Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 9.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask
· Puhmarinne- sinikas, mustikas, pohl, kanarbik, sookail, mustikas, kukemari, küüvits · Rohurinne- sinihelmikas, tupp-villpea, metsosi,soo-osi, konnaosi · Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, põõsasmaran, tuhkpuu · Rohurinne- lubikas, metskastik Laanemetsad: · Kõige enam esineb Eestis laanekuusikuid, puuliikide vaheldusel ka arukaasikuid ja haavikuid · Sagedased on segapuistud · Kuusikus esineb alati ka kuuse järelkasv või teine rinne · Alusmets on hõre või keskmise tihedusega · Puurinne- kuusk,kask, haab või segapuistu
liikuv või väheliikuv põhjavesi. Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 1.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad, nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja sellest tingitud põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest ligikaudu 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Esinevad tavaliselt männikud,
sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. 60. Loometsade rühma üldiseloomustus. Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. 61. Palumetsade rühma üldiseloomustus. Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel
Kuusikute I harvendusraiet tasuks lükata võimalikult vanemasse ikka, kui puistu on juba 15-17 m kõrge. Välja raiutakse puhtpuistus vigastatud, haiged, allajäänud ja halvatüvelised puud. Pärast raiet puude arv 900-1500 tk/ha. Kuusk reageerib harvendusraidele hoogsa juurdekasvuga. Kui teeme tugeva raiekraadiga harvenduse, võime lühendada kuuse raieringi kuni 20 aastat, kuid suurendame puistu tormikahjustuste ohtu. Segapuistus raiutakse samuti välja kuuse haiged ja halvakasvulised isendid, lisaks ka kuuske varjavad või piitsutavad kased. Kaske võiks jääda pärast raiet puistu koosseisu ca 20 - 25 %. Kohtades kus Ku on jäänud kasvus teise rindesse, harvendatakse kaske täiuseni 0,5-0,6, et soodustada kuuskede kasvu. Puhtkuusikute II harvendusraie võetakse ette samuti suhteliselt hilja, sest üldjuhul pole rohkem harvendusraideid enam mõtekas puistusse planeerida. III harvendusraie korral väheneb puistu lõppraidesse jõudev puidu kogus 10- 20 %
Levinud Põhja- ja Loode-Eestis. härghein, kattekold, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) tegemist Lõuna-Eestis, 17% metsadest. Sagedamini esinevad männikud, harvem toitainetevaesel liivadel asuva kuiva Jänesekapsa mustika alltüübis on muld kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmisega on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. hõredad, nende kasv oleneb peamiselt tugevamini leetunud (keskmiselt kuni tugevasti Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont huumushorisondi tüsedusest ja aluspae leetunud leedemullad). Muld mõnevõrra niiskem, enamasti kuni 25 cm murenemisastmest. tugevalt happeline
Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 9.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask
annaabi.ee 
