tunnused: vike tihke slm, mis tekib kohal, kust haigustekitaja organismi tungis. Slm haavandub, ~ndal hiljem suurenevad lhedal a0suvad lmfislmed. vrske teine sfilis avaldub ulatusliku lbena nii nahal kui ka limaskestadel. Lve vib esineda roosade laikude, punakate slmede vi mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes. kolmanda sfilise puhul esinevad muutused peamiselt nahal ja limaskestadel. Piirdunud alal tekivad gummad, vivad haavanduda, levida luudele, phjustada luude hrenemist. ravi: antibiootikumid, mrab arst. GONORRA e. tripper tekitaja: sugulisel teel, gonokokk petieperiood: 3-7peva/...-2ndalat tunnused: kipitustunne kusitil, hallikas eritis, mis mnepevaga muutub paksuks kollakaks mdaks. Urineerimine valulik. Kusiti vlissuudme mbrus punetab ja tursub. Pletik levib kusiti tagaossa ning eesnrmele, esineb vlisuudmele verd. Palavik, valulik prasool, eesnre -suureneb/-valulik Naisel: valulik urineerimine, valgevoolus
Basaalrakuline vähk kasvab aeglaselt ja väga harva kandub mujale kehale. · Lamerakuline vähk ehk lamerakk-kartsinoom tekib enamasti kõige sagedamini päiksesle avatud kehaosadel,eriti seal kus päike on põletanud.Osa lamerakulisi vähke arenevad patsientidel,kes on eelnevalt kokku puutunud arseeni või kiiritusega või kellel on kroonilisi nahahaavandeid või põletusarme.Kolded on algselt kaetud paksu ketuga,hiljem võivad need haavanduda ning veritseda.Areneb kiiremini kui basaalrakuline vähk ja võib isegi levida. · Pahaloomuline melanoom on kõige sagedam meestel.Suur risk saada melanoom on neil,kellel on palju sünnimärke või tedretähne. Üks kolmandik melanoomidest areneb olemasolevatest sünnimärkidest,samas kui ülejäänud arenevad normaalsest nahast.Kui melanoomi ei ravita koheselt,võib põhjustada see surma.
Kliiniline pilt Eristatakse erinevaid BCC kliinilisi vorme: sõlmeline, haavanduv, pigmenteerunud ning infiltratiivne; vähemal määral esineb ka superfitsiaalset BCC6. Tavaliselt on BCC valutu, põhjustab ripsmetekadu. Nodulaarne vorm moodustab umbes 60-80% kõigist juhtumeist ning tavaliselt haarab pea piirkonda. Nodulaarse vormi korral tekib kõrgenenud eksofüütne pärlikujuline sõlm, mille pinnal näha ka teleangiektaatilisi veresooni. Sõlme suurenemisel võib see tsentraalselt haavanduda, tekib ulcus rodens. Pigmenteeritud BCC korral esineb amelanootiline sõlme pigmentatsioon. Infiltratiivne vorm avaldubkahvatu ketendava naastuna. Metastaseerumine pole basalioomile iseloomulik, kuid on kirjeldatud juhtumeid BCC kaugmetastaasidega. Lokaalne invasioon orbitasse ja ümbritsevatesse kudedesse on iseloomulik just infiltratiivsele vormile. Intraokulaarset invasiooni esineb harva. Histopatoloogiliselt jaotatakse BCC kahte erinevasse tüüpi: soliidne BCC, mis tavaliselt
Kulg Kestab 2-3 kuud; UH uuring; Oksendamine väheneb vastavalt Kirurgiline ravi lapse arengule, kasvule; (müotoomialõikus). Toita sageli ja väikeste kogustes. 26. Milles väljendub stomatiidi kliiniline pilt? Suu limaskestal ja keelel valkjas-kollased katud, mis hiljem võivad haavanduda. Katud väga valulikud, laps keeldub söögist Suust võib erituda ebameeldivat lõhna Võib esineda kehatemperatuuri tõusu Esineb üldine intoksikatsioon Võib kaasneda ka lümfisõlmede suurenemine Nakkav, haigus levib lapselt - lapsele, mistõttu vajalik haige isoleerimine 27. Miks on stomatiidi korral laps isutu? Suu limaskestal ja keelel olevad katud on väga valulikud ja põhjustavad
Ravi sõltub LK suurusest, tüübist, asukohast, arvust. 1. Kirurgiline eemaldamine Kõige eelistatum meetod invasiivse Lamerakk-kartsinoomi puhul. 2. Krüoteraapia Vedelat lämmastikku võib kasutada väikeste, madalate in situ (kasvajarakud ainult epidermises) LK ja kiirguskeratooside puhul. 3. Küretaaz(vt. BK ravi) 4. Radioteraapia(vt. BK ravi) 5. 5- Fluorouratsiilkreem Tegemist on tsütotoksilise (rakke kahjustava) kreemiga, mida määritakse mitu nädalat kasvajale. Kasvaja pind võib haavanduda. In situ LK puhul on tulemused paremad. Kasvaja uuesti tekkimisel on vajalik ravi korrata või kasutada mõnda teist ravimeetodit. 6. Imiquimod(Aldara) Immunomoduleeriv (organismi immuunsust muutev) kreem, mida kasutatakse 5x nädalas 6-16 nädalat. In situ LK puhul on tulemused head, kuid ravim pole veel selleks otstarbeks registreeritud. 7. Fotodünaamiline ravi(vt.BK ravi) Ka eduka ravi järgselt võib samal inimesel tekkida edaspidi uusi kasvajaid. Varajane
austamist. Haiguste põhjused: elutingimused, organismi iseärasus. Psüühika osa haiguste tekkimisel suur. Tõestamiseks eksperiment lammas puuris. Haiguste diagnoosimised: küsitlemine, palpeerimine, jälgimine, eksperimentide esitamine. Aju oluline. Tegi vahet arteriaalsel ja venoossel verejooksul. Õpetas verejooksu sulgemist. Kehatüübil suur tähtsus tervises. Tähelepanekud vähi kohta: vähki saab haiguse algul pidurdada mitte anda võimalust suureneda ja haavanduda. Hea, kui jäetakse paigale. Tervete seisundi neli tegurit: natuuri tasakaal, toiduvalik, keha puhastamine, õige rühi säilitamine, hingamine, riietus, füüsilise-psüühilise seisundi tasakaal. Oluline uni paremal küljel hea. Kirjeldas tervise ja haiguse erinevaid etappe. Seisundi 5 faasi: täielik tervis, tervise vähenemine, osaline tervis, eeldused haiguseks, haigus. Renessanss Helge, värviline, usk inimesse
Vähist ohustatud gruppideks on 65-70 aastased, heledanahalised, sagedasti päikesekäes viibijad ning nooruses päikesepõletusi saanud inimesed. Riskifaktoriteks on veel kartsinogeensete ainetega kokkupuude, pärilikud defektid, suitsetamine ning krooniline nahapõletik, mille põhjuseks on naha kaitsefunktsioonide kahjustumine. (Bogovski jt 1989.) Lamerakuline vähkkasvaja kujutab endast ümarat, ovaalset tihedat sõlme või naastu. Kolle kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ning kattuda koorikutega. Kaasneda võib lümfisõlmede suurenemine. (Labotkin 2004.) MELANOOM Üks pahaloomulisi pigmentkasvajaid on melanoom. 1993. aastal avastati Eestis 68 naha melanoomi esmajuhtu, millest mehi oli 22 ja naisi 46. (Labotkin 2004.) Melanoom on melanotsüütide ehk naha pigmendirakkude pahaloomuline kasvaja, mis on üks nahavähi liike. Esineb peamiselt nahal, aga ka limaskestadel, silmas ja kõrvas. Võib tekkida ka
· Krooniline nahapõletik- LK võib tekkida haavade, uuriste ja armide piirkonda, põhjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise ärrituse tõttu tekkivate rakkude kiirenenud paljunemist. Lamerakk-kartsinoom kujutab endast ümarat, ovaalset sõlme või naastu. Pinda katab tihe paks kett, mida on raske eemaldada. Kolle kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ja kattuda koorikuga. Võib kaasuda lümfisõlmede suurenemine. Võib anda siirdeid lümfisõlmedesse ja siseorganitesse, sellisel juhul on prognoos halvem. (derma.ee 23.02.09) 4.2.2 Lamerakk-kartsinoomi ravi Ravi sõltub LK suurusest, tüübist, asukohast, arvust: (derma.ee 23.02.09) · Kirurgiline eemaldamine; · Krüoteraapia; · Küretaaz; · Radioteraapia, fotodünaamiline ravi; · 5-Fluorouratsiilkreem- rakke kahjustav kreem, mida määritakse kasvajale;
annaabi.ee 
