Hambal on 3 osa: 1. igemest väljaulatuv osa hambakroon. 2. igemega katud osa hambakael. 3. igemest all pool on juus või juured mis kinnituvad hambasompu. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs, mis juure osas kitseneb hambajuure kanaliks. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Dentiini katab hambakrooni osas inimkeha tugevaim mineraal: email e. hambavaap. Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Inimese hambatüübid (ühes lõualuus) Lõikehambad 4 Silmahambad 2 Eespurihambad 4 Tagapurihambad 6 Hambavalem. 3 2 1 2 2 1 2 3 3 2 1 2 2 1 2 3 Tagapurih. Eespurih. Silmah. Lõikeh. Lõikeh. Silmah. Eespurih. Tagapurih. Keel. Funktsioonid: mälumine, neelamine, kõnelemine ja imemine.
skalpelle, mis suudavad teha lõikeid, mis on veel väiksemad kui üks rakk. [8] Hambaravilaserid 6 Hambaravis on lasertehnoloogia kasutusel kümme aastat. World Clinical Laser Institute on väljatöötanud hambaravilaserseadme Waterlase YSGG. Hambaravilaseriga Waterlase YSGG on võimalik teostada nii kõva- kui ka pehmekoe protseduure. [9] Kõvakoe protseduurid 1.Kaariese eemaldamine 2. Hambakaela ülitundlikkuse vähendamine. 3. Tarkusehamba kirurgiline eemaldamine ja põletikus hamba juuretipu eemaldamine. 4. Juurekanalite laiendamine, steriliseerimine. [9] Pehmekoe protseduurid 1. Igemehaiguste ravi (gingiviit, parodontiit). 2. Abstsessi ehk mädase põletikukolde avamine. 3. Tarkusehamba raskendatud lõikumine (perikoronariidi ravi). 4. Herpese ravi. 5. Huule- ja keelekida eemaldamine; fibroomi eemaldamine. 6. Igemete rekonstrueerimine. 7. Afti ehk limaskestahaavandi ravi. [9]
Kuna enamik valgendava toimega pastasid sisaldab hambaemaili kaapivaid abrasiivaineid ning nende koostisse on segama hakatud ka hambaid keemiliselt lagundavaid ensüüme ja karbamiidperoksiidi. Need kemikaalid on valgendava toimega, kuid samas on vesinikuühendil karbamiidperoksiidil omadus hambaid õhemaks lihvida. Valgendavaid hambapastasid võiks kasutada vaid kord nädalas. Tundlike hammastega inimesed peaksid nendest üldse loobuma, sest eespool loetletud ained suurendavad hambakaela tundlikkust. Tänapäeval on juba suudetud ka välja töötada selliseid valgendava toimega hambapastasid, mis sobivad igapäevaseks kasutamiseks, näiteks Aquafresh Whitening, kuna need ei sisalda peroksiidi, vaid patenteeritud fluoriühendit Triclene. 6 2. HAMBAPASTADE LIIGID 2.1 Laste hambapastad Lastel tuleb kasutada kindlale vanusegrupile mõeldud pastasid, näiteks Blend-a-med toodab
kihina hambaluu ja säsi piiril. - kuna dentiinis ei ole luurakke, ei parane hambakahjustused sarnaselt teiste luukahjustustega. 2. EMAIL e hambavaap,katab krooni, t ugevaim kude inimkehas, väga kulumiskindel - 97% anorgaanilistest sooladest, orgaanilist ainet ei ole pea üldse - uuenemisvõime praktiliselt puudub - kõige paksem on hammaste mälumispinnal, kus moodustab köbrukesi. 3. TSEMENTkatab hambakaela ja hambajuurt - suhteliselt pehme, kõige õhem hambakaela osas Hambajuures kinnitab hambaalveooli sidekude, milles on rohkesti hambast lõualuuni ulatuvaid kollageenkiude. - nende eraldamiseks tuleb hamba eemaldamisel hammast eelnevalt pöörata/lõngutada, et see ei murduks ja juur ei jääks hambasompu. GINGIVA - hambakaela ümbritsev suu limaskest. Moodustab hamba ümber kaela. Ige Igemetasku- igeme ja hambakaela vahel
Keeleseljal paikneb rohkesti keelenäsasid, mis aitavad kaasa toidu maitsmisel. 17. Hambad, lühi-ja pikakroonilised hambad Hammas pole luu, vaid isepärane, tugev kiilu- või tulbakujuline elund, sest tal on luukoest erinev struktuur ja talle ei kinnitu lihased. Imetajad vajavad hambaid saagi tapmiseks, toidupala lahtihammustamiseks, selle suhuvõtmiseks ja peenestamiseks. Samuti ka enesekaitseks ja ründamiseks. Hambal saab eristada igemepealset ja välist osa hambakrooni, hambakaela ja hambajuurt. Hambakael eraldab hambajuurest hambakrooni. Dentiin, tsement ja email on kaltsifitseerunud koed. Dentiin on tugev, hammaste põhimaterjal ja moodustab hambaseina peamise koostisosa. Email on piimvalge, läikiv, rakutu ja katab hambakrooni. Tsement ümbritseb juurt. Hambasäsi ülesandeks on dentiini moodustamine ja hamba toitmine. Juureümbrisel on kinnitumisfunktsioon ja osaleb hamba toitmisel. Madalakroonilised hambad – Neil on emailiga kaetud madal kroon, avar õõs ja
Dentiin on rakuvaba ning avaskulaarne kude. Dentiini põhiaine sisaldab kollageenfibrille ja mukoproteiine. Välimises kihis on valdavalt radiaalkiud, sisemises kihis paiknevad enamuses pikikiud. Odontoblastide vahele tekkivad Korffi kiududeks. Dentiini sisemistes kihtides tangentsiaalselt paiknevad Ebneri kiudud. Dentiinis seespool paiknevad kollageensetel kiududel kristallid, väljaspool – globulaarne ja interglobulaarne dentiin. Tsement katab hambajuurt ja hambakaela. Sisaldab 45-50% orgaanilisi ja 50-55% mitteorgaanilisi aineid, millest enamuse moodustavad kaltsiumfosfaat ja -karbonaat. Eristatakse kahte tüüpi tsementi – rakuline ja rakuvaba vorm. Veresooned puuduvad. Tsemendi toitumine toimub difusiooni teel periodonti veresoonte kaudu. Inimese elu jooksul toimub hambas pidevalt uue tsemendi moodustumine ning tsement omab minimaalset regeneratsiooni võimet. 12. Jämesoole limaskesta ehitus Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad
suunates oma hormoonid insuliini ja glükagooni vahetult verre. 20) Hambad hambad paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Nad kinnituvad hambasompudesse ehk alveoolidesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine.Hambal eristatakse alveoolis paiknevat hambajuurt ja sombust väljaulatuvat osa hambakrooni. Kui hambakrooni ja juure vaheala on sisse soonistunud, kannab see hambakaela nimetust. Hambajuure tipus leiduvast mulgust algab juurekanal, mis avaneb hambaõõnde. Hambaõõnt täidab sidekoest, veresoontest ja närvidest koosnev hambapulp. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Dentiin sarnaneb välimuselt luusubstantsiga, koosnedes rakuvabast lubjastunud põhiainest, mida läbivad hamba pikiteljele risti asetsevad peened kanalid.Dentiin ümbritseb hambaõõnt ja moodustab hamba peamise massi.
kollageensetest kiududest ja amorfsest põhiainest Reaktsioonina hamba kahjustusele moodustub sekundaarne dentiin Tsement katab hambajuurt ja -kaela, jaguneb primaarseks e rakuvabaks (dentiini peal kogu hambajuure ulatuses) ja sekundaarseks e rakuliseks (hambajuure tipu piirkonnas) Madalakroonilistel hammastel katab tsement hambajuurt ja hambakaela ning tsemendikihi paksus suureneb hambajuure tipu suunas – kõrgekroonilistel katab tsement hamba välispinda ja täidab emailikurdude vahed Veresooned puuduvad, tsementotsüüdid Hambapulp paikneb hambaõõnes ja juurekanalites ja selle moodustab kohev kiudsidekude – perifeerne kiht (odontoblastid), vahekiht (ebaküpsed kollageensed kiud), tsentraalkiht (rakud, kiud, amorfne põhiaine, veresooned) SÜLJENÄÄRMED
annaabi.ee 
