pähklike, mis valmivad 30-45 lained. Tihedus 0,65-0,68 g/cm3. päevaga, varisevad kohe ja kaotavad kiiresti idanevuse. Ühekojalised, kus ühel puul on nii emas-, isas- ja kahesoolised õied. Puit hajulisooneline, värvuselt valkjas Lehed täpselt vastakuti, jagunemata Ida-Aasias ja Põhja- Õied kännasjas, kobarjas või või valkjaspruun, vanemas eas tekib saagjasservased lihtlehed või saagja Ameerikas; ka
Soonte seinad on varustatud pooridega, mille ülesandeks on sooni omavahel ühendada. Kevadpuidus on sooned jämedamad, sügispuidus kitsamad. Jämedad sooned kevadpuidus moodustavad tüve ristlõikes hästi silmapaistva soonteringi. Soonte paiknemise järgi jaotatakse lehtpuud hajulisoonelisteks või rõngassoonelisteks. Kodumaistest hajulisoonelistest puuliikitest on tuntumad (kask, vaher, pärn ja paju). Rõngassoonelised aga tamm, jalakas ja saar. Joonis 32. Hajulisooneline ja rõngassooneline lehtpuu ristlõikes _____________________________A. Roos______________________________ 18 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Lehtpuidu salvestuskude koosneb lühikestest ja õhukeseseinalistest parenhüümrakkudest, mis säilitavad toitainete tagavara. Tüve põikisuunas kulgevad parenhüümrakke nimetatakse säsikiirteks. Säsikiired lehtpuidus jooksevad radiaalselt
jalakas, künnappuu Hajulisoonelised llehttpuud Kask (Betula spp.) Kask esineb meie kliimavööndis kahe liigina Arukask (Betula pendula) Sookask (Betula pubescens) Arukask kasvab meie oludes sookasest tunduvalt suuremaks, seetõttu on tema tähtsus tarbepuiduna tunduvalt olulisem Värvus kollakasvalgest rvus roosakani. Värvus tumeneb valguse toimel. Kask on maltspuiduline puuliik. Kask on hajulisooneline puuliik, sooned on väikesed ja jaotunud ühtlaselt kogu ristlõikepinnal. Aastarõngaste piirjooned on vaevumärgatavad. Puit on sirgekiuline, suhteliselt pehme ja kergesti töödeldav Puuduseks on vähene vastupidavus mädanikele. Kergesti immutatav ja viimistletav. Tihedus 630..670 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 137 Mpa Survetugevus pikikiudu 54..60 MPA
tetailidena. · valmistatakse ka spordivahendeid.kasutatakse ka laeva ja vaguniehituses. · eluiga 200 aasta raieküpsus 60-80.absuluutsel kuivalt 0,64 toorelt 0,92,õhukuivalt 0,72. Saare tamme eristamise võimalus 1. Tammel on hästi nähtavad säsikiired,saare neid ei näe. 2. Tamm on tumedam kui saar. 3. Saartel on soonte ala aastarõngad laiem kui tammel Pöök · Pöök on küpspuiduline hajulisooneline puu,puit on valge kollakas punase varjundiga. · õhu käes seistes punane .sooni palja silmaga ei näe säsikiired on hästi nähtavad ja muudavad puidu omapäraselt kirjuk. · pöögipuit on kõva,tugev,hästi painutatav kuid väikese mädanemiskindlusega. · seetõttu peavad pöögi saematerjalid häst läbi aurutatud. · peale selle kaardub ja kõõmeldub pöögipuit palju.ehituses parketina,.taaratööstuses ja tööriistade valmistamisel. · raieküpsus 70 aastat
Välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. Lülipuit puudub. Vaigukäigud esinevad. Mänd – Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud esinevad. Nii kuuse kui männi puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest ja parenhüümrakkudest. Kask – Hajulisooneline ilma lülipuiduta (maltspuiduline). Puit on punakas või punakasvalge. Sooned on ristlõikes nähatavad heledate täppidena. Laiad säsikiired puuduvad. Esineb pruune väärsäsisid, mis on tekkinud seenkahjustuse tagajärjel (2-4 mm laiad ja ca 100 mm pikad). Asetsevad puidu pinnal hajali. Tamm – Rõngassooneline lülipuiduga. Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned
seetõttu, et seemneaastad on sagedased ning rikkalikud ja seemned kanduvad tuulega kaugele ning on sealjuures kergesti ja kiiresti idanevad ning tõusmed on külmakindlad. Paljud liigid uuenevad hästi ka vegetatiivselt, noores eas annavad rikkalikult kännuvõsu. Juurestik on hästi arenenud, tugev ja maapinnalähedane. Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad. Kõva, võrdlemisi raske (tihedus 630700 kg/m3), tugev, sitke ning halvasti lõhestatavpunakas- või kollakasvalge hajulisooneline maltspuit on enamikel liikidel väärtuslik ja heakvaliteediline. Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-, suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel
Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on hajulisooneline, tugev, vastupidav mädanemisele ja hästi töödeldav, valkjas või veidi punakas, libe, kulumiskindel, tihedusega 0,60...0,80 gr/cm³. Mitmed liigid annavad magusat, 2...5 % suhkrusisaldusega mahla (A. saccharum, A. platanoides, A. rubrum, A. saccharinum jne.), paljud liigid on tähtsad puiduandjad, millest valmistatakse parketti, spooni, vineeri, mööblit, muusikariistu ja tarbeesemeid. Haljastuses kasutatakse meil umbes 10 liiki, üldse on
Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on hajulisooneline, tugev, vastupidav mädanemisele ja hästi töödeldav, valkjas või veidi punakas, libe, kulumiskindel, paljud liigid on tähtsad puiduandjad, millest valmistatakse parketti, spooni, vineeri, mööblit, muusikariistu ja tarbeesemeid. Haljastuses kasutatakse meil umbes 10 liiki. Perekonda kuulub umbes 150 Noorena taluvad varju, vanemas eas valgusnõudlikkus suureneb. Enamus puukujulisi liike on noorelt kiirekasvulised. Meil looduslikult kasvamas üks liik.
· Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad ning pioneerpuuliigid, sest asustavad raiesmikke ja põlendikke esimestena seetõttu, et seemneaastad on sagedased ning rikkalikud ja seemned kanduvad tuulega kaugele ning on sealjuures kergesti ja kiiresti idanevad ning tõusmed on külmakindlad · Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad · tugev, sitke ning halvasti lõhestatav punakas- või kollakasvalge hajulisooneline maltspuit on enamikel liikidel väärtuslik ja heakvaliteediline. Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-, suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit. Koort kasutatakse ka naha parkimisel Betula pendula Levinud kogu Euroopas (v.a. kõige põhja- ja lõunapoolsemad alad) ja
seemneaastad on sagedased ning rikkalikud ja seemned kanduvad tuulega kaugele ning on sealjuures kergesti ja kiiresti idanevad ning tõusmed on külmakindlad. Paljud liigid uuenevad hästi ka vegetatiivselt, noores eas annavad rikkalikult kännuvõsu. Juurestik on hästi arenenud, tugev ja maapinnalähedane. Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad. Kõva, võrdlemisi raske (tihedus 630700 kg/m3), tugev, sitke ning halvasti lõhestatav punakas- või kollakasvalge hajulisooneline maltspuit on enamikel liikidel väärtuslik ja heakvaliteediline. Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-,suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad
annaabi.ee 
