Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hambakoe" - 10 õppematerjali

Toitained - mis ja miks
9
pptx

Toitained - mis ja miks?

toit peaks sisaldama loomseid valke rohkem kui taimseid. Vesi Inimese kehas kõige rohkem Lahustab toitaineid; kannab toitaineid kehas edasi; kaitseb ülekuumenemise eest; ainevahetusreaktsiooni oluline osa. Mikrotoitained Mineraalained Vitamiinid luustiku ja kehavedelike koosites; jagatakse rasv- ja on vajalikud keha normaalseks vesilahustuvateks; talitlemiseks; vajame normaalseks kasvuks, Ca, P - hambakoe moodustamine; arenguks, paljunemiseks, Mg - südame, seedimise ja lihaste ainevahetuseks, haiguste tööks; ennetamiseks ja raviks; Fe - punastes vererakkudes vitamiinide vajadus sõltub hapniku transportimiseks. vanusest, soost, tervisest, elustiilist jm. Aitäh kuulamast!

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Hambad
11
doc

Hambad

Mõned inimesed on kogenud valgendamise tagajärjel hammaste tundlikkust külma suhtes, teised ebamugavustunnet igemetes ja valu kurgus. Need sümptomid kaovad enamasti 1­3 nädala jooksul pärast valgendamiskuuri lõpetamist. Kodus võivad hambaid valgendada patsiendid, kelle hambad on täiesti terved ja väga vähesel määral plommitud. Hammaste valgendamist ei tasu ette võtta ka siis, kui (esi)hambad on plommitud. Kuna valgendamise käigus muutub hambakoe värvus mitme tooni võrra heledamaks, kuid plommide värvus jääb samaks, siis tuleb ka plommid välja vahetada. Kuna aga aja jooksul hammaste värvus muutub uuesti tumedamaks (st valgendamise mõju kaob), siis hakkavad heledad plommid jälle välja paistma. Kui valgendamise mõju saabub kiiresti ja plommid on võimalik heledamate vastu välja vahetada kiiresti, siis hammaste tumedamaks muutumine on pikaajaline protsess ning siin

Meditsiin → Terviseõpetus
19 allalaadimist
9 klass bioloogia konspekt-toitumine ja erituselundid
4
docx

9.klass bioloogia konspekt, toitumine ja erituselundid

) - ärgitab lihaseid kokku tõmbuma ja seeditavat soolesisu edasi lükkama Vesi (mineraalaine) ­ Lahustab toitaineid ­ Kannab edasi (vere põhikomponent) ­ Tagab püsiva kehatemperatuuri ­ Tagab ainevahetusreaktsioonide toimumise (lahustunud kujul, vesi tihti üks osa reaktsioonidest) ­ Kehas, rakkudes kõige rohkem Mineraalained: · Keha normaalne talitlemine · Kaltsium, fosfor luude ja hambakoe moodustamiseks · Raud hapniku transportimiseks · Kloor maolimaskestas soolhappe tootmiseks · Magneesium südame, seedimise ja lihaste tööks Vitamiinid: · orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks · osaliselt toidust, osaliselt seedekulglas elutsevad bakterid · Ise suudab inimene sünteesida vastavatest eelühenditest vaid üksikuid vitamiine · Kui mõnda vitamiini vähe, häirub ensüümi talitlus, mille koostisse see vitamiin kuulub

Bioloogia → Biotehnoloogia
33 allalaadimist
Arseen
18
doc

Arseen

soolte põletik. Need tunnused võivad olla paljude haiguste puhul ja üldjuhul ei tunta seda koheselt ära. See arseenimürgitus raskekujulisena põhjustab punaliblede lagunemist, maksakoe väärastumist, toksilist ajukahjustust ja mitme närvi kahjustust. Kroonilise arseenimürgituse korral võib olla samuti peavalu, väsimus, närvilisus ja unehäired mida koheselt ära ei tunta. Samuti võib selle sümptomiks olla hambakoe lagunemine. Kui krooniline arseenimürgitus on väljakujunenud, võib esineda jäsemete osaline halvatus ja küüntele valgete joonte ilmumine. Arseen võib ka etendada osa vereringeelundite haiguste, 3 diabeedi ja allergia kujunemisel. Inimesele on surmav arseen umbes 0,05..0,1 grammi juures, aga mürgitust põhjustab see juba 5. milligrammi juures. Arseen ei ole tegelikult ainult halb. Arseen ja selle ühendid võivad olla ka kasulikud

Keemia → Elementide keemia
13 allalaadimist
Inimese organismi keemiline koostis
20
pdf

Inimese organismi keemiline koostis

normaalse vereloome tagamine Se Väga väike, leidub peamiselt toimib koos vitamiin E-ga kui oluline V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 4 maksas, südames, neerudes, ka antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi paljudes muudes elundeis kuid mitte kofaktor rasvkoes hambakoe valkude koostisosa F Peamiselt hammastes ja luudes hambakaariese vastane toime Rakkude, seega ka inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa siiski keemiline ühend, mis süsinikku ei sisalda - vesi. Nagu eespool osutatud, moodustab vesi meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk inimorganismis sõltub nii vanusest kui soost. Kogu

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Lapse tervislik toitumine
16
doc

Lapse tervislik toitumine

sinna juurde kuuluvaga. Selliste laste vanemaid tuleb sotsiaalselt aidata, et ei tekkiks sääraseid probleeme, mis võivad tulevikus lapse tervisele halvasti mõjuda. 2.3 Hambakaaries Hambakaaries ehk hambasööbija on krooniline haigus, mida tekitavad hamba pinnal elavad bakterid. Kahjustuvad nii piima- ja jäävhammaste email, kõvakoed, hambaluu ja juuretsement. Kaaries on üks sagedasemaid nakkushaiguslikke hambahaigusi kogu maailmas. Tegemist on hambakoe jääva kahjustusega, sest tekkinud hambaauk ei parane iseenesest. 2.3.1 Kaariese tekke põhjused 10 Kaariese teke on mingil määral seotud fluori vähesusega. Fluor on aine, mida leidub joogiveena kasutatavas põhjavees ning mis kaitseb hambaid kaariese eest. Sellepärast on fluori lisatud kahambapastadele ja erinevatele suuloputusvedelikele. Fluori toimel kõvastub

Toit → Toitumise alused
173 allalaadimist
Hormoonid
17
pdf

Hormoonid

üldregulatsioonis: arengu, kudede diferentseerumise ja seksuaalse küpsuse tagamises. Nende toimel aktiveeruvad ensüümsüsteemid, intensiivistub hapniku kasutamine kataboolseteks protsessideks ja kiireneb metabolism. Füsioloogilise taseme juures stimuleerivad T4 ja T3 valkude sünteesi kogu organismis (reguleerivad geenide ekspressiooni) ja avaldavad mõju kasvule, eriti just lapeeas. T3 ja STH koos on olulised hammaste läbilõikumiseks (tagavad hambakoe diferentseerumise ja lõualuude arengu) Sekretsioon. Kilpnäärme sekretoorseteks ühikuteks on türoidfolliikulid. Need koosnevad follikulaarrakkudest, mis sisaldavad bioinaktiivset T4 ja T3 eelühendit e glükoproteiinset türoglobuliini, ja nendevahelisest valendikust. Joodi toob follikulaarrakkudesse transporter. Järgnevalt jodeerib jood türoidfolliikuli valendikus türoglobuliini türosiinijääke, türoglobuliinis tekivad mono- ja dijodotürosiinid

Keemia → Biokeemia
155 allalaadimist
Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia
25
docx

Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia

Jood (I) - türeoidhormoonide sünteesimiseks vajalik materjal; nende hormoonide kaudu mitmepalgeline mõju kogu organismi talitlusele. Kroom (Cr) - insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) - toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) - toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa Fluor (F) - hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) - inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel 60% ja täiskasvanud naisel 50% keha massist. Erinevus mehe ja naise organismi veesisaldusest tuleneb

Sport → Spordibiokeemia
19 allalaadimist
Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused
98
doc

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

mitmepalgeline mõju kogu organismi talitlusele. Mangaan (Mn) – toimimine rea ensüümide kaitsefaktorina, mis mõjutavad valkude, süsivesikute ja lipiidide ainevahetust. Kroom (Cr) – insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) – toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) – toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa. Fluor (F) – hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) – inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel 60% ja täiskasvanud naisel 50% keha massist

Sport → Spordibiokeemia
132 allalaadimist
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

hingamisteede lima. Verre sattunud baktereid hävitavad nii antikehad kui ka õgirakud. * Miks kõik tõvestavad bakterid, millega inimene kokku puutub, ei satu tema organismi? Lisa Miks peab hambaid pesema? Inimese suuõõnes elab pidevalt palju mitmesuguseid baktereid. Pärast söömist jääb suhu alati mikrokogustes toitu. Bakterid muudavad selles sisalduvad suhkrud hapeteks, mis kahjustavad hambakude, vähendades selles kaltsiumisisaldust ja soodustades hambakoe lagunemist, s.o hambaaukude teket. --- 73 Vaktsiinid ja antibiootikumid Kõige lihtsam viis vähendada nakkushaigustesse haigestumise ohtu on käte pesemine vee ja seebiga. See küll ei tapa haigustekitajaid, kuid vähendab nende hulka nahal. Toidu säilitamine külmkapis aga pidurdab bakterite arengut ning toit säilib kauem värskena. Toidu kuumtöötlemine, nt keetmine, aga tapab selles olevad bakterid. Paljude bakterhaiguste vältimiseks kasutatakse vaktsineerimist. Vaktsiine

Bioloogia → Bioloogia
104 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun