Haljastu majandamine Haljastusplaan Võilille 9 Koostaja: Juhendaja: Eino Laas Tartu 2015 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1.Asukoht ja ehituslikud näitajad............................................................................3 2.Projekti lahendus................................................................................................. 3 3.Puittaimede koosseis........................................................................................... 3 4. Tööde mahud...................................................................................................... 6 4.1 Taimmaterjal.................................................................................................. 6 4.2 Teed ja teeehitusmaterjalid.....................
kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik ametnikkond. 2. kaashäälikuühendis tuleb juhtumid: 1
Seminar: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohestruktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. Võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber;
Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid,
· Geograafilisest asendist · Funktsionaalse ja majandusliku struktuuriga · Füüsilise vormi ja struktuuriga · Mentaalse tajutavusega 72. 73. 74. Absoluutsed omadused konkreetsed, mis seonduvad paiga endaga. Relatiivsed omadused situatsioonist tulenevad omadused. 75. Asula alamstruktuurid: · Tänavate ja teede võrk liiklusstruktuur · Ruumistruktuur · Rohestruktuur ehk haljastu · Hoonestusstruktuur · Krundistruktuur 76. 77. 1) paiga asula ajalooline areng mõjurid ja arenguetapid 2) asula loodus ja maastik paigale omased absoluutsed omadused 3) asula struktuurid paiga asulasisese inimtekkelise füüsilise keskkonna ülesehitus 4) hooned ja teised üksikelemendid paiga asula füüsilise identiteedi võtmeobjektid 78. 79. Tänavad ja tänavaruumid ning väljakud kuuluvad traditsioonilise kesklinna miljöösse.
regioonikeskused, maakonnakeskuste linnaregioonid, väikelinnad, maalised vallad) 41. Paiga geograafilise asendiga seotud absoluutsed ja relatiivsed omadused Reljeef, aluspõhi, kliima, veestik, mullastik, taimestik ja maastiku iseloom 42. Asula erinevad suuremad alamstruktuurid lisaks rohestruktuurile. Materjal: Asula- ehk kohaanalüüs olemus ja meetodid tänavate ja teede võrk liiklusstruktuur ruumistruktuur rohestruktuur ehk haljastu hoonestusstruktuur krundistruktuur 43. Genius loci olemus kolm põhikomponenti Kolm põhikomponenti: paiga füüsiline ülesehitus (elementideobjektide struktuur); inimeste tegevused (nt kalmistul, hiiemäel, kiigeplatsil); paika kasutavate inimeste mõttelaad ja väärtushinnangud. 44. Kohaanalüüsi tegemise eesmärgid - tuua esile asulale iseloomulikud omadused; - selgitada nende omaduste tausta;
mitmekesise koostisega. Tavakasutuses olev mõiste “haljastus” ja “rohestruktuur” on osaliselt kattuva sisuga. Laias laastus võib neid pidada sünonüümideks, kuid definitsioonist tulenevalt hõlmab mõiste “rohestruktuur” rohkem, kui mõiste “haljastus”, kui peamiselt inimtekkelised haljasalad. Täpsemini kattub rohestruktuuri mõistega Eesti praktikas vähem kasutamist leidnud mõiste “haljastu”, kui haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas. Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: • tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; • suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt;
annaabi.ee 
