Sarlakid Püodermia Erüsiipel Tselluliit Nekrotiseeruv fastsiit Streptokokiline toksilise soki sündroom Bakterieemia Reuma Glomerulonefriit Nekrotiseeruv fastsiid Hävitab nahka ja nahaaluseid kudesid ning on saanud seetõttu nimeks "lihasööjabakter" Kõrge suremus (>50%) Vajab lisaks antibakteriaalsele ravile ka kirurgilist ravi S. agalactae (B grupp) Vastsündinute infektsioonid (meningiit,pneumoonia septitseemia) Kuseteede infektsioonid Amnioniit Endometriit Haavainfektsioonid Pneumoonia Bakterieemia Pneumoonia Pneumoonia ehk kopsupõletik on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. Põhiliseks kopsupõletiku tekitajaks on bakter nimega Streptococcus pneumoniae (pneumokokk). Teised hemolüütilised streptokokid Farüngiit Abstsesside moodustumine Bakterieemia Farüngiit Äge neelupõletik ehk farüngiit on neelu limaskesta põletik
Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS
7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens.
Stafülokokid võivad toiduainetesse (magustoidud, koogid jmt) sattuda toiduvalmistaja hingamisteedest,nahahaigustest mädastest haavadest ja mustade kätega. Kui toiduained on toatemperatuuril paljunevad stafülokokid väga ruttu ja eraldavad toiduainetesse toksiini (5`C juures toksiini ei tooda). Tunnused ilmnevad väga ruttu, umbes 2-5 tundi pärast riknenud toiduaine söömist. Tunnusteks on iiveldus ja oksendamine ning kõhulahtisus ja kõhuvalu. Haavainfektsioonid S. aureus on üks sagedasemaid haavainfektsiooni tekitajad. Nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Tuberkuloos Tekitaja Mycobacterium tuberculosis. On üsna resistentne väliskeskonna tingimustele. Vees säilib 1 aasta, pinnases 6 kuud Kuivanud rögas säilib 2 kuud. Talub hästi happelist keskkonda (näiteks maos). Tundlikud on päikesele. Püsivad õhus nakatumisvõimelistena 5 tundi ja hõljuvad 5 meetri kaugusele.
tagasi. (Eesti Neeruhaigete Liit 2009). Arteriovenoosse fistelite kasutamisega on seotud palju vähem potentsiaalseid probleeme kui tsentraalveenikateetri kasutamisel. Fistlid on selles mõtes palju ohutumad kateetritega võrreldes.(Garber jt 2010: 268, Eesti Neeruhaigete Liit 2009). 2. Vaatamata fistli eelistele selle kasutamisega on seotud järgmised potentsiaalsed probleemid: käe turse, hematoomad, verejooksud, haavainfektsioonid, naha nekroos, tromboos, stenoos, valud fistli piirkonnas. Samuti võib arteriovenoosne fistel tromboseeruda ning sellel juhul tuleb kirurgilist operatsiooni korrata (Ilmoja 2011). 3. Pildil on fistli arm, mis on rikutud arsti vea tõttu. Patsiendi sõnul, mõned tervishoiutöötajad, ei ole teadlikud fistlitest ja teevad vigu patsiendi vere võtmisel või vererõhu mõõtmisel fistli kohal, seetõttu fistli arm on rikutud. Et seda ennetada ja vältida, peab patsient ise ütlema
Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika.
säilinud) infektsioonitekitaja aktiveerumisega (näiteks Mycobacterium tuberculosis). Sekundaarselt endogeensed HI tekitajad omandab patsient haiglasoleku jooksul, need koloniseerivad suurtes hulkades tema nahka või limaskesti. Enamasti on tegemist antibiootikumide suhtes multiresistentsete suurenenud virulentsusega mikroobitüvedega. Patsiendi immunoloogilisest seisundist oleneb, kas tekib HI või mitte. Hospitaalinfektsiooniks loetakse: · haavainfektsioonid, mis ilmnevad 30 päeva jooksul pärast operatsiooni; · implantaadi infektsioonid, mis ilmnevad 1 aasta jooksul pärast operatsiooni. Hospitaalinfektsiooni olemasolu määravad: 1. Kliinilised (t°, infiltraat, turse, punetus, valu jms.) uuringud; 2. Laboratoorsed ( leukotsütoos, C- reaktiivse valgu kvantitatiivne tõus) uuringud; 3. Mikrobioloogilised uuringud (haigustekitajate isoleerimine, antigeeni või antikehade sisalduse määramine, mikroskoopilisi vaatlusi vms);
annaabi.ee 
