Romaan rõhutab inimese vastutust oma ühiskondliku valiku ja tegevuse eest. Peategelase tagasivaatena oma allakäiguteele on kirjutatud ka romaan "Jumalat ei ole kodus". Viinaravil kirjanikust peategelane püüab endale meenutamisi selgeks teha, mis temaga on toimunud. Kaugveri hilisema loomingu paremaks saavutuseks on peetud romaani "Vana mees tahab koju". Peategelase, vana kaevuri Artur Simmo lugu algab haiglas, kus tal amputeeritakse mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa oma elu korraldamise huvides isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Vana kaevuri elulõpu jälgimise kõrval on raamatus teinegi liin sündmusi ja konflikte. Selles jutustatakse Simmo haiglakaaslase Valteri perekonnasisestest pingetest ja nende lahenemistest. Viljakalt ja mitmekülgselt on Kaugver töötanud näitekirjanduses. Kõige laiemalt levis
On selge, et varajastel elukogemustel on lapse arengus ja täiskasvanute maailmaga kohanemises märkimisväärne roll. Enamik lapsi ei suuda valusatest üleelamistest lihtsalt välja kasvada. Täiskasvanuks saamise vaevadele lisaks tuleb neil veel üle saada sügavatest ja valusatest haavadest. Varajased kaotused: Tugevate lähedussidemete moodustamine on lapse arengu normaalne osa. Lapsevanem võib surra, kaduda silmist abielulahutuse, pikaajalise komandeeringu või haiglasoleku tõttu. Paljud `kadunud` vanemad võivad tegelikult täiesti olemas olla, kuid hoida lapsest lihtsalt eemale. Võimalik, et lapsevanem armastab oma võsukest kogu südamest, kuid depressioon võttis temalt kogu elujõu ja võime lapsega tegeleda. Vahel on laps soovimatu ning teda ei armastata või teeb vanemad kalgiks stressirohke kodune olukord. Sageli tunnevad end armastusest ilmajäetuna just alkohoolikute lapsed.
2. Raseduse algul (kuni 12 nädalat) ohutud, hiljem põhjustavad hammaste arenguhäired ning vastsündinul luustiku- ja kõhrekahjustust - tetratsükliin, doksütsükliin, tarivid, norfloksatsiin, ciprofloksatsiin. 3. Vahetult enne sünnitust (peale 36. nädalat) ei tohi kasutada, kuna vastsündinu ei ole võimeline neid kahjustustama ning tal kujunevad ainevahetushäired (peamiselt kollasus ja kehvveresus, mis vajab ravi ning pikendab ema ning lapse haiglasoleku aega) - nitrofurantoiin, biseptool, furadoniin. Üldse ei tohi raseduse ajal kasutada - gentamütsiin, levomütsetiin, rifampitsiin. Kui ema haigus ei parane ilma ravimiteta, tuleb rinnaga toitmisest loobuda! Spontaanabort - Iseeneslik raseduse katkemine enne 22. rasedusnädalat või kui loode kaalub alla 500 grammi ja sünnib surnuna Suurem osa spontaanabortidest avaldub menstruatsiooni hilinemisena, mil rasedusest veel ei teatagi (alla 5-6- nädala)
Haige puhastab suu, eemaldb proteesid Haigele antakse puhas operatsioonipesu ja sukad Pikad juuksed palmitakse ja kinnitatakse Vahetatakse voodipesu kui haige tuleb tagasi oma palatisse INTRAOPERATIIVNE PERIOOD Patsiendi operatsioonituppa toimetamine toimub kanderaami või voodiga. Operatsioonitoas tegelevad haigega anestesioloog, anestesist, kirurg ja operatsiooniõde. Haigega koos tuuakse operatsioonituppa ka kogu tema haiglasoleku informatsioon ning operatsioonisaali personal tagab tema turvalisuse enne operatsiooni alustamist ja operatsiooni ajal. Haige aidatakse operatsioonilauale ning kaetakse soojalt tekiga. Alustatakse anesteesia sissejuhatamisega ning anesteesia saabudes antakse patsiendile sobiv operatsiooniasend, et tagada hea ligipääs opereeritavale piirkonnale. Haiget võib opereerida järgnevates asendites: Seliliasend: See on tavaline asend, mida kasutatakse südame, rinna, kõhu ja jäseme-
Organismi vähenenud rakulise ja humoraalse immuunsuse tõttu neid ei hävitata, vaid nad tekitavad mitmesuguseid infektsioone. Selliste HI-de teke on raskesti välditav. Samuti võib primaarselt endogeenne infektsioon olla seotud mõne organismis persisteeriva (püsinud, säilinud) infektsioonitekitaja aktiveerumisega (näiteks Mycobacterium tuberculosis). Sekundaarselt endogeensed HI tekitajad omandab patsient haiglasoleku jooksul, need koloniseerivad suurtes hulkades tema nahka või limaskesti. Enamasti on tegemist antibiootikumide suhtes multiresistentsete suurenenud virulentsusega mikroobitüvedega. Patsiendi immunoloogilisest seisundist oleneb, kas tekib HI või mitte. Hospitaalinfektsiooniks loetakse: · haavainfektsioonid, mis ilmnevad 30 päeva jooksul pärast operatsiooni; · implantaadi infektsioonid, mis ilmnevad 1 aasta jooksul pärast operatsiooni.
Viinaravil kirjanikust peategelane püüab endale selgeks teha, mis temaga on toimunud. Kaugver ja alkohol on teada-tuntud teema, talle ja kirjanik Ardi Liivesele kuuluvat Eesti kestvusjoomise rekord - nad olevat joonud 49 päeva kaineks saamata. Kaugveri hilisema loomingu paremaks saavutuseks on peetud romaani "Vana mees tahab koju" (1983). Peategelasel, vanal kaevuril Artur Simmol amputeeritakse haiglas mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Teine liin sündmusi ja konflikte käsitleb Simmo haiglakaaslase Albert Valteri perekonnaprobleeme ja nende lahenemist. Üks Kaugveri teemaringe on noorte- ja pereprobleemid. Ta püüab leida vastust küsimusele: miks käivad noored alla, kuidas kujunevad kurjategijad
Järgmisel paaril leheküljel kirjeldatud lapsepõlvetraumad selgitavad, miks mõni inimene suudab stressile vastu panna, teine aga annab täpselt samasuguses olukorras alla ja langeb depressiooni. Varajased kaotused: Väikesed lapsed on armastatud inimese kaotuse suhtes eriti tundlikud. Tugevate lähedussidemete moodustamine on lapse arengu normaalne osa. Lapsevanem võib surra, kaduda silmist abielulahutuse, pikaajalise komandeeringu või haiglasoleku tõttu. Paljud "kadunud" vanemad võivad tegelikult täiesti olemas olla, kuid hoida lapsest lihtsalt eemale. Rasket haigust põdev vanem võib oma last kõigest südamest armastada, kuid elada valu tõttu oma sisemaailmas, kust teda kätte ei saa. Depressiivsete vanemate lastest saavad omakorda depressiivsed täiskasvanud. Võimalik, et lapsevanem armastas oma võsukest kõigest südamest, kuid depressioon
pensionär Kuivits, keda lõuapoolikust ajakirjanik kohe Kuivikuks hakkab kutsuma, maamees Kattai ehk Vintske ja tõlkijast minategelane Albert Valter. Vaatamata valudele ja haiglavaevadele on palatis rohkelt lõõpi ja aasimist. Tasapisi tõusevad keskseks kaks tegelast seitsmekümneaastane Simmo, kel amputeeritakse mõlemad jalad, ja tõlkija Valter, kes ise pääseb küll kergemalt, kuid kelle poeg teeb isa haiglasoleku ajal avarii, milles hukkub inimene. Valter tegeleb nii oma poja probleemidega kui vana vapra Simmoga. Simmo lugu on kurb: tütar ei taha teda enam koju viia, ta saadetakse invaliididekoju, kus ta raamatu lõpul ka sureb. 10. "Meie pole süüdi" (1984, 1996) Poistekamp peksab jõhkralt läbi kaks vanainimest, kellest üks hiljem sureb. Poiste vanemad kutsutakse uurija juurde
annaabi.ee 
