562. to adopt vastu võtma 564. issue written orders annavad välja kirjalikke korraldusi 565. passed pursuant to laws and for enforcement antakse välja kooskõlas seadustega ja nende rakendamiseks 566. administrative body haldusorgan 567. juridically subordinated juriidiliselt allutatud 13 568. accomplishes teostab 569. settlement of administrative disputes haldusvaidluste lahendamiseks 570. committed infringements toimepandud rikkumised 571. public employees avalikud teenistujad 572. liability vastutus *U13 573. arbitrary action omavoliline tegevus 574. solely ainult 575. pursuant to the constitution vastavalt põhiseadusele 576. in conformity therewith sellega kooskõlas 577. corresponding vastavas 578. in a developmental stage arengustaadiumis 579. governed by the rule of law juhitud seaduse mõttest 580
Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus “Halduskohtumenetluse seadustik”. Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette halduskohtusüsteemi suurem eraldamine üldkohtusüsteemist kohtusüsteemi esimeses astmes. Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab
Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus "Halduskohtumenetluse seadustik". Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette halduskohtusüsteemi suurem eraldamine üldkohtusüsteemist kohtusüsteemi esimeses astmes. Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab
ametiisikute pädevusse, kes on volitatud rakendama halduskaristust. Nimetuse probleem jällegi: Otsuste puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et kehtivas õiguses ei kanna mitte kõik materiaalselt mõistetud jurisdiktsioonilised aktid otsuste nimetust. Näiteks distsiplinaarküsimusi võidakse lahendada korralduse või käskkirjaga. Menetluse kord halduskohtus erineb, vastavalt sellele, millises asja on otsus tehtud: Otsused, mis on tehtud teenistuslikes distsiplinaarküsimustes ja haldusvaidluste lahendamisel, vaadatakse halduskohtus läbi halduskohtumenetluse seadustiku järgi, haldusõiguserikkumiste asjades tehtud otsused aga haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. §7. Plaanid ja planeerimine Plaan ja planeerimine omavad praktikas olulist tähtsust. Suhteliselt uued õiguslikud fenomenid. Samas on plaane palju, mis raskendab nende korrastatud süstematiseerimist.
"Juridica" nr 3, 1996 43. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. "Juridica" nr 3, 1996 108 44. Masary'k, T.G. Maailmarevolutsioon. 55.peatükk: Bolsevism ja kommunism põhimõtteliselt. "Akadeemia" nr 7, 1993 45. Merusk, K. Halduskohtute mõiste, organisatsioon ja pädevus haldusvaidluste lahendamisel. "Juridica" nr 2, 1994 46. Merusk, K. Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr 3, 1993 47. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne) 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr 4, 1994 49. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. "Juridica" nr 4, 1996 50. Morgenstern, C
“Juridica” nr 3, 1996 111 42. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. “Juridica” nr 3, 1996 43. Masary'k, T.G. Maailmarevolutsioon. 55.peatükk: Bolshevism ja kommunism põhimõtteliselt. "Akadeemia". Nr.7, 1993 44. Merusk, K. Halduskohtute mõiste, organisatsioon ja pädevus haldusvaidluste lahendamisel. "Juridica" nr.2, 1994 45. Merusk, K. Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr.3, 1993 46. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne). 47. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr.4, 1994 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. “Juridica” nr 4, 1996 49. Morgenstern, C
Näiteks distsiplinaarküsimusi võidakse lahendada korralduse või käskkirjaga. Seega on siin sama probleem, mis korraldustegi puhul - et määratleda akti õiguslikku olemust, tuleb analüüsida tema sisu. Otsused kui formaalselt mõistetud halduse üksikaktid alluvad halduskohtu kontrollile. Kuid sõltuvalt sellest, millises asjas otsus on tehtud, on erinev ka nende menetluse kord halduskohtus. Otsused, mis on tehtud teenistuslikes distsiplinaarküsimustes ja haldusvaidluste lahendamisel, vaadatakse halduskohtus läbi halduskohtumenetluse seadustiku järgi, haldusõiguserikkumiste asjades tehtud otsused aga haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. § 6. Haldusleping Käesoleval ajal puudub Eesti õiguskorras halduslepingu legaaldefinitsioon, samuti on sätestamata tema sisule ja vormile esitatavad nõuded. Küll on nii põhiseaduses kui ka seadustes viiteid halduslepingu sõlmimise võimalustele. Näiteks põhiseaduse § 154
Näiteks distsiplinaarküsimusi võidakse lahendada korralduse või käskkirjaga. Seega on siin sama probleem, mis korraldustegi puhul - et määratleda akti õiguslikku olemust, tuleb analüüsida tema sisu. Otsused kui formaalselt mõistetud halduse üksikaktid alluvad halduskohtu kontrollile. Kuid sõltuvalt sellest, millises asjas otsus on tehtud, on erinev ka nende menetluse kord halduskohtus. Otsused, mis on tehtud teenistuslikes distsiplinaarküsimustes ja haldusvaidluste lahendamisel, vaadatakse halduskohtus läbi halduskohtumenetluse seadustiku järgi, haldusõiguserikkumiste asjades tehtud otsused aga haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. § 6. Haldusleping Käesoleval ajal puudub Eesti õiguskorras halduslepingu legaaldefinitsioon, samuti on sätestamata tema sisule ja vormile esitatavad nõuded. Küll on nii põhiseaduses kui ka seadustes viiteid halduslepingu sõlmimise võimalustele. Näiteks põhiseaduse § 154
annaabi.ee 
