EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS Rahvausundi üldine taust · Rahvausund oligi ristiusu ja muinasaegse usu segu · Kirikus käivad inimesed tegid ka ohvriande ja ootasid koju surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level Fourth level · Rahvausundis on tähtis "vägi" Fifth level · Elu sünnitas Maaema
tempos ka inimkeeli? V: Keelte väljasuremine kiireneb ning uusi keeli juurde ei teki. Millesse me usume? 5. Mis on animism? V: Usuti, et loodus on hingestatud: igal puul, kivil, allikal, järvel on hing. 6. Millesse uskusid muistsed eestlased? V: Nad uskusid nagu paljud teised loodusrahvad, et loodus on hingestatud: hing on igal puul, järvel, allikal, kivil jne. Hiljem muutusid looduslike nähtuste hinged haldjateks e kaitsevaimudeks. 7. Millesse usuvad (sinu arvates) eestlased tänapäeval? V: horoskoope, ebausukombeid (must kass üle tee), ufosid, mõnda Jumalat. 8. Nimeta eestlaste tähtsamad kalendripühad, lisa ka kuu ja kuupäev. Aastavahetus – 31.12-01.01 Jaanipäev – 24.06 Mardipäev – 10.11 Kadripäev – 25.11 Emadepäev – 08.05 Naistepäev – 08.03 Jõulud – 24
Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast – nagu mina talle, nii tema mulle. Seetõttu suhtusid inimesed loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kõikjal esines veel teatud vaime ja ka haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kodu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Tuntud olid metsaisad ja –emad, nurmeemad ja – isad, põllu ja veevaimud jt, kusjuures tähtsamaks peeti naissoost vaime. Neid nimetati ka haldjateks. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses, üks tuntumaid koduhaldjaid on Tõnn ja Peko. Haldjatega tuli hästi läbi saada, sest neist sõltus saagi rohkus. Mõnikord vaadeldi koduhaldjaid ka kui väikejumalad, sest nad olid nii tähtsad. Konkreetse jumalana on teada, vaid Tarapithat või siis Taarat. Arvatakse, et Taara võibolla laenuks Skandinaaviast, kus teda tuntakse kui piksejumal Thor. Hilisemal ajal austati, aga mitmel pool Eestis tuntud jumalat Uku.
sammaldunud habeme ja rohelise mantlis vanamehena, veevaim paistab pikajuukselise naisena jne. Kaitsevaim Loodushingedest saavad vaimud ja vastavalt nende elutsemiskohtadele saavad neist nende kohtade hoolde- ja kaitsevaimud. Metsavaim kaitseb metsa, vetevaim veekogu, taevavaim on taeva päralt jne. Nii hakkab inimene kõikjal enda ümber nägema ja oletama vaime, kes tõusevad inimesest kõrgemale astmele, kellest oleneb inimese heaolu ja saatus. Kaitsevaime on kutsutud ka haldjateks ja jumalateks. Usk kaitsevaimudesse haldjatesse - jumalustesse toob kaasa ka ohvrikultuse. Toodi ohvreid küll merre, küll jõgedesse ja järvedesse, küll põldudel viljahaldjale. Loodushaldjatest kerkib eriti esile pikse roll, kellele ohverdatakse näiteks põua puhul härg. Pikset kujutletakse vanamehena, kes ammukaarega puistab piksenooli. Henriku Liivimaa kroonikas (xxx 4) on juttu, et saarlased 2. veebr. 1227 toimunud lahingu ajal "karjuvad, rõõmustades oma Tarapitha üle
halvema iseloomuga olevused. Teise arvamuse järgi, mis on palju vanem, arvati et haldjad on tekkinud surnutest. Vanasti maeti inimesed sinna, kus hing kehast lahkunud. Hing jäi sinnasamasse kohta asuma; kogu ümbrus muutus hinge asukohaks; loodus elus; hingest sai haldjas. 10 Suremiskohtade järgi või haldjad jagada kolme rühma: vee, metsa ja asukoha haldjateks. Head haldjad ei puutu seni inimestesse, kuni neile pole halba tehtud, pahad püüavad aga inimestele alati halba teha. Kahjutegemise ärahoidmiseks tuleb neid ohvritega lepitada. Headele vaimudele, nagu Murueide tütardele, ei ohverdatud kuna neist halba ei oodatud. Igal loodusest valmistatud asjad on oma kaitsevaim, valitseja või haldjas. See on ta looja. Haldjas pole oma olemusega loodustoote ehk inimese kätetöö külge seotud, vaid võib oma soovi järgi vabalt liikuda
tema mulle. o Selle pärast suhtuti loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult · Kogu loodust peeti omataoliseks ning austati selle samaväärsust · Muinaseestlased ei pidanud ennast sugugi looduse valitsejaiks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD · Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. · Tuntud olid metsaisad/emad, nurmeemad/isad, põllu- ja veevaimud jne. · Põhjapoolses eestis nimetati neid rohkem haldjateks. · Mõned haldjad elasid isegi talus või nende vahetus läheduses. · Pärnu- ja viljandimaal tuntud koduhaldjas Tõnn · Setudel viljasalves Peko o Toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel · Koduhaldjate tähtsus oli tavaliselt suurem seega käsitletakse neid ka kui väikejumalaid. · Kõrgjumalaid usundis vähe. o Tarapita ,,Taara avita"
seda tõendavad ka:matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne), kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine), hingede aja tähistamine sügisel. 18. Jumalad, haldjad, vaimud suhtumine loodusesse Nad kaitsesid ja hoidsid loodust. Tuntud olid metsaisad ja emad, nurmeemad ja isad. Põllu ja veevaimud jne. Põhjapoolses eestis nimetati neid haldjateks. Mõned haldjad elasid isegi talus vöi selle vahetus läheduses. Koduhaldas Tõnn. ( Pärnu ja Viljandimaal ) Setudel seisis viljasalves Peko. Võrreldes eesti ja naaerrahvaste muinasusundeid, torkab siin silma kõrgjumalate vähesus. See ongi tema omapäraks. Jumalaks nimetatakse vaid Tharapithat, kes oli saarlaste jumal, sündidnu Virumaal ja lennanud saaremaale. Hilisemal ajal mitmel pool tuntud jumal UKU austamine vöis ulatuda ka muinasaega
üleminemine, mistõttu inimene muutub järjest sõltuvamaks ilmastikust ja viljakasvust. Nii nagu 12 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud inimene on nüüd seotud kindla maa-alaga, seob ta ka loodushinged, muutes nad “aktiivsemalt mõjuvaiks kaitsevaimeks”. Sel ajal toimub Eestis ka võõrmõjude (germaanlaste) survel kaitsevaimude ümbernimetamine haldjateks ning “ /.../ loodushinged, kes on algselt oma kehade teisikud, iseseisvuvad haldjatena järjest enam oma kehadest ja omandavad /.../ välimuseltki inimkuju /.../”. Germaanlasilt kuuldakse ka mitmesuguseid muistendeid haldjaist, mis kanduvad üle meie rahvaloomingusse ja siin edasi arenevad.”(Loorits 1932:156-157) Paganlikul ajal peeti haldjaid mitte ainult lihtsalt iga taime, kivi, koha, meteoroloogilise
Kreeka romaani kangelane püüdis juhuste äkki-ahelast välja rabeleda, saada tagasi normaalsesse tsüklisse. Rüütliromaani tegelane elabki ootamatuses. See mõõdupuu, millega ta end mõõdab, lähtub ootamatustest. Rüütel tormab ootamatustesse. Ka juhus erineb kreeka romaanist. Kreeka romaanis juhus pelk mehhaaniline kokkusattumus, kurioosum. Rüütliromaanis juhus maagiline. Personifitseerub headeks ja kurjadeks võluriteks, haldjateks. Kangelane ei ela läbi õnnetusi, vaid salapäraseid juhtumusi, mis on talle sama põnevad kui lugejale. Ka seiklustest tulenev kangelaslik au ja kuulsus on kreeka romaanile võõras. Rüütliromaani kangelased tervete romaanitsüklite kangelased. Kreeka romaani kangelane on asi iseeneses ega esinda kedagi, ta on oma autori asi. Kangelased on sarnased, kuigi eri nimedega, aga neist ei saa luua eri kirjanike tsüklit. Rüütliromaani kangelane on individuaalne, ühtlasi
annaabi.ee 
