laastu element. Protsess kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuur Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 1 Koostas: Reppy 21.11.2012 4. Terikute omadused: a
Kõige rohkem räägitakse mehe- ja naisevahelisest sümpaatiast, kuid isegi see võib omandada erisuguseid ilmeid. Vaatamata mõningatele erinevustele, seisneb armastus siiski hingelises läheduses ning soovis oma kallimat võimalikult õnnelikuks teha, ükskõik, et see ei pruugi välja tulla. Üheks raskemaks katsumuseks on kindlasti armastus revolutsiooni ajal, kui ellujäämine on kaheldav ning kindlat tulevikku oodata ei oska. Tunded seisavad habrastel alustel, mis võivad iga hetk puruneda. Indreku ja Kristi armastus ei olnud kuidagi mõeldav ning nad ei rääkinud sellest eriti. Terve sündmustiku vältel jäi mulje, nagu oleks tegemist lihtsalt kahe väga hea sõbraga, kes armastasid koos mässajate koosolekutel käia. Kuid ühised läbielamised ja katsumused tekitasid tahes tahtmata noorte südames armastuse. Seda tõestab ka Indreku mõttekäik tüdrukut silmitsedes: ,,Ja esimest korda arvas ta õieti taipavat, et armastuseks pole
sul on, sest erinevatel tüüpidel on erinevad vajadused . Küünte määratlemine 2 Küüsi on mitut tüüpi, ning on väga oluline mõista, miks mul on konkreetne küünetüüp ja kuidas on küüsi kõige parem hooldada. Loomulikud küüned näevad nägusad välja, kui nad on puhtad ja hästi hoolitsetud. 1. Kuivad ja haprad küüned Kuivad küüned näevad tuhmid välja ning nende pind võib olla laineline, küünenahk ja nahk sõrmeotstel kuiv. Kuivadel ja habrastel küüntel on vertikaalsed triibud, vaba serv on kihistunud ning küüntel võib märgata kuivi, valgeid laike. Sellistel küüntel on kalduvus kiirelt ja valusalt murduda. Mõned kuivad küüned paistavad välja paksemad kui tavaliselt. See tuleb küüneplaadile liigselt moodustuvate sarvestunud rakkude tõttu. Kuivade küünte seisundit võib halvendada küünelaki liigkasutamine, sest selles sisalduv alkohol võtab ära küünte loomuliku rasuniiskuse. Samuti kuivatavad küüsi ka
Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. pidevuse) Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel Geomeetrilised karakteristikud: määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, Lõikesügavus habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 40. Lõiketöötluse täpsus Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks 45. Treitera põhielemendid lõikeprotsessi
· Plastseteks nimetatakse neid deformatsioone,kus materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu. · Elastseteks nimetatakse neid deformatsioone,mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist. · Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. · Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad(teras).nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. · Habrastel materjalidel on omadus puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). Tõmbetugevus,Rt · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid).proovikehad on vardakujulised ja need rebitakse pooleks. Survetugevus, Rs · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehadega,mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks.seade fikseerib purustava jõu. Survetugevus
teriku esipinnal Fn ja laastu ning teriku esipinna vaheline hõõrdejõud Ft. Metalllaastu liigid: töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakoda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töötdeldav materjal kui ka lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel need praktiliselt puuduvad. Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse korrapärast keerdu. Lõigatav kiht eraldub sel juhul ebakorrapäraselt tükikestena. Teriku kasvaja: Teatud lõikekiirusel kleepuvad sitkest metallilaastust murenenud
ümbritseva õhu eest. lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse deformatsioonid, habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. lisametalli. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste mm (võrdlusena: elektroodkeevitamisel alates 1,0 metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, mm) keevitamisel
6. Mis on (tektooniline) murrang? Kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (ehk allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (ehk ülespoole suunatud) kurd. Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Plastiline deformatsioon- maakoor paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. NT: kurdmäestikud (Alpid ja Himaalaja). Habrastel deformatsioonidel tekivad tektoonilised lõhed (esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina) ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindmine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Asuvad seal, kus põrkuvad laamasid. Tagajärjeks on maavärinad, uute mäestike tekke ja vulkanismide tekkimine. 3
Faasidiagramm näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Vt punane õpik lk 32 5. Eutektikumi mõiste. Eutektilise koostisega, eeleutektilised ja järeleutektilised sulamid. Eutektikum- mehaaniline segu üheaegselt tardfaasidest eraldunud komponentidest A ja B. 6. Mille poolest erinevad hapra ja plastse metalli tõmbediagrammid (seosed pinge ja deformatsiooni vahel)? Plastsete metallide tõmbediagrammil esineb voolamisplatvorm, mis näitab metalli voolavust, habrastel metallidel see puudub ja nad purunevad pärast tõmbetugevuse saavutamist. 7. Milliseid elemente kasutatakse desoksüdeerijatena teraste tootmisel? Mn, Si, Al 8. Milline on teraste "keemise" olemus metallurgias? St et terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse vähenemisest tingitud gaasipoorsust. 9. Nimetage pulbermetallurgia eelised. Materjalide kokkuhoid; tehnoloogia lihtsustumine; uute materjalide tootmine 10
üle 30 cm. Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Plastilistel deformatsioonidel tekkivad kurdmäestikud (n Alpid ja Himaalaja), habrastel deformatsioonidel tektoonilised lõhed ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme.
Kermiste puhul ei ole astmenäitaja n püsiv suurus. Abrasiivosakeste kiiruse suurenedes astmenäitaja n väheneb. Sama tendentsi täheldatakse ka TiC-NiMo ja Cr3 C2 Ni kermiste juures. Näiteks, kermiste BK3M puhul kiiruse suurenedes 75 330 m/s väheneb astmenäitaja n 1,4 0,3. Seepärast on kermised eriti suure suhtelise kulumiskindlusega abrasiivosakeste suurema ( >200 m/s) kiiruse puhul. Kohtumisnurk () avaldab samuti olulist osa materjalide erosioonikiirusele. Suurim kulumine on habrastel materjalidel, kuhu kuuluvad ka kermised, 60-90o juures. Plastsete metallide puhul on maksimaalne kulumise kiirus 30 o juuress. Abrasiivosakeste suurus ( dk) môjutab môningal määral materjalide erosiooni kiirust. Näiteks, kermiste kulumine sôltuvalt kvartsliiva osakeste suurusest vahemikus 0,05 - 1,3 mm omab maksimumi 0,1 mm juures sôltumata kohtamisnurgast. Erosioonikiiruse 6
See on seotud tekkiva laastu kujuga, taastamine. Termopindamine hõlmab tehnoloogiaid, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingi- mille korral metalsed või mittemetalsed pindemater- mused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tek- jalid kantakse aluspinnale pihustamise teel. Pinde- kel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, materjalid võivad olla traadi-, varda- või pulbri kujul. habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Pihustatav materjal viiakse gaasileegi (hapniku ja Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik põlevgaasi segu), elektrikaare või plasmajoa abil voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metal- poolvedelasse või vedelasse olekusse. Kuum pihus- lide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tatav materjal suunatakse põletist gaasi- või plasma- tükikestena eralduv murdelaast. joaga alusmaterjalile
annaabi.ee 
