hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, sügisvärvus kollane. Õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad. Viljad 3...5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni. Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti. Vanemas eas kipub murduma, samuti esineb kuivladvasust ja võras kuivavad jämedad oksad. Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi. Talub hästi kärpimist. Suhkruvaher (Acer saccharum) Eestis kuni 20 m kõrgune peenerõmelise, vanemas eas pikkade ribadena kestendava tüvekoorega puu. Võrsed noorelt läikivpruunid, paljad, harvade tumedamate koorelõvedega. Lehed 3-5 hõlmased, hõlmad tipuosas üksikute
sirge tüvega. Lisaks püsib euroopa lehis sügisel väga kaua rohelisena, ilmestades parke ja maastikke veel oktoobris ja novembriski. Sageli püsivad kolletunud okkad puul isegi üle aastavahetuse. Enamik Kaug-Idast pärinevaid liike aga on sageli kõveratüvelised ning ebaühtlase võrakujuga, sobides seeläbi küll aktsentpuuks e. ,,solistiks", mitte aga massistutuspuuks. Enamik lehiseliike on ka väga kiirekasvulised ning nendega on võimalik saavutada väga kiiret haljastusefekti. Pealegi on nad väga dekoratiivsed juba noores eas. Kehised kuuluvad väga pikaealiste puude hulka. Lehistel esineb ka mitmeid vorme ja sorte, mille puhul ei oma tähtsust mitte liik, vaid sorditunnused. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse käbide järgi järgmiste lehiseliikidega: Euroopa lehis - Larix decidua Siberi lehis - L. sibirica Jaapani lehis - L. kaempferi Kuriili lehis - L. kurilensis Ameerika lehis - L. laricina 3.5
Puu võra- Lehed- lihtlehed Õied- valged, roosad, väikesed Viljad- punane, must või sinine söödav mari JALAKAS Ulmus Mullastik- Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Kasutatakse palju. Näiteks parkides Puu võra- Lehed- saagjaservaga, lihtlehed, ebasümmeetriline lehelaba Õied- sarikas, kahesugulised, väikesed, pruunikad Viljad- pähklike, ümbritseb kilejas lennutiib PAPPEL Populus Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, kuna annavad kiiresti haljastusefekti, suvel seemnete valmimise ajal risustavad ümbrust Puu võra- Lehed- Lihtlehed, suured, vahelduvad Õied- urvataolised Viljad- kupar Puit pehme ja kerge PAJU Salix Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, eriti puukujulisi liike e remmelgaid. Ja leinavorme Puu võra- Lehed- vahelduvad, paiknevad spiraalselt, lihtlehed Õied- urnana, varustatud meenäärmetega Viljad- ühepesaline
..15 hektaril. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. Carpinus betulus L. harilik valgepöök Eesti parkides võib kohata Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa metsades kasvavat harilikku valgepööki. Areaali põhjapiir jääb Leetu, Vilniuse Klaipeda joonest lõunapoole, ning meile ei ulatu, kuid umbes 5000 aastat tagasi kui kliima oli soojem, kasvas ka Lõuna- Eestis ja saartel. Kasvab tamme- ja pöögimetsades tavaliselt II rinde puuna, mäenõlvadel moodustab ka puhtpuistuid
ebasümmeetrilised, tugevate apofüüsidega, millised lõpevad torkiva ogaja tipuga mis küll kergelt ja lihtsalt ära murduvad. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.) Peuce kreeka k. mänd. Reliktne liik ja Euroopa teine viieokkaline mänd alpi seedermänni kõrval. Kasvab 15...25 m kõrguse laimunaja võraga ning noorelt sileda, vanemas eas sügavalt pikirõmelise tumehalli koorega puuna. Vanus 300...400 aastat. Tsoon IV. 1863. Areaal: Balkanimaade mägedes, sirutudes Bulgaariast idas üle Põhja Kreeka,
· Pung on 1,5...3 cm pikk, tumepruun, silinderjas, isaskäbikeste algmetega pung alaosas laienenud. · Käbid munajad, enamasti kõverdunud, 3...5 cm pikad, võrsete keskel istuvad, läikivad, helepruunid, apofüüs torkiv, terava tipuga. · Noored võrsed kollakaspruunid, paljad. · Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd 13. Makedoonia (Pinus peuce) ja valge mänd (Pinus strobus) Pinus peuce - Kasvab exJugoslaavias (Tsernogoorias, Makedoonias), Bulgaarias, Ida- Albaanias, Põhja-Kreekas 750-2200 m kõrgusel mägedes. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt ning on külmakindel, viljub regulaarselt. Koorepõletiku suhtes immuunne. Väga dekoratiivne
Järvseljal, Tihemetsas jm. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.)Peuce kreeka k. mänd. Reliktne liik ja Euroopa teine viieokkaline mänd alpi seedermänni kõrval. Kasvab 15...25 m kõrguse laimunaja võraga ning noorelt sileda, vanemas eas sügavalt pikirõmelise tumehalli koorega puuna. Vanus 300...400 aastat. Tsoon IV. 1863. Areaal: Balkanimaade mägedes, sirutudes Bulgaariast idas üle Põhja Kreeka,
Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. Pinus peuce Griseb. makedoonia mänd ehk rumeelia mänd Kuulub alamperekonda Haploxylon ja sektsiooni Strobus. Võrsed on sügistalvel pruunikasrohelised, hiljem hallpruunid, karvadeta (paljad), okkakimpude all pikad pruunid soomused. Okkad 7...10 cm pikad, asuvad pintslina tihedalt, kolmetahulised, õhulõheridadest hallrohelised, saagja servaga, püsivad võrsel 3 aastat. Okaste läbimõõt 0,5...1,0 mm. Käbid 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 3..
annaabi.ee 
