2. AJALUGU Varajaseimaid viited hambapasta olemasolule pärinevad 4nda sajandi Egiptusest, mis kirjeldavad mikstuure irise lilledest. Kreeklased ja roomlased arendasid hambapastat lisades sinna purustatud luid ja teokarpe. Pärsia muusik ja moedisainer Ziryab on tuntud ka sellepoolest, et leiutas 9ndal sajandil teatud tüüpi hambapasta, mille täpsemad koositosas on tänaseni teadmata, kuid on kirjeldatud, et see täitis oma funktsiooni ja maitses hästi. Pole teada kas neid varjasi hambapastasid kasutati üksinda, kasutati riidetükki selle hammastele hõõrumiseks või oli kasutusel mõni varajastest hambaharjadest, nagu puuoksad vms. Ameerika ja Briti hambapasta retsept 18ndast sajandist sisaldab söestatud leiba ja kaneeli. Aastaks 1900 oli leitatud hambapasta, mis koosnes hüdrogeenitud peroksiidist ja söögisoodast ning seda soovitati kasutada koos hambaharjaga. Selliseid esmaseid uuema aja hambapastasid hakati
koostisosi. 1. 1. AJALUGU Hambapastade arendamise algus ulatub 300-500 a.e.Kr iidsesse Hiinasse ja Indiasse. Vastavalt Hiina ajalooürikutele, uuris õpetatud mees Huang-Ti hammaste eest hoolitsemist ning jõudis järeldusele, et mitmeid suus esinevaid valusid saab vähendada, kui igemesse või lõualuu teatud piirkonda torgata kullast või hõbedast nõelu. Tema teooriad sisaldasid ka mitmesuguste "hambakreemide" retsepte. Muistsed egiptlased (3000-5000 a e.Kr) valmistasid hambapastasid söestatud ja peenestatud veisesõrgade tuhast, mürrist, purustatud ja põletatud munakoortest ning pimsist. Retsepti kohaselt tuli kõik need komponendid ühtseks massiks segada, kuid kahjuks polnud mainitud, kuidas seda segu kasutada. Oletatavasti hõõrusid egiptlased selle segu hammastele lihtsalt sõrmede abil, kuna hambaharja eelkäijat hambatikku polnud siis veel kasutusele võetud. Iidse India, Hiina ja Egiptuse ajaloo kohaselt olid hambapasta tegelikeks leiutajateks ja
Kosmeetika liigid Arstlik kosmeetika - tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad: kehailu esiletoovad võtted, (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja varjata iluvigu Kosmeetika tooted Kosmeetikatooted sisaldavad: * juuksevärve * kreeme * hambapastasid * vedelikke * deodorante * parfüüme * huulepulke * sõrmeküüs poleerimisvahendeid * silmade ja näo make-up tooteid * lainereid Kahjulik kosmeetika e ohtlikud ained Alkohol - Väga kuivatav ja nahka ärritav; muudab nahapinna Ph-taset, nii et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb, tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist Ksüleen - tekitab nahaärritusi ning maksakahjustusi, naha ja hingamissüsteemi ärritaja,
Tänapäeval levib väärarvamus, et hammaste tervis ning välimus sõltub harjamisest mitte hambapastast. Kliiniliselt on tõestatud aga vastupidine.Kuigi hoolikat ja õigelt teostatud harjamist peetakse hammaste pesemisel oluliseks, on väga tähtis osa ka hambapastal. Hambapasta koos harjamisega aitab eemaldada hammastelt kattu ja hävitada baktereid. Lisaks muudab pasta kasutamine pesemisprotsessi meeldivamaks ja innustab inimesi hambaid pesema. Enamik hambapastasid sisaldavad sarnaseid põhikoostisaineid: abrasiivne komponent 10-40%, niisutav aine 20-70%, vesi 5-30%, sideaine 1-2%, detergent e. pesuaine 1-3%, maitsekomponent 1-2%, säilitusaine 0,05-0,5% ja terapeutiline komponent 0,1-0,5%. Hambapastas on aineid mis võivad mõjuda tervisele nii kahjulikult kui ka kasulikult. Üks nendest on flouriid, mis on hambapasta kõige olulisem koostisaine.Fluoriid taastab happerünnakus kahjustunud hambaemaili ja muudab selle tugevamaks. Tänu fluoriidi
Hea näide ühiskondlikust hügieenist on näiteks kanalistasioonid ning reovee puhastusjaamad. Ajaga on tehnoloogia arenenud ning erinevad tooted on välja tulnud. Esimesed seebid, mis olid tehtud erinevatest mineraalidest ning mida kasutati kogu keha pesemiseks on arenenud kalliteks sampoonideks ja kehapesugeelideks. Samuti hakkati ka hoolitsema hammaste eest. Keskajal oli hammaste hügieen suhteliselt primitiivne kuid see hakkas arenema. Hakati tootma hambaharju ning hambapastasid, mis on arenenud sellisteks nagu me neid tänapäeval tunneme. Samuti jõuti ühis arvamusele, et vesi on hoopis kehale kasulik ja käte ning keha pesemine on hoopis hea ning see puhastab ja hoiab haiguseid eemale. Tänapäeval on normaalne, et inimene käib dussi all mitu korda päevas ning, et ta peseb käsi regulaarselt päeva jooksul kuid keskajal oli see mõeldamatu. 2. Miks hügieeni kombed olid sellised ning miks nad muutusid? 4
Soovitatav päevane tarbimiskogus on orienteeruvalt 3,5 mg. Ohutu kogus tarbimiseks on 10 mg päevas. Pikaajaline, näiteks üle 20 aasta kestev fluori tarbimine vähemalt 20 mg päevas võib põhjustada luustiku fluoroosi ehk hambaemaili ja hambaluu haigust. Liigsel fluori tarbimisel võivad kuni 7-aastastel lastel tekkida hammastele laigud. Fluori puuduse vältimiseks võib vajadusel kasutada fluori ja kaltsiumi lisandiga hambapastasid, mida ei soovitata aga alla neelata. Parimaks fluori allikaks on joogivesi. Samuti sisaldavad palju fluori meresaadused. Rauda on vaja: vereloomes, kus teda kasutatakse hemo- ja müoglobiini sünteesiks. Raual on võtmeroll eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis st. ta osaleb hapniku viimisel kopsudest kudedesse, on paljude ensüümide koostises, vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele, väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks.
· Fluoriidide krooniline toksilisus. Pikemaajaline tarbimine konts. 2 mg/l võib põhjustada hammaste fluoroosi. Sõltuvalt kehakaalust võivad aastate jooksul päevased doosid üle 20-80 mg põhjustada kroonilise mürgistuse. Selliseid doose on võimalik saada joogivee väga kõrge fluorisisaldusega (~10 mg/l) kohtades elades ning fluoriidide kasutamisega seotud tööstuses töötades. Kaugeltki mitte kõikjal ei ole soovitav kasutada F-lisandiga hambapastasid. F liig põhjustab neuroloogilisi haigusi, Alzheimeri tõbe ja dementsust. 21. PCB-d. Kahjulik toime inimesele, sattumisteed toiduahelasse. PCB-d on kloreeritud bifenüülid, mille toksilisus sõltub kloori aatomite arvust ja paigutusest ühendis. PCB-d on antropogeensed (inimtekkelised) kemikaalid, mille kasutamine tootmises on tänapäevaks viidud miinimumini. Äärmiselt stabiilsed ühendid, endiselt keskkonnas ringluses aastakümneid tagasi sinna sattunud PCB-d
J.M: kuidas nahaarstid päikest mõõdavad K: no siiamaani eestis on meil vastavalt ilmateen vastavalt ilma ää teenistuse andmetele (.) tõraveres siis on meil siin võimalik andmeid mõõta ja selle kohta on (.) ää jooksvalt internetis saadaval J.M: no samasuguseid äppe või analoogseid või peaaegu samasuguseid on tegelikult päris palju (.) kuidas siis on (.) nahaarstid soovitavad nii nagu juhtivad hambaarstid soovitavad teatud (.) hambapastasid K: kui nüüd võtta silma nagu ultraviolettkiirguse mõõtmisväärtus siis seda kindlasti J.M: kas see tegelikult no see äpp nii mõõdab ära kui kaua läheb (.) enne kui päikesepõletus tekib (.) sealt maalt kust päikesepõletus läheb ohtlikuks (.) kui kaua sealt läheb K: põhimõtteliselt päikesepõletust ideaalis ei tohiks saada (.) kui tekivad juba situatsioon et inimene on saanud päikesepõletuse siis see suurendab riski inimesel saada mingil hetkel oma elus ää nahavähk
surmav. Fluoriidide krooniline toksilisus. Pikemaajaline tarbimine konts. 2 mg/l võib põhjustada hammaste fluoroosi. Sõltuvalt kehakaalust võivad aastate jooksul päevased doosid üle 20-80 mg põhjustada kroonilise mürgistuse. Selliseid doose on võimalik saada joogivee väga kõrge fluorisisaldusega (~10 mg/l) kohtades elades ning fluoriidide kasutamisega seotud tööstuses töötades. Kaugeltki mitte kõikjal ei ole soovitav kasutada F-lisandiga hambapastasid. F- liig põhjustab neuroloogilisi haigusi, Alzheimeri tõbe ja dementsust. Keskkonnast pärit antropogeensed saasteained- Elavhõbe (Hg) : Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste nagu kivisüsi või nafta põletamisel. Hg allikaks on ka kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Lõviosa toidu kaudu saadud elavhõbedamürgistustest pärineb aga Hg-orgaanilistest fungitsiididest nagu dimetüüle-Hg, Me-Hg kloriid ja fosfaat ning Ph-Hg kloriid ja atsetaat
annaabi.ee 
