Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aastomi(tega), on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide e. Halogenoalkaanide nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisega. Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid ( fluoro, kloro, bromo,jodo)Näit. CH3-CHCl2- 1,1-dikloroetaan, CH2Cl-CHC2Br-1-bromo-2-kloroetaan.Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähtis.kohanumbriga. Asendusnomenklatuur- org.ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati.Lihtsamate
molekulidega. Võrreldes alkoholidega on eetrite keemistemperatuurid väga madalad. Eetrid on väga kergesti lenduvad ühendid, sest eetri molekulid ei saa omavahel vesiniksidemeid moodustada. Eetrid on head lahustid teistele hüdrofoobsetele ainetele (nt rasvad, vahad) ning seetõttu neid kasutatakse tööstuses lahustitena. EETRITE SAAMINE Sümmeetrilisi eetreid saadakse alkoholidest dehüdraatimise teel: 2CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O Ebasümmeetrilisi eetreid saadakse halogenoalkaanide ja alkoholaatide omavahelisel reageerimisel: CH3Cl + KOCH2CH3 CH3OCH2CH3 + KCl By Oll©®TM 2004 2
I Butüüni saamine 2-butüüni saadakse tehislikult. 1. 2-butüün tekib leelise alkohollahuse toimel dihalogenoalkaanidesse, mis sisaldavad halogeeni aatomeid kõrvuti asetsevate süsiniku aatomite juures. 2. 2-butüün tekib ka leelise alkohollahuse toimel küllastumata süsivesinike halogeenderivaatidesse, mis sisaldavad halogeeni aatomit kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures. 3. 2-butüüni on võimalik saada atsetüleeni naatriumderivaatidest halogenoalkaanide toimel. 4. 2-butüüni võib saada ka karbonüülsetest ühenditest. 5. 2-butüüni saadakse ka kõrgel temperatuuril süsivesinike krakkimisel. 3 II Butüüni omadused Füüsikalised omadused 2-butüün on vedelas olekus. Vees lahustub ta halvasti, aga orgaanilistes lahustites hästi. 2-
KESKKONNAPROBLEEMID Happevihm-vihm, mille pH tase on looduslike sademetega võrreldes madalam, tekib siis, kui saasteained (SO2, CO2) lahustuvad vihmavees ning tekivad happed. Happed levivad tuulega ja sajavad vihmaveega pinnale. See kahjustab loodust, eriti okaspuid, ehitisi ka skulptuure Osoonikihi lagunemine- osoonikiht on 10-50km kõrgusel maapinnast ja kaitseb filtrina kahjuliku UV-kiirguse eest. Osoonikiht laguneb freoonide(gaasiliste halogenoalkaanide) sattumisel kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad osoonikihti moodustavate ühenditega. Kasvuhooneefekt-nähtus, kus planeedi atmosfääri kiirgus soojendab maapinda. Päikesekiirgus liigub suures osas läbi atmosfääri ja soojendab maapinda. Maapind ise kiirgab energiat madalamatel infrapuna lainepikkustel. See infrapunakiirgus neeldub atmosfääris kasvuhoonegaasides ning ka need gaasid kiirgavad energiat,
1.) Alkeenide hüdraatimine (vee liitmine kaksiksidemele). Kui kaksiksideme erinevas otsas oleva süsiniku aatomi küljes on erinev arv vesiniku aatomeid on side pisut polaarne. R - C+H == C-H2 Ja kaksikside katkeb heterolüütiliselt järgmiselt: R - C+H --- :C-H2 Hüdraatimisel läheb OH selle süsiniku juurde, mille küljes on vähem vesiniku aatomeid 3 R - C+H == C-H2 + H+-OH- R - CH(OH) - CH3 2.) Halogenoalkaanide aluseline hüdrolüüs ( hüdroksiidioon asendab halogeeni aatomi) R-C+HCl- -R´ + Na+OH- R-CH(OH) -R´ + Na Cl 3.) Alkoholid tekivad veel mitmel protsessil nagu · estrite hüdrolüüsil RCH2ONO2 + NaOH RCH2OH + NaNO3 · Aldehüüdide ja karboksüülhapete redutseerimisel HCHO + H2 CH3OH · Etc., etc., etc. Tähtsamad alkoholid Metanool ( metüülalkohol rahvapäraselt puupiiritus) Väliselt väga sarnane etanoolile
*Väävli oksüdatsiooniaste IV esineb sulfoksiidides. Sulfiidid on tugevad nukleofiilid ja moodustavad halogenoalkaaniga *Väävli oksüdatsiooniaste VI esineb sulfoonides, sulfoonhapetes ja nende sulfooniumisoola. derivaatides. Oksüdeerumisel annavad sulfiidid sulfoksiide ja sulfoone. *Komevalentsena on väävli elektonegatiivsus juba mõnevõrra suurem, Saadakse halogenoalkaanide reageerimisel naatriumsulfiidiga. tugevate elektrofiilide suhtes võib käituda juba nukleofiilina. Reaksioonis Kasutusalasid vähe, tuntuim ründegaas ipriit. elektofiiliga muutub kolmevalentne väävel neljavalentseks ja tõuseb oksüdatsiooniastmesse VI. SULFOONHAPPED *Neljavalentsel väävlil jagamata elektronpaarid ja nukleofiilsed omadused Süstemaatiline nomenklatuur tuletab sulfoonhappe nimetuse tüviühendi
Tioole saadakse halogenoalkaanidest CH3-Cl+NaSHCH3-SH+NaCl Suurima praktilise väärtusega on metaantiool CH3-SH, mida kasutatakse valgurikaste jõusöötade tootmisel metioniini saamiseks. Sulfiidid on vees lahustumatud vedelikud või tahked ained. Lõhn ei ole nii ebameeldiv kui tioolidel. Sulfiidid on tugevad nukleofiilid ja moodustavad halogenoalkaaniga sulfooniumisoola. Oksüdeerumisel annavad sulfiidid sulfoksiide ja sulfoone. Saadakse halogenoalkaanide reageerimisel naatriumsulfiidiga. Kasutusalasid vähe. Sulfoonhapped moodustavad tugevaid vesiniksidemeid. Happeliste omadustega ühendid, mis moodustavad mitmesuguseid derivaate. R-SO3HR-SO3-+H+ Enamik sulfoonhappe sooladest-sulfonaatidest lahustub vees hästi. Küllastunud sulfoonhappeid saadakse tioolide oksüdeerimisel või halogenoalkaanide sulfoonimisel. Sulfoonhapete derivaadid: Olulisemad on sulfonaadid R-SO2-OM või R-SO2-OR1 Sulfonüülhalogeniidid R-SO2-Hal
eriti kurjasti silmavalguse kallale. Alkoholide süntees 1.) Alkeenide hüdraatimine (vee liitmine kaksiksidemele). Kui kaksiksideme erinevas otsas oleva süsiniku aatomi küljes on erinev arv vesiniku aatomeid on side pisut polaarne. R - C+H = C-H2 Ja kaksikside katkeb heterolüütiliselt järgmiselt: R - C+H . . :C-H2 Hüdraatimisel läheb OH selle süsiniku juurde, mille küljes on vähem vesiniku aatomeid R - C+H = C-H2 + H+-OH- à R - CH(OH) - CH3 2.) Halogenoalkaanide aluseline hüdrolüüs ( hüdroksiidioon asendab halogeeni aatomi) 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 9 R-C+HCl- -R´ + Na+OH- à R-CH(OH) -R´ + Na Cl 3.) Alkoholid tekivad veel mitmel protsessil nagu · estrite hüdrolüüsil RCH2ONO2 + NaOH à RCH2OH + NaNO3 · Aldehüüdide ja karboksüülhapete redutseerimisel HCHO + H2 à CH3OH · Etc., etc., etc. Tähtsamad alkoholid
Kui kaksiksideme erinevas otsas oleva süsiniku aatomi küljes on erinev arv vesiniku aatomeid on side pisut polaarne. R - C+H = C-H2 Ja kaksikside katkeb heterolüütiliselt järgmiselt: R - C+H . . :C-H2 Hüdraatimisel läheb OH selle süsiniku juurde, mille küljes on vähem vesiniku aatomeid 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 8 R - C+H = C-H2 + H+-OH- R - CH(OH) - CH3 2.) Halogenoalkaanide aluseline hüdrolüüs ( hüdroksiidioon asendab halogeeni aatomi) R-C+HCl- -R´ + Na+OH- R-CH(OH) -R´ + Na Cl 3.) Alkoholid tekivad veel mitmel protsessil nagu · estrite hüdrolüüsil RCH2ONO2 + NaOH RCH2OH + NaNO3 · Aldehüüdide ja karboksüülhapete redutseerimisel HCHO + H2 CH3OH · Etc., etc., etc. Tähtsamad alkoholid Metanool ( metüülalkohol rahvapäraselt puupiiritus) Väliselt väga sarnane etanoolile
annaabi.ee 
