Portugali infanta, Austria ertshertsoginna , Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema isa oli hispaania kuningas Felipe III ja ema Austria hertsogitar Austria Margarete. Anna oli Karl V lapselaps. Felipe III Margarete Annal olid neiuna heledad, kergelt laines juuksed, valge nahk ja väike elegantne nina. Alahuul oli etteulatuv nagu Habsburgidel ikka. Silmad olid tumepruunid, peaaegu mustad. Vanemad, kes olid väga vagad, andsid Annale religioosse kasvatuse. Aastal 1611, kui Anna oli 10aastane, suri tema ema. Anna ja Louis XIII abielu otsustati samuti 1611 aastal. 18. oktoobril 1615. aastal laulatati 14 aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIIIga. Prantsusmaa kuningas Louis
sultan- valitsemistiitel islamisusulistes maades Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik- Osman 1- rajas türklastele uue tugeva riigi 15 saj. olid kujunenud Lääne-Euroopas 3 tugevat ja suurt Kuningriiki (Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania) 1337-1453 a.- saja aastane sõda, kus Prantsuse ja Inglismaa kuningad said jagu suurfeodaalide vastusseisust. 1455-1485 a.- Rooside sõda, pärast mida tuli võimule Inglismaal Henry Tudor. 1492 a- Pürenee ps langes kristlaste kätte 15 saj. Õnnestus Habsburgidel liita abielu teel oma valdustega ka Madalmaad. 1519 a.- Karl 5 valiti Püha Rooma keisriks. 1494-1559 a- Itaalia sõjad 11 saj.- olid vallutanud türklased-seldzukid suure osa Väike-Aasiast 13 saj.- rajas Osman 1 türklastele uue, tugeva riik. 14 saj. tungisid osmanid(türklased) Euroopasse ja vallutasid seal Kreeka, Bulgaaria ja Serbia. 1.Inglismaal tuli võimule peale Rooside sõda Henry Tudor.Kujunesid monarhiad 2. Kujunesid monarhiad 3
vaimulikud kirikupead ning enamasti oli nende sooviks muuta Kirikuriik võimsaimaks riigiks Itaalias. Sõdalasest paavstil Julius II-l (paavst 1503–1513) oli see ka peaaegu õnnestunud, kuid tema järglane Leo X (paavst 1513–1521) andus rohkem hedonismile ning toetas kunsti ning arhitektuuri, valitsejana polnud aga kuigi võimekas. Seetõttu hakkasid paavstluse positsioonid nõrgenema ning nii otsustas katoliku kiriku pea mitte lasta tugevneda Habsburgidel, vaid vastukaaluks neile toetada Prantsusmaad ja selle kuningat François'd või hoopis Friedrich Tarka. Siiski ei õnnestunud tal Karli keisriks valimist väärata ning see liitis teda veelgi enam prantslastega. Asjaolud muutusid teatud määral 1522. aastal, mil paavstiks sai Karli endine õpetaja Hadrianus VI nime all, kuid et ta suri juba järgmisel aastal, siis polnud tema tegevusel kuigi suurt mõju. Järgmine paavst Clemens VII (paavst 1523–1534, Leo
ühendamise lõpule.Kaotsi läks Flandria, mis läks Habsburgide kätte. Pol ühtsuse oli minetanud Saksa keisririik (a-st 1250). Interregnumi 13. saj-l lõpetas Rudolf Habsburg, kuid troon käis mitme suguvõsa käes, kuna troon oli valitav. Kuningat said valida kuurvürstid (7). Kusjuures valiti tihti nõrkasid valitsejaid. 1348 legaliseeris Karl IV Sks pol killustatuse. Paljud suguvõsad kasut keisritiitlit isiklike pärusvalduste suurenamiseks. Valduste konsolideerimisel tekkisid Habsburgidel konfliktid šveitslastega. Konflikt lõppes alles 1499 Baseli rahuga, millega mööndi konföderatsiooni sõltumatust. Koos keisrivõimuga kaotas oma tähtsuse paavstivõim. Murranguks kujunes 13. saj lõpp Bonifacius VIII ajal. Bonifacius VIII tekkis konflikt Philippe IV Ilusaga kirikukümnise kontrollimise pärast. Konflikti võitis Prantsusmaa kun, mistõttu tekkis paavstivõimu kriis. 1305 a-st valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal ning valis oma residentsiks Avignoni (kuni 1378)
Itaalia. 1495. aastal moodustasid paavst, keiser, Hispaania kuningapaar, Veneetsia doodz ning Milano hertsog Püha Liiga ning Charles VIII oli sunnitud oma väed Itaaliast tagasi tooma. Sõdade Lõppmäng toimus Hispaania kuninga Felipe II ja Prantsusmaa kuninga Henri II vahel. 1559. aastal sõlmitud CateauCambresis rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki ei saanud oma tahtmist: Habsburgidel jäi universaalmonarhia loomata ning prantslastel ei õnnestunud end Habsburgide haardest vabastada. Itaalia jäi Hispaania Habsburgide mõju alla. Sõltumatuse säilitasid, Savoia, Veneetsia ning Kirikuriik. Sacco di Roma: Prantsuse kuningas Francois I tühistas paavst Clemens VII toetusel rahu ning alustas uut sõda Habsburgide vastu, kes oli Pavia lahingus 1525. aastal vangistatud keisri poolt
Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused. 1519 tõusis mõlema riigi troonile Karl V. Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15. saj lõpul puhkes kahe riigi võitlus Itaalia pärast, mis kestsid 16. saj keskpaigani. Karl V oponendiks kujunes François I. Võitlus lõppes tagajärjetult, kahjustati õitsvat Itaalia majandust, teisalt levitati renessansskultuur kogu Euroopas. 1556 loobus Karl V troonist ning pärandas oma kahele pojale Austria ja Hispaania. Euroopa võimsaim valitseja oli Hispaania kun Felipe II, kelle pol ambitsioonid olid väga suured.
tekkis võimuvaakum järgmiseks 200ks aastaks (1648-1871). Territoriaalriikideks killustunud alad taandusid teisejärguliseks piirkonnaks, mis ei mänginud olulist rolli Euroopa poliitilises ajaloos kuni 19sajandini. Erandiks oli protestantlik Branderburg (Preisimaa), mille tõus algas 17saj II poolel ja millest sai 18saj II poolel oluline suurriik Habsburgide Austria riik (1556-1700): Austria Habsburg-valitseja on ka Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, aga reaalset võimu on Habsburgidel vaid oma päritud pärisvaldustel, mis moodustavad Austria riigi. Austria oli roomakatolik riik. Habsburgide pärisvalduse e Austria riigi moodustavad kolm ala: 6) Austria tuumikala, 7) Böömimaa (tänapäeva Tsehhimaa) mis 30 aastases sõjas kaotas ja allutati Austria alla - 1648 20
Prm piirid 1789. a. Viini Kongress 1. nov 1814 8. juuni 1915. ei käinud ainult louis XVIII ega SB kuningas. Kohal kõik muud ülejäänud valitsejad. SB esindas Wellington. Diplomaat Klemens Wenzel Metternich väga tagurlike vaadetega. Suuresti viini kongressi tulemused tulid tema käe järgi voolituna. Taastada vana kord. Bourbonidele ei antud mitte tagasi ainult võim Prm, vaid ka Hispaanias, vaid ka mõlemas Sitsiilia kunigriigis ja Itaalias. Bourbonidel ja Habsburgidel lubati taastada oma autoritaatne võim. SB kõige suurem võitja Malta, Ioonia saared, Prm kolooniatest Mauritius, Sri Lanka jt. Preisimaa sai pool Saksimaad ja Rheinimaa ja Vestfaali. Austria sai tagasi oma Itaalia valdused. Austriale anti Saksa Liidus 1815 1866 juhtiv roll. Venemaa ei saanud Euroopas otseselt ühtegi valdust juurde, talle kinnitati Soome ja Bessaraabia. Rootsilt võeti ära Soome, seda üritati kompenseerida Norraga, mis võeti ära Taanilt. Taani oli
Siiski olid Habsburgid tol ajal otseselt äraootaval seisukohal. Kui 1870.-1871. a. sõda poleks muutunud Preisimaa täielikuks võidukäiguks, oleks Viini õukond arvatavasti püüdnud sekkuda verisesse mängu ja Sadovaja eest kätte maksta. Ent kui lahinguväljalt hakkasid tulema üllatavad, muinasjutulised ja seejuures ikkagi täiesti täpsed uudised sakslaste võitudest, sai monarhidest "targim" aru, kuivõrd moment on ebasoodne mingisugusekski revansiks. Habsburgidel ei jäänud üle muud, kui teha halva mängu juures hea nägu. Kuid 1870.-1871. a. kangelaslikud võidud saatsid korda veel ühe suure ime. Positsioonide muutus ei olnud Habsbur-gidel kunagi tingitud südamehäälest, vaid dikteeritud kibedast, vältimatust vajadusest. Mis puudutab saksa rahvast Austrias, siis tema jaoks olid Saksa relvade võidud tõelisteks pidupäevadeks. Sügava vaimustusega ja vaimujõu tõusuga jälgisid Austria sakslased seda,
annaabi.ee 
