· Esialgne õiguskaitse Taotluse lahendamise aeg: EÕK taotluse viivitamatu lahendamine tähendab eelkõige seda, et kohus peab taotluse lahendama piisavalt kiiresti selleks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks efektiivne. Põhjendustest loobumine: kuni 30-päevaseks tähtajaks on võimalik EÕK kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. · Haldustoiminguks loa andmine Seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega. Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. · Haldustoiminguks loa andmine
Ilma hariduse ja pädevuseta ei oska ametnik oma ülesandeid täita. Kuidas aitab tõhus bürokraatia kaasa ühiskonna paremale toimimisele? Leidke iga eespool nimetatud bürokraatia tunnuse juurde vastav põhjendus. 19.Kuidas erineb maa- ja halduskohtu roll I astme kohtupidamises? Maakohtus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi. Lisaks annab kohus mõningatel juhtudel loa haldustoiminguks. 20.Nimetage Riigikohtu kaks peamist ülesannet. 1) Kassatsiooni korras kohtulahendite läbivaatamine. 2)põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ülesannete täitmine. 21.Andke ülevaade Eesti kohtusüsteemist. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud ja halduskohtud, teise astmeringkonnakohtud ning kolmandaks astmeks on Riigikohus. 22.Prokuratuuri ülesanded.
varalisi, lepingulisi, perekondlikke jm taolisi suhteid). Tsiviil- ja töösuhetest tekkinud kohtuvaidlused. haldusasi- halduskohtus lahendatav kohtuasi. kriminaalasi- maakohus- esimese astme kohus Eestis, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteosasju. (Harju Maakohus; Pärnu Maakohus; Tartu Maakohus; Viru Maakohus). halduskohus-kohus, mis lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi. Lisaks annab kohus mõningatel juhtudel loa haldustoiminguks. ringkonnakohus-teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimene astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtutes ametis kokku 43 kohtunikku. Eestis 2 ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus (28kohtunikku), Tartu Ringkonnakohus (15 kohtunikku) riigikohus-Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus. Riigikohus täidab kassatsioonikohtu üledandeid, millele lisanduvad põhiseaduslikkuse järelvalve kohtu funktsioonid
halduskohtumenetluse analüüsimisel sama põhjalikult. Seega referaadis peatutakse autorile 3 enam huvi pakkunud probleemidel. Lisaks tuginetakse referaadis ka Einar Vene seisukohtadele. 1. Halduskohtu pädevus Halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425) §3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine, seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama paragrahvi lg 2 järgi halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Sirje Kaljumäe arvates on viimaste aastate kohtupraktikas põhjalikult tegeldud haldus- ja tsiviilasjade eristamise ning sellest tulenevalt kohtupädevuse küsimuste lahendamisega,
2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub - haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, - halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, - avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, - haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine). Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel) isik esitab kaebuse; haldusorgan versus haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise õiguse; haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel. Kaebuse liigid: tühistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sõltub ka küsimus, kas isiku õigusi peab olema rikutud või piisab põhjendatud huvist).
kuulub haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, 12 Haldusõigus Kevad 2011 haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine, teatud juhtudel jälitustoiminguks loa andmine jms). Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel), s.t isik esitab kaebuse haldusorgani vastu; haldusorgan versus haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise õiguse (nt Andmekaitse Inspektsioon, maavanem); haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel (nt teenistussuhtes tekitatud kahju hüvitamine, sh regress).
juurde muud menetlusega seotud esemed. Käesolev seadustik sätestab halduskohtu pädevuse, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse korra. § 2. Halduskohus Halduskohtuks on eraldi moodustatud halduskohtud, samuti ringkonnakohtud ja Riigikohus. [RT I 2006, 31, 235 jõust. 1.09.2006] § 3. Halduskohtu pädevus (1) Halduskohtu pädevusse kuulub: 1) avalikõiguslike vaidluste lahendamine; 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. (2) Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. (1) Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse
annaabi.ee 
