Häälitseb kimedalt Pesitseb tiirude koloonias Kivirullija on väike 2224 cm pikkune lind. Jalad lühikesed. Pulmasulestikus on ta pea mustvalge, selg punakaspruun, jalad on oranzikaspunased. Talvesulestik on põhiliselt pruuni selja ja valge kõhualusega. Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel. Kivirullija kaalub 90130 grammi. Punajalg-tilder Kurvitsalane Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest Poegade eest hoolitseb isaslind Punajalg-tilder on umbes hakisuurune lind tiivapikusega 15...16 cm. Kehamass keskmiselt 100...140 grammi. Ebapropotsionaalselt pikkade jalgadega. Meriski Kurvitsaline Erksavärviline Kõvahäälne Otsib toiduks karpe Emalind toidab poegi Meriski pea, kael ja keha ülapool on mustad, ülejäänud keha aga valge. Suhteliselt pikk nokk on kinaverpunane, jalad punakaspruunid. Puhkesulestikus on linnul valkjas kurgualune, muidu aga suuremat vahet hundsulestiku ja
mardikaidki . Kodukaku pesa tunneb ära eelkõige omapärase sisu järgi. Kakk vooderdab pesa omaenese kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui kaku pesa märjaks saab, näeb see üsna jäle välja ja siis peaks selle üles leidma juba lõhna järgi. Kodukakk on, nagu kõik kakulised, looduskaitse all. 10 Pistrikud Tuuletallaja Tuuletallaja on hakisuurune meil üsna tavaline haudelind. Isaslinnu ja emaslinnu sulestikus on mõningaid erinevusi, kuid üldiselt on nad üsna sarnased. Isalind on emalinnust pisut väiksem ja tema pea ning saba on hallid, kuna emalinnul on nad pruunid. Nii isa- kui emalinnu alakeha ja "püksid" on heledad ja pruunide täppidega kirjatud, selg on helepruun, tiibade tipmised hoosuled tumepruunid. Silmast allpool on tume küllalt lai habetriip. Linnu jalad
nende pojad, aga ka kala ja konna suhtes ei jää külmaks. Händkakk on püüdnud ka vähke, kuid seda tunduvalt harvem teiste saakobjektidega võrreldes. Vähki on ka muidugi tunduvalt vähem kui teisi saakloomi. Händkaku vaenlased on eelkõige suured kakulised ja muud suuremad röövlinnud. Samuti nugis, kes on enam ohtlik poegadele ja munadele. Händkakk kuulub looduskaitse alla. Karvasjalg-kakk Karvasjalg-kakk on kõige enam hakisuurune. Tema selg ja tiivad on pruunid heledate laikudega ja rind ning kõht heledad pruunide laikudega. Saba on samamoodi altpoolt hele ja pealtpoolt tume. Tema nägu näeb välja nagu küliliipööratud hall kaheksa, mille rõngaste keskel asuvad keskmise suurusega silmad ja mille keskkoha all asub kollane nokk. Kakk on oma nime saanud selle järgi, et tema varbad on sulgedega kaetud ja tunduvad karvastena. Küüned nende karvavarvaste otsas on mustad.
Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. 7 Eesti selgroogsed Linnud Karvasjalg-kakk Karvasjalg-kakk on kõige enam hakisuurune. Tema selg ja tiivad on pruunid heledate laikudega ja rind ning kõht heledad pruunide laikudega. Saba on samamoodi altpoolt hele ja pealtpoolt tume. Tema nägu näeb välja nagu küliliipööratud hall kaheksa, mille rõngaste keskel asuvad keskmise suurusega silmad ja mille keskkoha all asub kollane nokk. Kakk on oma nime saanud selle järgi, et tema varbad on sulgedega kaetud ja tunduvad karvastena. Küüned nende karvavarvaste otsas on mustad.
toidumangumine, häiresignaalid ja valged täpid. Talvesulestikus on veel paljud. vanalinnu peas ja kaelal väikesed Kalakajakas Kurvitsalised tumehallid triibud. Tema nimi tuleb iseloomulikust Naerukajakas on umbes hakisuurune, Naerukajakat, kui naeru meenutavast häälest. aga keha poolest saledam. enamlevinud kajakaliiki, Tumepruun peasulestik ulatub pealae võime näha kõikjal tagaosani, kuid mitte kaelale. Tiibade veekogude randadel üle
kaugele jahile lennata. Kodukakk võib rünnata ka konni ja mardikaidki leidub tema "visiitkaartides" üsna sageli. Kodukaku pesa tunneb ära eelkõige omapärase sisu järgi. Kakk vooderdab pesa omaenese kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui kaku pesa märjaks saab, näeb see üsna jäle välja ja siis peaks selle üles leidma juba lõhna järgi. Piilpart Piilpart on ligikaudu hakisuurune ja seega üks meie kõige pisemaid ujuparte. Isalinnul on hundsulestikus pea ja kael roostepruunid, silmast kuklani mustjasroheline laik. Emalind on ühtlaselt pardipruun tumeda pea ja läikuv-metallrohelise tiivaküüdusega. Kui isalind on lausa toredus ise, siis emalind meenutab oma väljanägemiselt rohkem pahurat vanatüdrukut. Nokk on piilpardil must, jalad pruunikad. Pardi suurust iseloomustab hästi ka tema kaal - keskmiselt vaid 300 grammi.
tegemist pahaga, millesse on peitunud hambapähklivaablase vastne. Tamme lehtedesse järavad vahel suuri auke aga tammemähkuri röövikud. 5 Paljuneb põhiliselt tõrudest. Sattunud headesse idanemistingimustesse, võivad tõrud hakata idanema juba selsamal sügisel. Kuid sügisel moodustub vaid ainult juur, mis tungib mulda. Lindudest on tammetõrude peamine levitaja pasknäär, kes tahtmatult hoolitseb tamme järelkasvu eest. Pasknäär on hakisuurune pruunikat tooni lind, kena sinimustvalge tiivaservaga. Ta kogub tammetõrusid endale talvevarudeks. Kui jälgida sügisel mõnda pasknääri lendamas, võib ta noka vahel alatihti tammetõru näha. Lind neelab tamme juures kümmekond tõru järjestikku söögitorusse, võtab viimase noka vahele ja lendab eemale. Kusagil mitmesaja meetri kaugusel poetab ta tõrud metsa alla ja peidab samblasse. Talvel, kui lumi maas, mäletab ta ülitäpselt, kuhu tõrud said peidetud
kõrgelk katki kukkuda, kalasid. 13. TÕMMUKAJAKAS mustjaspruun, levinud, liivaluidetel pesitseb, Soomes lamedatel kividel. Saaremaa. Selgrootud, kalad, pisiimetajad, linnumunad ja pojad. Lahkub talveks Vahemere-idaosas, Pärsia ja Aafrika suured järved. Mõned jäävad siia ka. 14. KALAKAJAKAS Sinkjashall. Üldlevinud, ka siseveekogudel. Kõige rohkem lõunaosas. Meil kaa palju. Sööb kõike, kalu, selgrootuid, teri, inimeste toidujäänuseid. 15. TUTT-TIIR hakisuurune, must pea,hele kõht, peenike nokk. Pesitseb lõunapool. Haudekolooniates pojad tihedalt koos, et kaitsta kajakate eest. Talveks lahkub. 16. VÄIKETIIR kuldnoka suurune, must pea, valge laup. Arvukas Eesti läänesaarestikus. Talvitub Aafrika rannikul. 17. RANDTIIR must tagi, mantel helehall, karmiinpunane nokk, jalad punased. Eestis laialdaselt levinud. Kolooniatena. Talvitub Antarktikas. 18. RÄUSK = RÖÖVTIIR Räuskab, nagu baarist tulnud mees. Hallvarese suurune,
annaabi.ee 
