Tunnused: algul jahujad laigud sigimikul ja marjadel, hiljem muutub kirme tumedaks ja viltjaks ning selle peal leiduvad mustad peiteoslad. Soodne soe (19...24°C) ja niiske ilm. Kahjustuse tagajärjel marjade kvaliteet langeb, põõsaste juurdekasv lakkab. Seen elab ületalve varisenud lehtedel ja taimejäänustel. Levib kuumal ja kuival kasvuhooajal tihedas taimikus. Tõrje: Kasutage haiguskindlaid sorte ja istutage hõredamalt. Multšige põõsaaluseid kasvuhooaja alguses, kui muld on niiske. Haigestunud taimejäänused põletage. Fungitsiid (Topas). Karusmarja- ja sõstrarooste – Puccinia ribesi-caricis Peremeestaimedeks on ka tarnad. Parasiitseen talvitub talieostena tarnadel, kevadel arenevad kandeosed, mis nakatavad marjapõõsaid Kahjustuvad lehed, viljad, leherootsud, viljavarred ja
suspen suspensiooniga. 2. Nõrgalt tärganud jakahjustatud taimed kevadel kohe eemaldada! 3. Varakevadel anda tulpidele pealtväetisena kaltsiumnitraati. 4. Ajatamisel kasta nakatunud tulpe topsiini või fundasooli 0,1% suspensiooniga. 5. Säilitada tulbisibulad kuivas ruumis (õhuniiskus alla 70%) 6. Samas kohas tulpe mitte enne 4...5 aasta möödumist kasvatada. 7. Võtta sibulad üles õigel ajal. 8. Kasvatada haiguskindlaid sorte.Näiteks vastupidavad on Darwim-hübriid tulbid. 3 Tulbi- juure- ja sibulamädanik Seenhaigus.Sibulad tärkavad nõrgalt. Juured on otstest mädanenud. Välistel sibulasoomustel suured hallid tumepruuni äärisega mädanikulaigud. Patogeneesi zoosporangiumid on kerakujulised, oosspoorid on üksikud,kerakujulised paksukestalised.Lehed vajuvad longu, närtsivad ja kolletuvad või tõmbuvad pruuniks
vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võrsed suve jooksul hästi valmivad (korgistuvad), et talveperiood edukalt üle elada. (Kivistik, 2014). VIINAPUUD KODUAIAS ILU- JA MARJATAIMENA Ilutaimedeks, millelt ühtlasi oma tarbeks ka marju saab, on soovitatav istutada kauni lehestikuga külma- ja haiguskindlaid sorte, nagu sort `Zilga'. Kiirekasvulise liaanina saab viinapuud kasutada päikesepaistelistes kasvukohtades ka inetute müüride ja seinte varjamiseks (Kivistik, 2006). Kasvukoht. Koduaias kasvatamiseks sobib viinapuudele kõige paremini hoone lõunapoolne seinaäär, mis on kogu päeva päikesele avatud. Eriti head on kiviseinad ja -müürid, mis koguvad endasse päeva jooksul päikesesoojust. Sobivad ka hoonete edela-,
lämmastikku; - Astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, seda ei pritsita; - Saagikoristus on mehhaniseeritud. Eestis on astelpaju püütud kasvatada umbes pool sajandit. Alustati Siberist saadud viljakate sortidega, mis aga meie merelises ebaühtlase talvega kliimas vastu ei pidanud. Alates 1988. aastast on Eesti Riikliku Sordikatsekeskuse Rõhu katsepunktis katsetatud Moskva Ülikooli Botaanikaaia juures asuva instituudi professor Trofimovi juhtimisel aretatud uusi haiguskindlaid ja kõrgviljakaid astelpajusorte, ristates siberi sortide emastaimi balti ehk königsbergi isastaimedega... Katsetulemused näitavad, et nende meie kliimasse sobivate sortide kasvatamine Eestis on majanduslikult tulus: sordid on kõrge ja stabiilse viljakusega, keskmine saak kuue aasta vältel 1990-1996 oli 12,64 t/ha. Kasvamine Astelpaju on tuultolmleja, kuiv ja tuuline ilm õitsemise
ka mugulat. Säilivus kahjustunul mugulal on pea olematu (Crop Post-Harvest, D.Rees, Blackwell). Mullas võib nakkus levida haigestunud pesast kuni 20 cm kaugusele (Joonis 1). Mugulate nakatumise vältimiseks kuhjatakse viimasel vaheltharimisel hoolikalt mulda vagudele. (L.Tartlan, 2005) Kartuli-lehemädanikku saab tõrjuda, ennetada mitmeti: 1. Kasutada keemilist tõrjet. Ei tohiks siiski unustada, et kasutaksime tõrjemeedet keskkonnale sõbralikes kogustes. 2. Kasvatada haiguskindlaid sorte ( nt hilise kasvuga Anti ja Ando, keskvalmivatest Reet ja varavalmivatest Jõgeva kollane). 3. Sorteerida hoolikalt seemnematerjali. Põllul esimeste haiguskollete tekkimisel pealsed eemaldada,et haigus ei saaks veega uhutud mulda. 4. Uuendada seemnematerjali. 5. Kasutada viljavaheldust (PRIA toetuste saajad on kohustuslik viljavaheldus). Tuleviku vaated on üsnagi hämarad. Olen kindel, et lehemädanikust täiesti ei vabane, sest
sügiskünd, umbrohutõrje, haiguskindlad sordid, seemnete puhtimine. o Punakaste e fusarioos haigustekitajad säilivad mullas, taimejäänustel ja seemnetel. o Harilik kõrrerooste suvi- ja talieoslad arenevad peremeestaimel. Seen talvitub talieostena taimejäänustel seeneniidistikuna. Tõrje: vaheperemeestaimede hävitamine, optimaalne külviaeg, kõrreliste umbrohtude tõrje, haiguskindlad sordid. o Nisu kollane rooste roostehaigusi saab kõige paremini vältida haiguskindlaid sorte kasvatades. o Kaera-kroonrooste o Nisu-kõvanõgi talvitub nõgieostena terade pinnal. Kevadel nõgieosed nakatavad idandeid. Idust levib mütseel kogu taime kasvamise käigus. Mütseel tungib terisesse. Eoste eluvõime mullas lühike. Purunenud nõgipeadest satuvad eosed teradele. Saastunud vili ei sobi toiduks ega söödaks. Tõrje: seemnete puhtimine, optimaalne külviaeg o Lumiseen talvitumishaigus. Nõrgestatud taimed nakatuvad. Pesitsedes kõdunevatel
õhuniiskus ja vihmane suvi • Kahjustatud lehed kindlasti kokku riisuda ja hävitada (mitte kompostida) • Haigus vähendab oluliselt talvekindlust, kuna uute vesiste võsude ilmumisel septembris ei saa roosivõrse normaalselt puituda • Tõrje: effektiivsed tõrjevahendid puuduvad Rooside haigused • Otstarbekaks peetakse haigusõrnu sorte pritsida alates juuli algusest preparaatidega Score250EC , Chorus 75 WG ja Effector • NB! Kasvata haiguskindlaid sorte!!! • Roosi-tõlvrooste – lehtede alumisele küljele tekivad oranzid tolmused täpid, lehed kolletuvad ja varisevad. Kahjustab põhiliselt looduslikke liike ja Inglise roose Rooside haigused • Roosi-koorepõletik – levib varakevadel väänroosidel ja vanadel põõsasroosidel • Talvekatte all on võrsetele tekkinud pruunid või punakaspruunid laigud, mille kohal võrse hävib. Haigestunud kohad välja lõigata ja hävitada (põletada)
väheneb. (Kellele mett soovitada?) 16 2.2 Astelpaju Astelpaju marjad on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Eestis on astelpaju püütud kasvatada umbes pool sajandit. Alustati Siberist saadud viljakate sortidega, mis aga meie merelises ebaühtlase talvega kliimas vastu ei pidanud. Alates 1988. aastast on aretatud uusi haiguskindlaid ja kõrgviljakaid astelpajusorte, ristates siberi sortide emastaimi balti ehk königsbergi isastaimedega. Katsetulemused näitavad, et nende meie kliimasse sobivate sortide kasvatamine Eestis on majanduslikult tulus: sordid on kõrge ja stabiilse viljakusega. (Kasvatamine) Viljad sisaldavad C-vitamiini, vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini, flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid
annaabi.ee 
