viljakamate kasvukohtade kuuse- ja kaseenamusega puistutes. Üldiselt ongi Eestis ühe liigi metsi (puhtpuistuid) üsna vähe. Märgitakse, et koguni kaks kolmandikku meie metsadest on segapuistud [8]. Haavapuidu (kõikide puistute koosseisus olevate haabade) tagavara on suurem Ida-Virumaa, Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa riigimetsades. Haavapuidu osatähtsus on suur (üle 10% puistute üldtagavarast) ka Käru, Taagepera ja Orajõe metskonnas. Erametsades leidub haavapuitu rohkem mõnede Saaremaa (Kaarma, Pihtla, Valjala, Laimjala, Pöide) ja Läänemaa (Ridala, Taebla, Martna, Lihula, Hanila) valdade metsades [16]. Haab kasvab meil üldiselt parematel kasvukohtadel, peamiselt värsketel või niisketel viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, talle sobib kõige enam naadi kasvukohatüüp: ligi seitsmendik (13,5%) kõigist selle kasvukohatüübi metsadest on haavikud. Peale naadi kasvukohatüübi on haavikud
3.5 Seenepakkude kasvatamine See on tegevus, mis leiab maailmas aina rohkem populaarsust ning on väga lihtne. Paljud kasvatavad seenepakku oma aias ka dekoratiivelemendina. Kõige lihtsam viis koduse seenekasvatuse alustamiseks on osta seenemütseeliga nakatatud pakud. Need tuleb aias sobivasse kohta maha kaevata ja siis saaki ootama jääda. Teine võimalus on ise seenemütseeliga pakud või aiakännud nakatada. Kõige paremaks peetakse meie oludes seenekasvatuseks haavapuitu, kuid sobib ka kask, vaher, pappel, jalakas, lepp, tamm jne. Ka kännuamplit võib ise kasvatada. Kõige lihtsam moodus on osta spetsiaalne pakk, mis on juba mütseeliga nakatatud. Need on juba seeneniidistikuga läbi kasvatatud ja on vaja vaid pakendist välja võtta ning maasse kaevata. Pakke võib ka ise mütseeliga nakatada. Kännumampli kasvatamiseks sobivad hästi lehtpuupakud, mille läbimõõt on vähemalt 12cm. Eelistada tuleks kaske, paplit ja haaba, aga
Katuselaastud on ajalooliselt tuntud hiljemalt 18. sajandi lõpust. Laiemalt levisid nad siiski 19. sajandi lõpuks ja 20 alguseks, kõigepealt asendati seoses rehepeksumasina laiema levikuga õlgkatused Lõuna- Eestis ja 1922 aastaks olid laastukatustega kaetud juba pooled katused. Katuselaastu toorainena on kasutusel erinevad puuliigid, valiku esmaseks kriteeriumiks peaks olema oksavaba ja kergesti töödeldav puit. Seetõttu eelistatakse tänapäeval peamiselt haavapuitu, kuid levinud on ka kuusepuit, mis tegelikult on peenikeste teravate oksakohtadega. Vähemlevinud on männipuidust laastud, kuna männil on suured oksakohad. Haava eeliseks on suhteliselt oksavaba puidu osa, küll aga kipub haavapuit päikese käes rohkem ,,mängima" kui okaspuu. Enamus laastukatuseid ehitatakse kolmekordsed, mis on puidust katusematerjalide jaoks optimaalne. Paksemad katused ei pruugi pärast tugevaid vihmasadusid ära kuivada ja võivad seetõttu minna mädanema
9 Laastuks kasutatava puuliigi valik jääb peremehe või meistri otsustada. Traditsiooniliselt kasutati kohalikku metsa, teatud piirkonna katused on ehitatud ka kindlast puuliigist. Jälgiti seda, et mahasaetavad puud ei oleks võetud metsaservalt, kus puutüvi on keerdus, neil ei tohtinud olla ka palju oksi. Õige laast peab olema kas kuuse- või männipuust, tihti on kasutatud ka haavapuitu. Haaval on vähem oksi kui teistel liikidel, samas ei ole ta nii vastupidav. Kuusk ja mänd on vaigurikkamad, seega kestvamad, neil on aga jällegi rohkem oksakohti. Oksavaba okaspuitu on vähe ja seetõttu kallis. Laast aga peab olema oksavaba või siis tuleb jätta oksakohtadega laastud alumisse kihti. Nii leht- ja okaspuu laastude plussid- miinused on üldiselt võrdsed.10 9 Laastukatuse soomusmuster. Kättesaadav: http://ait.maripuu.eu/wp-content/uploads/2010/07/laastukatus.jpg
puhutakse tänu säilinud survele tselluloosi pesemise nõusse, kust enne pesemist eemaldatakse "meski" - keedulahus koos selles lahustunud ainetega. Väljapesemiseks tuleb rõhk katlas alandada atmosfääriliseni, samal ajal lastakse alt välja meski. Kogu aeg katla täitmisest kuni tühjendamiseni on 7...16 tundi. Absoluutselt kuiva tselluloosi saagis absoluutselt kuiva puidu massist on 46...50%. Ühe tonni tselluloosi tootmiseks kulub: kuusepuitu 4,6...4,9 m 3; haavapuitu 4,1...4,6 m3; väävlit 8,5...100 kg; paekivi (mis sisaldab 52 % CaO) 90...130 kg; MgO 55...70 kg, Na2CO3 115...145 kg, ammoniaaki 35....50 kg, 1,5...1,75 tonni auru, 175...200 kWh elektrienergiat ja 90... 150 m3 vett. Tselluloosi keetmise kõrvalproduktid? Sulfittärpentin, sulfaattärpentin, sulfaatseep, Sulfittärpentini saamine Tselluloosi keetmisel sulfitprotsessil eralduvad gaasid sisaldavad kuni 0,2 % puidu
heleda (rohelise)kooreline, kiirema kasvuga ja haava triploidne vorm (Populus tremula f. gigas). Puidu kasutamise mahud varem olid üsna tagasihoidlikud, tööstuslikult vähesel määral tuletikkude tootmiseks, kuid valdavalt kasutati kütteks. Seoses puidutööstuse kiire arenguga peale Eesti taasiseseisvumist, hakati ka haavapuitu rohkem kasutama saetööstuses (probleemiks on ka siin suur mädanike osatähtsus). Kehvema kvaliteediga saematerjali kasutatakse pakendite, kaubaaluste jms valmistamiseks, parema kvaliteediga puitu aga siseviimistluseks (voodrilauad) ja lavalaudade valmistamiseks. Tänapäeval töödeldakse haavapuitu kõrgel temperatuuril ja rõhul
puiduressurss on suur (32 milj m3 2000. valdavalt kasutati kütteks. Kevadvõrsete moodustumine algab koos pungade aastal), on selle kasutamine suhteliselt Seoses puidutööstuse kiire arenguga peale Eesti puhkemisega, kestab juuni I pooleni, siis tagasihoidlik. Valdavalt kasutatakse puitu taasiseseisvumist, hakati ka haavapuitu formeerub ladvapung. Juuni keskel kütteks ja sel alal võib tema majanduslik rohkem kasutama saetööstuses puhkevad pungad uuesti ja toimub teine tähtsus tulevikus suureneda (puidukütte (probleemiks on ka siin suur mädanike juurdekasv, tekivad nn. jaanivõrsed. osakaal tõuseb aasta-aastalt). osatähtsus)
tüvemädanik neis liiga kaugele arenenud, et kanda endas lendoravale sobiva suurusega õõnsusi. Metsamajandamine on aastatega muutunud järjest intensiivsemaks ning selle käigus raiutakse maha puud vanuses, kuhu ei ole veel kujunenud lendoravale vajalikke õõnsusi elamiseks. Pikka aega ei tuntud haavapuidu vastu nii suurt huvi: seda ei olnud hinnatud niivõrd väärtuslikuks. 2006. aastal alustas tööd Kunda haava puitmassi tehas, mis kasutab suures koguses just haavapuitu. Haava metsamajaduslikuks raievanuseks on määratud 40 aastat, see on aga umbes 20 aastat noorem kui lendoravale sobiva pesapuu vanus. Siinkohal on ohuks, et ainult mõned vähesed metsad saavad kasvada kuuekümne aastaseks või vanemaks, mis sobiksid lendoravale elupaikadeks (Timm; 2008). 20. sajandi 2. pooles on metsamassiivi hulk Eestis kasvanud, kui aga vaadata eraldi metsa vanuselist koosseisu, on vana metsa osakaal selles järk- järgult väiksemaks jäänud. „Viimase
tüvemädanik neis liiga kaugele arenenud, et kanda endas lendoravale sobiva suurusega õõnsusi. Metsamajandamine on aastatega muutunud järjest intensiivsemaks ning selle käigus raiutakse maha puud vanuses, kuhu ei ole veel kujunenud lendoravale vajalikke õõnsusi elamiseks. Pikka aega ei tuntud haavapuidu vastu nii suurt huvi: seda ei olnud hinnatud niivõrd väärtuslikuks. 2006. aastal alustas tööd Kunda haava puitmassi tehas, mis kasutab suures koguses just haavapuitu. Haava metsamajaduslikuks raievanuseks on määratud 40 aastat, see on aga umbes 20 aastat noorem kui lendoravale sobiva pesapuu vanus. Siinkohal on ohuks, et ainult mõned vähesed metsad saavad kasvada kuuekümne aastaseks või vanemaks, mis sobiksid lendoravale elupaikadeks (Timm; 2008). 20. sajandi 2. pooles on metsamassiivi hulk Eestis kasvanud, kui aga vaadata eraldi metsa vanuselist koosseisu, on vana metsa osakaal selles järk- järgult väiksemaks jäänud. ,,Viimase
annaabi.ee 
