Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi lään. Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel. Riigi põhjaosas on ligi 3000...4000 laplast ehk Saami. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal, seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.). Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist
meetri üle merepinna. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.Lõuna-Soome on tasane ja Põhja- Soomes on palju mäestikke.Lapimaa ongi võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid Soome kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.),mis asub samuti Lapimaal. Ka tasasematel Lapimaa aladel kõrgub siin-seal omapäraseid künkaid, mida nimetatakse tundruteks. Mida põhja poole seda vähemaks jääb puid ja mägisemaks läheb maastik.Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon ja seal on metsik ja avar loodus.Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud.
Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud moodustavad järvistuid. Suurimad järved on: SAIMA, PÄIJÄNNE, INARI. Enamus jõgesid paikneb lääneosas ja suubuvad Botnia lahte
Soti mänd) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi. Vaadeldes kaarti on näha, et Soomes metsad paiknevad ühtlaselt igal pool üle riigi. Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse
(586 km piiri). 3 Regina Peterson Soome Vabariik Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,levinud on ka turvas.Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised ning mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose.Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m ).Aluspõhja kivimid on üle 1,5miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima,mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.Soomele on loomulik lumine ja külm talv,üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine,tuuline ja vihmane sügis
Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Pinnamood Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd. Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik. Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni
all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, samal ajal umbes, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värv tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas. Pinnamood: Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd. Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik. Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk- Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni
Šoti mänd) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi. Vaadeldes kaarti on näha, et Soomes metsad paiknevad ühtlaselt igal pool üle riigi. Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse
haarukka kahvel haastattelija intervjueerija haista nuusutada haitata kahjustada hajota puruneda Hakaniemi(kaupunginosa Helsingissä) Hakaniemi (Helsingi linnaosa) hakea ära tuua, järele minna halata kallistada halpa odav Haltiatunturi (tunturin nimi) Haltiatunturi (tundru nimi) Haluta tahta hame seelik hammas hammas hammaslääkäri hambaarst hampurilainen hamburger hangata hõõruda hankkia hankida hansikas sõrmkinnas harjakaiset sarikapidu
Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.), mis asub Enontekiö loodeosas. Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Looduslikud tingimused Soome on kaetud metsade ja järvedega ning on suhteliselt üksluise tasase pinnamoega maa. Huvitavaim pinnas on Lapimaal, kus asuvad Soome kõrgeimad mäed (Halti 1328 m). Pisut alla 10% Soomest on kaetud järvedega.
*Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 m üle merepinna. *Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi * Kui mitte arvestada edelaosa mõningaid tammikuid ja põhjaosa tundrapaljandikke, kuulub soome Põhja okasmetsavööndisse. Metsad võtavad enda alla ligi 70 % riigi territooriumist. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose. Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja
annaabi.ee 
