õiguspärane. Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus 1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik KOV on asutuse haldusorgan KOKS § 6 lg 1 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul - subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu + - muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria)
ühtlasi antakse õigus teha otsuseid haldusorgani nimel. Pädevuse võib jaotada ka ruumiliselt või esemeliselt. Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides. Menetlusosaline Menetlusosaliste hulka ei arvata tõlki, tunnistajat ega eksperti, sest neil üldjuhul puudub otsene huvi menetluse tulemuse vastu. Menetlusse kaasatud isiku suhtes hakkavad kehtima menetlusosalise õigused, mida ta saab teostada haldusorganiga suheldes. Menetlusosaline võib menetluses omal algatusel nimetada enda esindaja, kellel on õigus teha tema nimel menetlustoiminguid, nagu avalduste ja taotluste esitamine, asja materjaliga tutvumine jms. Erandlikult on mõne menetlustoimingu puhul siiski võimalik esindaja kasutamine välistada ja seaduse järgi peab menetluses osalema menetlusosaline ise. Esindus võib olla seadusjärgne või lepinguline.
kellele ühtlasi antakse õigus teha otsuseid haldusorgani nimel. Pädevuse võib jaotada ka ruumiliselt või esemeliselt. Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides. Menetlusosaline Menetlusosaliste hulka ei arvata tõlki, tunnistajat ega eksperti, sest neil üldjuhul puudub otsene huvi menetluse tulemuse vastu. Menetlusse kaasatud isiku suhtes hakkavad kehtima menetlusosalise õigused, mida ta saab teostada haldusorganiga suheldes. Menetlusosaline võib menetluses omal algatusel nimetada enda esindaja, kellel on õigus teha tema nimel menetlustoiminguid, nagu avalduste ja taotluste esitamine, asja materjaliga tutvumine jms. Erandlikult on mõne menetlustoimingu puhul siiski võimalik esindaja kasutamine välistada ja seaduse järgi peab menetluses osalema menetlusosaline ise. Esindus võib olla seadusjärgne või lepinguline.
avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik, välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon: keeldumine on ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon, haldusakt 3. Tartu Linnavalitsus otsustab anda ehitusloa Näituse tänavale Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna büroohoone ehitamiseks tegemist haldusorganiga: linnavalitsus, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: ainult linnavalitsus saab anda ehitusluba, teostab võimu; tegemist on linnavalitsuse enda osakonnaga, 1 aga omab ka välismõju seoses kolmandate isikutega, ehitusluba avaldab nendele reaalset mõju. regulatiivsus on olemas, ühepoolne regulatsioon, ühepoolne tahteavaldus, tegemist on
Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Gea Suumann ametiisik. Paljudes riikides kodanike individuaalkaebeõigus siiski puudub: Marokos ja Suurbritan- nias on menetluse algatamine justiitsministri ainupädevuses; Bulgaarias, Lätis, Prantsusmaal ja Slo- veenias jagab justiitsminister seda pädevust Riigikohtu esimehe, konkreetse kohtu esimehe või kohtu- haldusorganiga; Eestis, Rootsis ja Saksamaal puudub justiitsministril vastav pädevus hoopis, see on vaid kohtu esimeestel või ombudsmanil. Saksamaal on kohtunikul võimalik esitada koguni enesekaebus. Eri riikides on distsiplinaarasja eeluurimine lahendatud erinevalt.*34 Prantsusmaal näiteks viib eel- uurimist läbi distsiplinaarotsuse tegemise pädevust omav kõrgem kohtunõukogu, kelle esindaja-ette- kandja määratakse üle kuulama kohtunikku, kaebuse esitanud isikut ja tunnistajaid
EKOH ei nõua täidesaatva organi olemasolu. KOKS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel kaks organit: nii volikogu, kui ka valitsus. Seega, KOV juhtimine toimub kahetasandiliselt. Volikogu määrab omavalitsusüksuse haldamise põhimõtted ning tema pädevuses on kõige tähtsamate kohaliku elu küsimuste otsustamine. Volikogu valitakse neljaks aastaks, v.a. juhul, kui toimuvad erakorralised valimised. Volikogu ei ole parlament, vaid tegemist on haldusorganiga. Volikogu liikmele ei laiene immuniteet ega indemniteet. Kuid kuna volikogule laieneb esindusdemokraatia põhimõte, kehtib volikogu liikmele vaba mandaadi põhimõte. 14.5. KOV õigusaktid Kohaliku omavalitsuse õigusaktid (Põhiseadus § 139) - Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide 3
2. Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) 1. A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) 1. I. Haldusorgani tegevus? 1. halduskandjad - Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul; - subjektiteooria - haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu - teleoloogiline tõlgendus - haldusvaidluse ja tüüpiliste eraõiguslike vaidluste
68 Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus? 1. halduskandjad - Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul; - subjektiteooria - haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu - teleoloogiline tõlgendus - haldusvaidluse ja tüüpiliste eraõiguslike vaidluste
annaabi.ee 
