vees, et see ujumist võimaldas, võis Udras joosta madalas vees nagu koer ja see oli talle suureks soodustuseks. ,,Võrukael'' Võrukael istus oma lossi peasissekäigu ees üpris pahas tujus. Oli juba keskpäev, kuid Võrukael polnud veel einet saanud- ei ivagi hamba alla.Ent ta kõht oli väga tühi, sest ka eelmine päev oli tal olnud saagi poolest kehv. Eelmisel päeval oli ta murdnud vaid ühe hiire ja paar heinaritsikat- ja see oli lausa pahandav ninh haavav vanale maiasmokale. ,,Laaned ja veed'' Saabus sügis. Otu elu muutus nüüd palju raskemaks, sest saaki hakkas vähemaks jääma. Hiired pugesid sügavale oma urukestesse, kuhu olid endale talveks tagavarasid kogunud, jõgi oli suurte vihmade tõttu vett kaldaäärteni täis ja kalapüük oli seetõttu Otule muutunud raskeks ning tulemustevaeseks. ,,Jäneste pulmad'' Tähtsal päeval hakkas siis jänes Laaberdi elamu ette pulmavõõraid saabuma. Esimesena ilmusid lõokesed nurmelt
põlgasid neid hingepõhjani. Tahan pöörata tähelepanu dioloogile peategelase ja täditütra vahel: -"Miks sa tahad venelane olla? Ükski eestlane ei taha. Ma olen uhke, et ma eestlane olen." -,,Ega ma tahagi venelane olla, aga mis teed, kui ma olen," seletasin nukralt. ,,Ma arvan et mu isa on venelane. See polegi nii hull, venelased on üldiselt ilusad." Täditütar vaatas mind uurivalt ja arvas: ,,Sina küll ilus ei ole." Siis jooksis ta sõna lausumata minema."(Berg 2004:10) Väga haavav väljendus minu meeles. Tekkib niisugune tunne, et nende peres üldse ei olnud sellist arusaamist, nagu kombelisus ja viisakus. Kui inimene tunneb end natuke isemoodi kui teised, see ei tähenda et ta on rahvavaenlane. Kui tüdruk tunneb ühendust venelastega, ei saa selles teda süüdistada. Keelega seotud probleemid on alati aktuaalsed. Võttes episoodi haiglas, kui poiss ei saanud tõlkida fraasi ,,Ta sureb varsti" valetas ja ütles, et vene keeles see fraas on: ,,See on meie klass".
tasandil (näiteks soovitakse, et õpilane vahetaks õppeasutust ja survestatakse niimoodi õpetajaid), konfidentsiaalsuse ja erapooletuse küsimused. Millised sisemised tegurid takistavad konsulteerimist spetsialistiga? Õpetajate puhul on need tavaliselt seotud motivatsiooniga (mis ma rabelen, niikuinii ei muutu midagi...), enesetõhususega (usuga enda võimetesse - kas ma ikka suudan olla nt nõustamises võrdväärne partner?), isiklike põhjustega (kui lugu on isiklikult liiga haavav, tekivad eetilised küsimused jne). Kes siis peaks õpetaja toetamisega tegelema? Kindlasti koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, õppealajuhataja, mentorõpetajad kooli tasandil, vastava ala spetsialistid õppenõustamiskeskustes ja haridusjuhid haridusametis eriküsimustes. Mina olen üsna ühesel seisukohal, et iga õpetaja peab tänapäeval olema kursis lastekaitse ja sotsiaaltööga ning jälgima pidevaid arenguid ja muutusi selles valdkonnas, rääkimata haridusjuhtidest
6 3 KESKMINE NOORUKIIGA Keskmises noorukieas nooruk otsib oma mina mitmesuguste harrastuste ja rollikatsetuste kaudu. Vanemad on ikka nooruki elu tähtsaimad täiskasvanud, kuid emotsionaalsete suhete iseloom muutub ja lahkuminek vanematest käib leina kaudu. Selle etapis on nooruki ego (mina) tundlik ja haavatav ja nooruk on vastuvõtlik kõigile lahusolekukogemustele. Nooruki elus ja inimsuuhetes peaks olema järjepidevust ja lahusolekukogemuste haavav tähendus nähtav. Keskmises noorukieas on tähtis ka oma keha ja seksuaalsuse kontrolli alla võtmine ja selle kogemine positiivse ja rahuldust pakkuvana. Eakaaslastega koos olemine – ühised harrastused, noortegrupi liikmeks olek – viib nooruki arengut edasi ja aitab kaasa aitab kaasa vanematest eraldumisele. Sõprussuhted saavad noorte elus endisest olulisema koha. Noorte omavahel koos olemine tugevdab areneva nooruki minatunnet ja identiteeti. Muret tekitav on olukord,
III Tüdimus, lõpmatu väsimus. IV Somatiseerimine. Tülide vältimine toob kaasa somaatilised probleemid, tavaliselt pea- ja kõhuvalud. V Ignoreerimine. Inimene ootab, et teine saab ise aru, mis tal viga on. Tegelikkuses ei saa keegi teise inimese sisse näha, ei ole mõtet seda eeldada – lähedusest hoolimata on tegemist kahe erineva inimesega. Ignoreerimine on julm võte, sest selle taga on seisukoht: “Sind ei ole minu jaoks olemas.” VI Passiivne agressiivsus. Iroonia, sarkasm. Nende haavav jõud on väga suur. Passiivse 20 agressiooni vastu ei ole lihtne saada, sest otsest agressiooni ei esine ja pretensioonideks ei ole justkui põhjust. VII Huumor, kogu aeg tehakse lolli nalja, ei võeta ühtki olukorda tõsiselt. See on naljakas ainult ühele poolele. VIII Sabotaazh. Partneri või ühiste tegevuste, ideede läbikukutamine. (Nt. ei salli partneri harrastust, sallimatus kantakse üle esemetele, mis sellega seonduvad
sõnu, elame kaasa maagilisele sõnamängule, nutame, naerame, kannatame. Meie sees liigutab vaim.9 Sõnad, mida iga päev kasutame, on meile enamikus arusaadavad, sest nad on tuttavad Headel inimestel tulevad head sõnad justkui paremini suust välja. Positiivsed sõnad on neil hinges. Negatiivse mõttemaailmaga inimestel on ka tegelikult head sõnad hinges. Nad ei taha neid kasutada, sest see on neile harjumatu, võõras. Sõna on mõnikord väike ja armas, mõnikord raske ja haavav, mõnikord pehme ja soe. Maailm on sõnu täis. Sõnaraamatud ei kuulu kellelegi, kirjandusteoste sõnad kuuluvad nende autorile. Autor taltsutab sõnad ja paneb nad inimsaatusi kujundama. See, mis kuulub inimesele, on teadagi ettearvamatu. Inimeste puhul on nii, et sõnade rohkus ei näita veel silmapiiri laiust.10 Elus on tihti nii, et vihahoos öeldakse midagi sobimatut. Hiljem neid sõnu kahetsetakse, siis aga selgub, et on hilja vabandust paluda
Ja kui ta nõnda ülalt minule otsa vaatas, siis kordasin tema nime -- Lea, Lea, Lea... See on kõige ilusam nimi. Kuulake, missugune muusika: L-e-a!" Pikkamisi hääldas ta seda nime, venitades iga tähte ja matsutades oma peaaegu hambutut suud. ,,Härra Voitinski, kas olete poissmees?" küsis v. Elbe, Riiast pärit sakslane, kel väikesed valged käed ja nii pikad sõrmed, et teda hakati hüüdma pikanäpumeheks, mis oli haavav niihästi temale kui ka härra Mauruse asutisele, sest siin anti ulualust küll igasugustele logarditele, mitte aga pikanäpumeestele. ,,Kuidas nii?" hüüdis Voitinski nagu haavunult. ,,Kes teile ütles, et mina olen poissmees?" ,,Aga miks te siis selle juuditüdrukuga sünagoogi läksite?" küsis v. Elbe. ,,Seep see ongi, seep see ongi," kordas Voitinski ja matsutas suud, nagu oleks seal mingi halb maik. ,,Least see hakkaski, ainult temast. Peale seda jättiski naine mu maha. Armastas,
annaabi.ee 
