Meie ökoloogilise kriisi ajaloolised juured Inimesed kohtlevad loodust ebaloomulikult ja sellega kaasnevad kurvad tagajärjed. Niiluse alamjooksu kaldad on olnud kuus aastatuhandet pigem inimtegevuse saadus, aga mitte soine Aafrika dzungel, milleks loodus oleks selle ilma inimesteta teinud. Paljude regioonide ökosüsteeme on põhjalikult mõjutanud mitmed faktorid minevikust- ülekarjatamine, metsade langetamine laevade ehitamiseks, põlluterrasside rajamine jne. Ökoloogiliste muutuste ajaloo uurimine on alles alg staadiumis, me ei tea väga palju sellest, mis tegelikult toimus ja millised on tagajärjed. Praegu meid ähvardab fossiilkütuste põletamine, see muudab maakera atmosfääri keemilist koostist tervikuna ja selle tagajärgi me hakkame tundma tulevikus. Inimesed rüvetavad Maad nii suurel viisil, et vist ei ole mitte ühtegi teist olendit, kes nii kiiresti ja suurelt oma kodu rüvetab, toimub populatsiooni plahvatuslik kasv, reost...
Aastaid hiljem lõpetas Ird teatri tegevuse, millega Vanemuine muutus väikseks ja mahajäetuks. Siis lahkusid ka Unt ja Hermaküla Tallinnasse. Kuid Vanemuises tehti veel endiselt kunsti , aga mitte endise hooga, sest saalid olid tühjaks jäänud. Jällegi ei toonud teater sisse. Terves Eestis algasid teatrimajade rekonstrueerimine, et taastada müüki, mida eesti teatris kunagi nähtud. Suur rekonstruktsioon võttis endaga kaasa Evald Hermaküla. Endised tegijad haihtusid. Kust ei sobinud enam uutesse majandesse, mis oli täis valgusparke ja helipulte, arvuteid ja internetti, kuid mitte inimesi. Suleti nii vanu kui ka uusi uksi , inimene sai endale koodi ja pääses vaid sinna, kuhu tal õigus siseneda, mitte mujale. Võim oli võitnud, vaim oli kaotanud. Nüüd on aeg jälle käes. Kaotanud meest on jälle nähtud. Pärast Tartu pommitamist olevat keegi ta sõnadest aru saanud. Hull mees pomises rõõmsalt oma ette ennäe, tulukene siiski vilgub viimati...
1974 aastal hakati asja uurima ja selgus et jutt allakukkunud ilmajaama õhupallist on väljamõeldis ning tunnistajad ,kes siis vaikisid kinnitasid nüüd et neid sunniti valitsuse poolt vaikima. Washington DC 1952 Washingtonis,1952 juulis nähti ja registreeriti eri suurusega tundmatuid objekte, mis nägid välja helendavate keradena. USA pealinna kaitsvate hävituslennukite saabudes kerad lendasid ära või lihtsalt haihtusid. Juba Piiblis on viidatud maaväliste eluvormide olemasolule. Uurijad on leidnud keskaegsetest ja vanematestki ajaloolistest ürikutest tõendeid et maavälised eluvormid eksisteerivad. VILJARINGID ON TEKITATUD UFO-de POOLT *Teadlased on tõestanud, et kõrte murdekohtade dünaamika hoolikamal uurimisel on võimalik eristada inimeste poolt loodud viljaringe teistsugustest, seni seletamata põhjustel tekkinud viljaringidest.
Sellist juhtumit nimetatakse kompassi variatsiooniks. Teiseks selliseks kohaks on Vaikses Ookeanis asuv Saatana meri ehk Draakoni kolmnurk. On teada, et kompanii National Airlines lainer kadus radari ekraanilt kümneks minutiks ja täpselt niisama kauaks seiskusid ka kõigi reisijate kellad, mis on vägagi kummaline. On tehtud kindlaks, et sealne ookeanipõhi on rikas metaanivarude poolest, mis mullidena veepinna poole kerkides muudavad vee nii hõredaks, et see laevad alla neelab. Ometigi haihtusid seal piirkonnas ka lennukid. Kõigepealt kadus lennukitega raadioside, siis ka lennukid ise. Lihtsamad põhjused võivad olla ka magnetilise põhjapooluse ja geograafilise põhjapooluse suuna ühtimine, mis võib tekitada segadust. Tihti aga üritatakse Florida ja Bahama vahelist merd ületada viletsate paatidega ja ilma päästevarustuseta, mis võib kergelt lõppeda õnnetusega. Bermuda kolmnurgas asus müstiline Atlantis. Ameeriklase Charles Berlitzi oletust mööda
Kiiruga tegin ennast korda teha ja siis helises ka kell tundi. Viskasin kähku meigikoti koolikotti ja tormasin geograafia klassi juurde, et mitte hilineda või puududa ka sellest tunnist. Esimesed kümme minutid läksid nii kiiresti, et ma ei pannud tähelegi. Siis aga hakkas aeg venima ja venima. Õpetaja ainult rääkis ja näitas slaide. Hetkeks jäin ma kella sekundiseierit jälgima, kui klassivend kogemata jalaga minu vastu läks ja mu mõtted haihtusid minema. Õpetaja palus meil õpiku põhjal töövihikut täita ning jättis selle ka koduseks ülesandeks. Kell helises ning lõpuks sai klassist välja, et pead tuulutada. Ootamatult tuli mu kõrvale klassiõde ja küsis, et mida ma ootan. Ma ei osanud korraga midagi vastata ning siis ta ütles, et me peame balli jaoks kaunistusi tegema minema. Koos jooksime mööda koridori, treppidest alla ja kunsti klassi, kus meid ootas juba õpetaja, et hakata selgitusi jagama. Õpetaja rääkis kus
nimetas seda oma mandri hävimisel ellu jäänud ja endale Egiptuses uue koduma leidnud atlantislaste tsivilisatsiooniks. Üks ameerika ekspeditsioon avastas 1991. aastal sfinksi parema esikäpa alt suure neljakandilise tühimiku. Kuid Egiptuse riik ei andnud teadlasterühmale luba asja põhjalikumalt uurida. Jäljetult kadunud Kuhu läks Norfolki rügement? 1915. aastal toimunud Gallipoli lahing nõudis tuhandeid inimelusid. 266 sõdurit kadus jäljetult. Nad lihtsalt haihtusid. Sajad sõdurid nägid pealt kuidas vanemleitnand Beauchamp ja osa ühest Norkfolki rügemendi pataljonist marssisid kõrgendiku kohal hõljuva pilve sisse. Selle pilve seest ei tulnud need mehed, 16 ohvitseri ja 250 sõdurit, enam iial välja. Kadunuks on jäänud need sõdurid tänapäevani ja nende saatus on meile teadmata. Mis osa on pilvedel? Seletamatute nähtuste juures mängivad tihtipeale mingisugust rolli pilved. 1952. aastal märtsis oli näiteks ameerika eskadrilliülem J
Alguses ei lasknud Sofja neid sisse, kuna neil puudus liikmekaart, seff Artsibald käskis nad aga sisse lasta. Seff kostitas neid parimate paladega, mida Petrakov ja Petrakova kadedalt silmitsesid. Artsibald läks ühel hetkel ,,külaliste steigile ise pilku peale heitma", kuid tegelikult suundus laoruumi ning võttis sealt kaks balõkki. Ta läks terrassile tagasi. Äkitselt ilmusid restorani rõdule kolm politseinikut ja tulistasid Korovjevi ja Peemotit, need aga haihtusid õhku. Tulistatud kohast tekkis aga hoopis tulekahju. Restrorani külalised põgenesid. XXIX peatükk Tegelased: Azazello, Woland, Peemot, Korovjev, Levius Matteus Azazello ja Woland olid Moskva ühe kõrgema maja katusel ja vaatasid linna. Äkitselt ilmus nende juurde Matteus Levius palvega, et Woland viiks meistri endaga allilma kaasa, sest vaid seal saavat viimane rahu. Ta palus ka meistrit õnnelikuks tegeva ja tema pärast palju muret näinud naise kaasa võtta
Rimski käskis Varenuhhal siiski igaks juhuks telegrammid uurijatele viia. Varenuhha sai telefonikõne, milles teda seda käsku täitmast keelati. Varenuhha soovis siiski oma ülemusele lojaalne olla. Enne lahkumist kontrollis ta veel, kas väljakäigud on korga tehtud. Seal ilmus ta juurde kassi näoga mees ja ühe kihvaga mees. Nad peksid Varenuhhat. Tõusis torm, hakkas sadama ning lõi välku. Peksjad viisid administraatori Stjopa korteri juurde esikusse. Mehed haihtusid ning asemele ilmus punasejuukseline roheliste fosforiidi helgiga silmadega alasti näitsik. Kui ta Varenuhhat puudutas õhkus näitsikust jäist külmust. Kui neiu teda suudelda püüdis kaotas Varenuhha teadvuse. Üheteistkümnes peatükk: Ivani kahestumine Ivan ei suutnud kuidagi avaldust valmis kirjutada. Ta puhkes nutma. Talle tehti taas süst. Õhtul imestas Ivan, et ta on juhtunu suhtes palju rahulikumaks muutunud. Temas oli justkui uus ja vana Ivan korraga. Ivan jäi magama
Meistri eetvedamisel mõistab Ivan, et isik, keda ta eelmine päev pargis kohtas, oli ei keegi muu kui saatan. Kõrvuti tolle vestlusega toimub puupüsti täis Varieteeteatris Wolandi etteaste, mille käigus sajab laest alla 10rublalisi ning suur hulk naiskülatajaid saab endale uue õhtutualeti. Hiljem muidugi selgub, et see kõik oli vaid illusioon ning rahad muutub mesilasteks, narsaanipudeli siltideks ja muudeks sellisteks veidrusteks. Mis puutub uhketesse õhtutualettidesse, siis need haihtusid õhku ning tuhanded naised jäid alasti või pesu väel tänavale. Reede varahommikul, peale painajalikku etendust, kus muuhulgas kogu Moskvas tuntud konferansjeel Zorz Bengalskil pea otsast ära rebitakse ja tagasi pannakse, kohtab Rimski oma kabinetis vampiiripaari Varenuhha-Hella, kelle hambust ta tänu kukelaulue napilt pääseb. Need sündmused viivad finantsdirektori lõplikult endast välja ja ta otsustab Leningradi põgeneda.
kuulsin mingit häält. See oleks nagu öelnud: "Jasmiin, sa saad vabaks!" Ma tõusin püsti ja vaatasin magamistoa uksest sisse. Voodil istus Ididsikine! Ma panin ukse kinni ja mõtlesin veidi. Tegin uuesti ukse lahti ja seal polnud enam kedagi. "Imelik...!" ütlesin endamisi. Järsku hakkas mu medaljon helendama ja ma tundsin midagi imelikku. Ma muutusin lõdvaks ja ma hakkasin ise ka valgust kiirgama. Valgusvihtude vahelt tulid läbi mustad täpid, nagu liiv, aga eemale nihkudes need haihtusid! Ma muutusin nõrgaks. Järsku nagu plahvatas mu kaelas rippuv medaljon miljoniks killuks ja siis need killud haihtusid. Ma muutusin järsku nii nõrgaks, et isegi minestasin. Ma kukkusin teadvusetult maha. "Jasmiin! Kuule, su boss helistas! Jasmiin! Haa! Jasmiin, mis on! Mis juhtus?" Andres hõikas mind trepist üles tulles, aga kui ta üles jõudis, leidis ta minu ja oli meeleheitel. Ma toibusin juba vaikselt ja vist isegi sonisin. "Ah... mis on?"... Mis juhtus? Haaah