ettenähtud seadusandlike organite poolt seadusandliku menetluse korras. Primaarsed allikad: 4. Seadlused on vormiks, millega Vabariigi President kehtestab õigusnorme. 5. Määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme. Nad on õigustloovad aktid, teoorias loetakse neid halduse üldaktideks. 6. Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Võivad olla üldkohustuslikud ettekirjutused ja omavad õigusjõudu ka ametiasutusest e haldusorganisatsioonist väljapoole, kusjuures neil normidel on õigustloov sisu ja seetõttu haldusõiguse allikaks. Nt sisekorraeeskirjad. Primaarsed allikad: 7. Kohaliku omavalitsuse määrused: statuudid ja riiklike kohustuste täitmiseks. Statuudiõigus antakse kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks otsustamiseks. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid, mis ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega
ning kt haldstoimingute seaduslikkuse. Järelvalve peab olema seaduses kirjas ja teostatkse kohtu kt all: õigus pöörduda kohtusse kui ei nõustu, protestiga peab pöörduma kohtusse. EKOH- kt ainult seaduse alusel, et kt seadsulikkust, sekkumine tasakaalus kaitstavate huvidega. KOVi üle- maavanem (ükikaktid ja haldustoimingud, riigivara kasutamise otstarbekkus- Riigikt ettepanek, riiklike ül täitmine) ja ametid, inspektsioonid (nt maaamet maareformil) Arvestuskt- haldusorganisatsioonist väljas asuva organi kt majandustegevuse seaduslikkuse, otstarbe kohta. Võib ka inertne olla- Riigikontroll ka SA kui KOV asutaja ja AÜ, milles KOVil on enamusoaslus, lisaks kt munistpaalvara valdamisel (ei kt tulemuslikkust). Põhiliselt majanduskt e audit: aruanded, majandustegevuse seaduslikkus, juhtimise tulemuslikkus, infosüsteeme- Tulemuslikkus: a)säästlikus- kulutuste min eesmärgite saavutamiseks b)tõhusus- suhe kulutuste ja saavutuste vahel c)mõjusus- tegelik mõju.
24 1. Poliitilist kontrolli avaliku haldusorganisatsiooni üle teostavad nn poliitilised institutsioonid, nagu parlament, erakonnad (parteid), ühendused, ajakirjandus ja kodanikud. Seda liiki kontrolli on tinglikult jaotatud kaheks: parlamendikontrolliks ja ühiskondlikuks kontrolliks 2. Arvestuskontroll seisneb halduse majandusliku tegevuse nii õiguspärasuse kui ka otstarbekuse kontrollimises haldusorganisatsioonist väljaspool asuva organi poolt. PÕS kohaselt teostab meil arvestuskontrolli Riigikontroll, mis on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. 3. Õiguskantsleri järelvale- ÕK põhiülesandeks on PÕS ja õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse alusel teostada järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning KOV õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 4. Kohtukontrolli
suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Siit võib välja tuua erinevad haldusakti tunnused: Haldusorgani (HMS § 8 lg 1) poolt välja antud Haldusülesannete täitmine kujutab endast teatud toiminguvormi, mida teostatakse avalik-õiguslikes suhetes (kui on tegemist haldussuhtega, siis suhte aluseks peab olema haldusõigusnorm). Haldusakt on suunatud väljaspool haldust ehk on suunatud haldusorganisatsioonist väljaspool asuvatele isikutele, ta loob neile õigusi ja kohustusi ja tegemist ei saa olla nn teenistusaktidega organisatsioonisiseselt. Oluline on siinjuures silmas pidada seda, et kui vastav käskkiri või korraldus puudutab ametnike personaalseid õigusi, siis on see käskkiri või korraldus ka haldusaktiks. Aga kui käskkiri või korraldus on seotud ametniku vallandamisega, üleviimisega, distsiplinaarkaristuse
§-des 71 ja 72 sätestatud alustest, konkreetsed ülesanded ja pädevus aga vastavatest eriseadustest (nt MRS § 38 lg 2 p 1: maa- ameti õigus kontrollida KOV organi tegevust maareformi läbiviimisel) 3.2. Arvestuskontroll ( 3-4-1-17-08 19.03.2009) Arvestuskontroll seisneb halduse majandusliku tegevuse nii õiguspärasuse kui ka otstarbekuse kontrollimises vastava, haldusorganisatsioonist väljaspool asuva organi poolt. Seda võidakse teostada ka internse kontrollina. Riigikontroll teostab KOV-de üle majanduskontrolli nende valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise osas (PS § 133 p 3). Riigikontroll on parlamentaarne majanduskontrolli organ.
teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ. Selleks võib olla nii haldusorgan (iga riigi organ või eraõiguslik isik, kes teostab marteriaalselt mõistetud haldusfunktsiooni), kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks. Haldusakt on suunatud väljapoole haldust adressaatideks on haldusorganisatsioonist väljaspool asuvad adressaadid, niisiis pole haldusaktideks teenistusjärelvalve aktid jne. Kokkuvõtlikult võib öelda, et haldusakt materiaalses mõttes on haldusfunktsiooni teostamise akt, mis reguleerib üksikjuhtumeid. HMS § 51 lg 2 Üldkorraldus haldusakti eriliik, ka siin on tegemist üksikjuhtumi reguleerimisega: Adresseeritud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele, vastav isikutering on
on oma büroo töötajate tööandja. Ta ei esinda riiki kui tööandjat, vaid kui eraõiguslik isik on ise tööandja. Vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust. Seda teostatakse avalikes huvides. Järgnevad skeemid annavad ülevaate haldusorganisatsioonist ja haldusekandjatest: §2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi. Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H
on oma büroo töötajate tööandja. Ta ei esinda riiki kui tööandjat, vaid kui eraõiguslik isik on ise tööandja. Vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust. Seda teostatakse avalikes huvides. Järgnevad skeemid annavad ülevaate haldusorganisatsioonist ja haldusekandjatest: §2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi. Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H
annaabi.ee 
