ja lümfisooni ning rikkalikult närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. Hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin e. hambaluu. Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud aine- hambavaap e. email. Hamba kaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Hammas kinnitub hambasompu e. alveooli. Hambajuurest väljapoole jääb periodont s.o. sidekoeline hambaümbris, milles
kuivab ja kattub pruuni koorikuga. Samasugune lööve võib esineda ka suuõõnes. Erinevuseks on vaid see, et villile ei järgne kooriku teket. Enamasti paikneb lööve suulaes ja põskede limaskestal ning muudab söömise valulikuks. Väga harva võib esineda ka teist(või enam)kordset lööbimist, mil lööve kulgeb piki närvi kulgu nahapinnal - vöötohatisena. 20% vöötohatistest paikneb näo piirkonnas. Haigus algab hambavalu sarnaselt, meenutades pulpiidi (hambasäsi) valu. 3-4 päeva pärast tekivad villid suu limaskestale ja näonahale, asetsedes piki närviharu kulgu. Villiline lööve vöötohatise korral ei ületa keha keskjoont (asetseb kas ainult vasakul või paremal kehapoolel) ja on peale lööbe ilmumist kergelt diagnoositav. Punetised (rubella) Haigus algab peiteperioodiga, mis kestab 14-21 päeva. Haiged kaebavad peavalu, halba enesetunnet, kehatemperatuuri tõusu. 5-7 päeva enne lööbimist suurenevad
- ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud Hamba osad: 1. KROON - ulatub suuõõnde (nähtav osa) 2. KAEL - kaetud igemega (igeme sees) 3. JUUR- kinnitub alveooli (lõualuus, ühel hambal 1-3, vahel enam) 4. HAMBAÕÕS- hambakrooni ja -kaela sisemuses, juureosas kitseneb juurekanaliks 4 - kohevast sidekoest hambasäsi ehk pulp (sis. vere- ja lümfisooni, närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. 5. PERIODONT - hambaümbris, jääb hambajuurest väljapoole - sidekoest - rohkelt veresooni, närve, seega VALUTUNDLIK - Funktsioon:ühendada hambajuur alveooli seinaga. Hambad koosnevad 3 tüüpi luukoest: 1. DENTIIN e hambaluu- hamba põhikude, hamba kuju määraja - erineb luukoest, sest seda moodustavad rakud, ODONTOBLASTID, paiknevad ühtlase
annaabi.ee 
