- seljaajul kaks sümmeetrilist poolt, kus eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist- külgmist 147. Seljaaju siseehitus (lk. 190 joonis139) -Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt -Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. -Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. Hallnidemeks -Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju -Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba 148. Nimeta peaaju osad Piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, suuraju 149. Nimeta peaaju üksikosades paiknevate funktsioonide keskused, peaajunärvide tuumad Piklikaju – hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad(neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv)
- seljaajul kaks sümmeetrilist poolt, kus eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist- külgmist 147. Seljaaju siseehitus (lk. 190 joonis139) -Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt -Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. -Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. Hallnidemeks -Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju -Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba 148. Nimeta peaaju osad Piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, suuraju 149. Nimeta peaaju üksikosades paiknevate funktsioonide keskused, peaajunärvide tuumad Piklikaju – hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad(neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv)
süsteemist: · Sümpaatiline süsteem - keha reaktsioon stressile, · Parasümpaatiline süsteem - taastab organismi varusid ja homöostaasi, · Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem 30. Seljaaju ehitus ja talitlus. Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhtteedest. Hallainel, mis seljaaju ristlõikel meenutab liblika kuju, eristatakse ees- ja tahasarvi. Rinna- ja nimmepiirkonnas esinevaid hallaine paksenedeid nim külgsarvedeks, seal asuvad vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa preganglionaarsed neuronid. Seljaaju täidab kahesuguseid ülesandeid: 1) reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsiooni: seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõtta; 2) juhtefunktsiooni, sel puhul on seljaaju
sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgmist. 149) Seljaaju siseehitus Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 150) Seljaaju segmendi mõiste, arv. jagunemine 35 Segment – seljaaju osa, millest väljuvad eesmised ja tagumised juured, mis moodustavad seljaajunärvi paari. Seljaaju segmente on 31: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. 151) Nimetage peaaju osad
Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgfmist. 71 130) Seljaaju siseehitus? Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded?
Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgfmist. 71 130) Seljaaju siseehitus? Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU – mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded?
Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgmist. 70 130) Seljaaju siseehitus? Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded?
2. Energeetiliste kulutuste suurenemine põhjustab rasvhapete vabanemise rasvkoest (lipolüüs). Rasvade ainevahetust reguleerib kesknärvisüsteem. Mõningate hüpotaalamuse tuumade kahjustuse korral häirub rasvade ainevahetus, mis viib kas organismi rasvumisele või kõhnumisele. 36. Vee- ja mineraalainete ainevahetus. Täiskasvanud inimese keha veesisaldus on ligikaudu 50- 60%. See vesi jaotub organismis erinevate kudede vahel ebaühtlaselt. Nii on vere veesisaldus 92%, aju hallainel 84%, luukoel 22%. Vesi on organismis paljudele keemilistele ainetele lahustiks ja võtab aktiivselt osa ainevahetusprotsessidest. Veeta organism hukkub. Täieliku nälgimise korral, kuid vee saamisel elab inimene 40-45 päeva. Kehakaalu kaotus võib seejuures ulatuda 40%-ni. Vee puudumisel põhjustab juba 10%-line kaalukaotus raskeid häireid organismis, 20-22%-line kaalukaotus aga surma. Vee sattumisel organismi järgneb lühiajaline ja ebaoluline vere veesisalduse tõus
Sensoorsed toovad erutusi välisest kuulmekäigust, neelust, kõrist. XI. Lisanärv (M) Innerveerib peapöörajat ja trapetslihast, teine haru liitub uitnärviga. XII. Keelealune närv (M) Innerveerib keele lihaseid. M motoorne närv, S sensoorne närv, MS mõlemad 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallaine) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallainel eristatakse ees- ja tagasarvi, rinna- ja nimmepiirkonnas veel külgsarvi. Seljaaju ülesanded: 1) Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon toimuvad refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2) Juhtefunktsioon vahejaam erutuse ülekandel teistesse närvikeskustesse. Seljaaju teatavaid piirkondi koos neile vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Vastavalt seljaaju poolt innerveeritavatele piirkondadele saab keha jagada
30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallaine, mis on seljaaju tsentraalkanali ümber) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallaine on moodustunud peamiselt neuronite soomaosadest ja dendriitidest ning gliiarakkudest. Seljaaju läbilõikel moodustab hallaine liblika- või H-tähekujulise kujundi. H-tähe tipud on ees- või tagasarved. Hallainel eristatakse rinna- ja nimmepiirkonnas veel külgsarvi. Seljaaju eessambas on motoorsete neuronite soomaosad. Nende neuronite aksonid moodustavad spinaalnärvi eesmise juure. Tagasambas on sensoorsed neuronid. Nendega on sünaptilistes ühendustes spinaalganglionide neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi tagumise juures. Eesmise ja tagumise samba vahel on seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammas. Sealsete neuronite kasonid kulgevad eesmise juures kaudu
annaabi.ee 
