Püsivad külad puudusid. Elamud olid lihtsad, pajuokstest ja koonusekujulised. Toiduks korjati kõik, mida korjata andis. Vähestes järvedes ja jõgedes oli kala aastaringselt. Edelapiirkond: Mäed, vulkaanid, kaunis piirkond. Küllalt liivane ja sademetevaene, vihm ägedate ja lühikeste tormidena suvel. Kasvasid männid, kadakad, põõsastaimed ja kaktused. Kaktusemahla joodi, viljaliha kasutati ära. Peyote kaktusest sai hallutsinogeenset ainet. Tegeleti korilusjahiga, maisi ja kabatsoki kasvatamisega, loodi keerulist kunsti ning tehti kauneid savinõusid. California: Soe ja niiske kliima. Viljakad orud. Kala sai aastaringselt, jahiti hülgeid, vaalu ja teisi mereelukaid. Tõrusaagist tehti jahu. Kujunes välja ühiskondlik kontroll. Rahaühikutena kasutati tigude kodasid. Punuti korve ja matte, vormiti nõusid. Platoo: Kuiv ala.
DOM (dimetoksimetüülamfetamiin), kasutusel ka nimetus STP, DOB (dimetoksibromoamfetamiin), ka nimetus Broom-STP, MDA (metüleendioksiamfetamiin), MDMA (metüleendioksimetüülamfetamiin), TMA (trimetoksiamfetamiin), Fentsüklidiin (PCP), millele on inglise keeles antud ka nimetus angel dust, eesti keeles inglitolm, Ketamiin Meskaliin Peyotl on kaktus,kasvab Mehhikos ning USA edelaosas. Kuivatatud külgvõrseid kutsutakse meskaalnuppudeks, sest nad sisaldavad hallutsinogeenset uimastit meskaliini. Ameerika indiaanikirikus on lubatud peyotl-kaktust kasutada jumalateenistuse ajal vaimudega ühenduse saamiseks. Psilotsübiin Paljud seened, muu hulgas Psilocybe, Panaeoluse ja Stropharia sugukonnast, sisaldavad hallutsinogeenseid aineid psilotsübiini ja psilotsiini. Läänemaailmas on psilotsübiiniseent aeg-ajalt kasutatud nn psühhodeelses keskkonnas ja seene kuritarvitamine on 1990. aastate keskpaigast alates suurenenud.
Lisaks veel 2 seent, milest räägin pikemalt: Pruun kärbseseen Kärbseseenemürgistust ehk ,,mükoatropiinimürgistust", iboteenhappe- mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse. Saatana-kivipuravik võib põhjustada tugevaid mao- ja soolenähtudega mürgistus. Lisaks lasub sellel seenel kahtlus, et ta sisaldab hallutsinogeenset mürkainet psilotsübiini. Kuid ka tamme- kivipuravikku, mida vahepeal heaks söögiseeneks peeti, tuleb lugeda mürgiste hulka kuuluvaks. Seen võib põhjustada mao- ja soolenähtudega mürgistusi ning pealegi sisaldab ta kopriini, mis alkoholiga koos annab mürgistuse. 5
üksnes samaanid. Samuti on tavaline, et narkootilist ainet manustatakse ka haigele, keda samaan ravib. Sellisel juhul peaksid nii ravija kui ravitav kogema sarnaseid nägemusi ja paremini mõistma patsiendi olukorda. Teades taoliste taimede mõju inimpsüühikale, kutsutakse üles ettevaatlikkusele mitte kõik ei ole valmis selleks, et kohtuda kurjade vaimude ja õudustäratavate nägemustega. Räägitakse loost noormehest, kes manustas suurel hulgal hallutsinogeenset taimeleotist ning sai seejärel nägemuse, kus maa seest tõusnud arst lubas talle võimet rännata nii maa all, õhus kui vees. Selleks pidi mees aga tapma raseda naise, lõikama tal lapse kõhust välja, lööma seejärel loote pea puruks ning tema aju välja imema. Ja noormees, kellel oli tohutu isu lennata muidugi toimiski nii nagu see ,,arst" talle ütles. Samaanide hullunud ja hüsteeriline käitumine on seadnud kahtluse alla ka nende vaimse olukorra
teadlaste ja nn droogiprohvetite kui ka uudishimulike noorukite huviobjektiks. 1.1 MESKALIIN Peyotl on kaktus, mis kasvab mõnel pool Mehhikos ning USA edelaosas. Taimel on tugev sammasjuur. Kaktus ise on üsna väike ja meenutab padjakest, tavaliselt kasvab ta üksi,ent vahel on ka külgvõrseid. ( Joonis 1 ) Kuivatatud külgvõrseid kutsutakse meskaalnuppudeks,sest nad sisaldavad hallutsinogeenset uimastit meskaliini. Meskaliini tavaline manustamisviis on peyotl-kaktuse tükkide söömine. Joonis 1. Peyotl kaktus Meskaliin on A-klassi narkootikum, mis põhjustab väga intensiivseid hallutsinatsioone. Esimesena isoleeris ja tuvastas meskaliini 1897 .aastal sakslane Arthur Heffner. Esimesena sünteesis meskaliini 1919.aastal Ernst Späth. 1.2 PSILOTSÜBIIN
Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele. Veedade perioodil on isel polüteistlik panteon, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Tulejumal Agni ülesanne on toimetada ohvriannid jumalate kätte. Agnit tõlgendatakse kui jumalate ja inimeste vahendajat. Tähtsaim päikesejumal Surja, kuujumalaks on Soma. Somaks nim ka hallutsinogeenset jooki. Taeva- ja vetejumal Varunat ülistatakse taeva ja maa jootjana. Varuna ülesanne on rita (kosmiline kord) järelvalve. Varunaga paaris esineb jumal Rudra, kes laseb inimesi mürgiste nooltega. Hiljem vastandatakse Rudra Visnule. Rudra ja Visnu kehastavad hävitavat ja loovat alget. Koos Varunaga nim ka Mitra, kes on heasoovlik jumal. Vanim taevajumal on Djaus Pitar, kes hiljem tõrjuti nooremate jumalate poolt tahaplaanile. Armastusjumalaks on Kama, surmajumalaks Jama, kes on pärimuse
jumalatele tasuda). Verevõlast tulenes kuningate kohustus toita jumalaid verega, mida kuningas peab maailma toimes hoidmiseks tegema. Veri on erinevas hinnas, sõltub sellest kellelt ta tuleb. Seega on jumalatele väga meelepärane kuninga ohvri toomine. Sellest tulenevad vererituaalid, mis jagunevad oma enda vere laskmiseks (mehed tegid sisselõikeid sageli oma suguelunditesse) ja inimeste ohverdamine. Verekaotus põhjustas hallutsinogeenset olekut, mida peeti jumalatele lähemale jõudmiseks ning kujutatakse nn nägemusmaona. Palju ohverdati võidetud vaenlasi, nt võidetud valitsejat tavaliselt piinati ja tema verd lasti, seejärel viidi ta püramiidi tippu ning tapeti. Tähtis osa maiade usus oli rituaalsel pallimängul (hiljem religioon muutub, nt Mayapanis ei ole enam rituaalset palliplatsi). Oli kaks võistkonda (vahel kaotajameeskond ohverdati), kes kandsid kaitserõivaid
Kuid on olemas ka teisi teadlaste arvamusi surmalähedaste kogemuste tekkepõhjuste osas. Näiteks uurija Susan Blackmore arvates tekivad paljud surmalähedased kogemused just aju hapniku puudusest. Surmalähedasi kogemusi on võimalik esile kutsuda keemiliste ühenditega ja seega selgitatakse surmalähedaste kogemuste tekkepõhjusi just neuroloogiliste mehhanismidega. Näiteks erakordseid teadvuselamusi ja visioone tekitab inimese ajule juba üsna väike doos hallutsinogeenset ainet. Seda tekitab ka selline seisund, mille korral aju ei saa hapnikurikast verd. Süda, mis pumpab verd, on inimese kliinilise surma ajal seiskunud. Selline asjaolu veenabki teadlasi loomuliku põhjuse kasuks, mitte aga üleloomuliku põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. 3.1.2.7 Seletamatud aspektid
Kuid on olemas ka teisi teadlaste arvamusi surmalähedaste kogemuste tekkepõhjuste osas. Näiteks uurija Susan Blackmore arvates tekivad paljud surmalähedased kogemused just aju hapniku puudusest. Surmalähedasi kogemusi on võimalik esile kutsuda keemiliste ühenditega ja seega selgitatakse surmalähedaste kogemuste tekkepõhjusi just neuroloogiliste mehhanismidega. Näiteks erakordseid teadvuselamusi ja visioone tekitab inimese ajule juba üsna väike doos hallutsinogeenset ainet. Seda tekitab ka selline seisund, mille korral aju ei saa hapnikurikast verd. Süda, mis pumpab verd, on inimese kliinilise surma ajal seiskunud. Selline asjaolu veenabki teadlasi loomuliku põhjuse kasuks, mitte aga üleloomuliku põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. 3.1.2.7 Surmalähedaste kogemuste tegelikkus
annaabi.ee 
