3)MT sektor(organisats.) Sektorite eraldatus ja läbipõimumine: Erasektor Avalik sektor 1)Tulundussektor: 1)eraettevõtted 1)riigiettevõtted 2)MT sektor: 2)kodaniku org. 2)riiklikud avalikõiguslikud mupo asutused/ametid Avalik sektor: 1)Kuuluvad org./instit. tegelevad avalikkuse huvides. 2)Raha tegevuseks eelarvest. 3)Laiem mõiste kui riik. Avalik haldus: 1)haldusjuhtimine pol. otsuste igapäevane elluviimine riigi ja omavalitsuste poolt. Erasektor: 1)ühendab ettevõtteid ja struktuure, mis on eraomanduses 2)ühisjooneks:kasumi taotlemine ja eraomandus Kodanikuühiskond 1)ühiskond, kus tagatudinimese põhiõigused ja vabadused. 2)ühisk. sfäär, mis ei sõltu riigist ega ärielust - eesmärk pole valitseda või kasumit teenida - koostöö, huvide ja väärtuste edendamiseks Kodanikuorg. Eestis: MTÜ-d, sihtasutused, seltsingud. Tegelevad pol
Riik andis välja seadusi, tagas korra ja turvalisuse, kogus makes oma ülesannete teostamiseks, 20sajandil laienes seoses heaoluriigi väljakujunemisega hoogsalt võimu täidesaatev haru. Lisaks keskvalitsusele tugevnesid kohalikud ja regionaalsed valitsused, ministeeriumidesse lisandus ametnikke, osakondi, nõukogusid ja büroosid. Lisakd mõistele riigivalitsemine, hakati üha sagedamini kasutama oskussõna avalik haldus või ka haldusjuhtimine. Halduse all mõistetakse laiemas mõttes kindla objekti või valdkonna igakülgset plaanipärast korraldamist. Avalik haldus on seega riigi ja omavalitsusteplaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Miks avalik sector on laiem mõiste kui riik? Tänapäeva riigi ülesanded on muutunud nii ulatuslikuks, et riigil pole enam otstarbeks nende lahendamist üksnes enda käes hoida. Riik tagab haridus- ja
*Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest *Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) EV 7 põhiseaduslikku institutsiooni: * Kool * Vallavalitus * Lasteaed * Kaitsevägi * Televisioon *Politsei * Haiglad Avalik haldus/haldusjuhtimine: Avalik haldus-riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale tõusnud sotsiaalkindlustusamet, maksuamet. Valitsemises väiksem tähelepanud sõjavägi, politsei, vanglad. Avalik-õiguslikud institutsioonid EV-s: Paljud ei allu otseselt riigile (mõnele ministeeriumile), vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt.Riik säilitab kontrolli nende tegevuse üle, eraldaeds raha ja tellides teenuseid. Nt
eest. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tähtsaim osa on riik. Riigi tunnused: (lühidalt öeldes: rahvas, territoorium, riigiorganid). Pikemalt: 1. riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu 2. riigi otsused vormistatakse õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud 3. riigi kontrolli all on kindel territoorium 4. riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt oma otsuste eest Avaliku sektori põhiülesanded valitsemine ja haldus. Mõiste avalik haldus e haldusjuhtimine riigi ja omavalitsuste igapäevane tegevus oma eesmärkide elluviimiseks. Mõiste avalik-õiguslik sisuliselt riiklik, kuid ei allu otseselt riigile. Siiski riik rahastab ja kontrollib. Avalik-õiguslikud institutsioonid on näiteks: 1. Rahvusringhääling 2. Tartu Ülikool (=avalik-õiguslik juriidiline isik) 3. Tallinna Tehnikaülikool 4. Kunstiakadeemia jne Avalik sektor koosneb nii riiklikest kui avalik-õiguslikest asutustest.
eest. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tähtsaim osa on riik. Riigi tunnused: (lühidalt öeldes: rahvas, territoorium, riigiorganid). Pikemalt: 1. riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu 2. riigi otsused vormistatakse õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud 3. riigi kontrolli all on kindel territoorium 4. riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt oma otsuste eest Avaliku sektori põhiülesanded valitsemine ja haldus. Mõiste avalik haldus e haldusjuhtimine riigi ja omavalitsuste igapäevane tegevus oma eesmärkide elluviimiseks. Mõiste avalik-õiguslik sisuliselt riiklik, kuid ei allu otseselt riigile. Siiski riik rahastab ja kontrollib. Avalik-õiguslikud institutsioonid on näiteks: 1. Rahvusringhääling 2. Tartu Ülikool (=avalik-õiguslik juriidiline isik) 3. Tallinna Tehnikaülikool 4. Kunstiakadeemia jne Avalik sektor koosneb nii riiklikest kui avalik-õiguslikest asutustest.
- need moodustatakse riigi poolt õigusaktide alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks. - neid rahastatakse riigieelarvest. - nende töötajateks on palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer · Koos heaoluühiskonna väljakujunemisega 20.saj on riigi ülesannete ulatus oluliselt suurenenud ning kasutusele võeti mõiste - avalik haldus / haldusjuhtimine. Avalik haldus on riigi ja omavalitsusasutuste igapäevane plaanipärane tegevus poliitikas püstitatud eesmärkide elluviimiseks. · Kõiki püstitatud ülesandeid ei pruugi riik / riigiasutused ise tegema, vaid neid võivad ellu viia avalik-õiguslikud asutused, mis otseselt ei allu ühelegi riigiasutusele, kuid riik kontrollib siiski nende tegevust. Kontroll avalik-õiguslike asutuste üle säilitatakse
1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks...
5. teenindus– tegevused, mis seonduvad teenuste osutamisega toote väärtuste suurendamiseks või säilitamiseks nt paigaldus, remont, koolitus, varuosade tarnimine, toote kohandamine Abitegevusalad- toetavad põhitegevusi ja üksteist, tagades tegevussisendi hankimise, tehnoloogia, inimressursid ja erinevad ettevõtet hõlmavad funktsioonid. 1. Ettevõtte infrastruktuur – funktsioonid, mis tagavad igapäevaste tegevuste efektiivsuse, näiteks raamatupidamine, seadusandlus, haldusjuhtimine; 2. Personalijuhtimine – ettevõtte ja töötajate vahelised suhted. Tegevused, mida tehakse selleks, et töötajaid motiveerida ja arendada; 3. Tehnoloogia arendamine – tegevused, mis on seotud info haldamise ja kasutamisega teadmiste baasi tõstmiseks. Tehnoloogia arenguga ajas; kaasas käimine 4. Hankimine – tegevuseks vajalike ressursside hankimine. Varustaja leidmine ja ressursi hinna läbirääkimised. 4
Riik andis välja seadusi, tagas korra ja turvalisuse, kogus makse oma ülesannete teostamiseks. 20. sajandil laienes seoses heaoluriigi väljakujunemisega hoogsalt võimu täidesaatev haru. Lisaks keskvalitsusele tugevnesid kohalikud ja regionaalsed valitsused, ministeeriumidesse lisandus ametnikke, osakondi, nõukogusid ja büroosid. Lisaks mõistele riigivalitsemine hakati üha sagedamini kasutama oskussõna avalik haldus või ka haldusjuhtimine. Halduse all mõistetakse laiemas mõttes kindla objekti (maja, mõisa) või valdkonna (hariduse, põllumajanduse) igakülgset plaanipärast korraldamist. Avalik haldus on seega riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Nüüdisajal ongi tõusnud esikohale avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet), samas kui
annaabi.ee 
