Frans Hals 1580-1666 Biograafia Oli Hollandi maalikunstnik Teenis raha Haarlemi linna kunsti restaureerijana Tegeles põhiliselt portreede maalimisega Oli üsna kuulus Suri 1666 Haarlemis, maeti Bavo kirikus Looming Rohkem tuntud just ome portreede eest( Isaac Massa, Pieter van den Broecke) Tegi grupi portreesi, iga tegelane pildil oli erinevas olekus või poosis( Adriani Vibukütid) Tema stiil muutus pidevalt, lõpuks domineeris piltidel must värv ja muutus ka laisamaks, enam ei pööranud tähelepanu detalidele Mõjud Frans Hals oli eeskujuks oma vennale Dirck Halsile, kes oli samuti maalija Pojad hakkasid kah maalijateks
impasto muutis ka vaiksed motiivid, nagu puud või Hollandi madal maastik, põnevateks vaatlusobjektideks. Tema võimas pilvine taevas kõrgumas ähvardavalt madala maastiku kohal lisab teostele pinget ja ärevust, mis kohati ulatub traagikani. Tema töödel on sageli sümboolne või religioonne tähendus. Lisaks 700 maalile ja 100 joonistusele, sai Ruisdael aastal 1676 doktorikraadi meditsiinis ja arvatavasti tegi oma teise karjääri kirurgina. Ruisdael on sündinud Haarlemis ja õppinud maalimist oma isalt, kes oli pildiraamimeister ning tegeles kunsti müügi ja maalimisega, ja oma onult Solomon van Ruisdaelilt . Juba 1718 aastaselt maalis ta üle tosina töö. See arv kasvas järgnevate aastatega. See barokiaja kunstnik oli aktiivne ja iseseisev juba enne, kui teda 1648 aastal võeti vastu Haarlemi Püha Luuka kunstigildi . Peale seda reisis ta laialdaselt Hollandis ja Saksamaal ning umbes aastal 1655 asus elama Amsderdami. Seal
Lühidalt tema elust Sündinud 1580 aastal, Antwerpis. Õppis flaami-pagulase Karel Van Manderi käe all. 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige. 1617 aastal abiellus ta Lysbeth Reyniersiga ja neil olevat olnud kaheksa last. 1644 aastal oli ta Kunstnike Ühingu juhataja. 1652 aastal müüs ta maha kogu oma vara, sest tal olid probleemid kohtuga, ning majanduslikud raskused. Hals suri täielikus vaesuses 1. septembril 1666. aastal Haarlemis. * Haarlem linn Hollandi põhjaosas Tema maalide stiil Ta ei kasutanud oma maalidel abijooni või alusvärvi. Uuringud aga näitavad, et ta maalis kihtide kaupa, nagu sellele ajale kohane Talle ei meeldinud oma pilte viimistleda, st. ta kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe ja värvilaike. Tema maalid olid julged, ning väljendasid tõelist meisterlikkust Mitmed teised kunstnikud võtsid talt inspiratsiooni ning jäljendasid teda enda maalides.
Viis huvitavat fakti Frans Halsi loomingu kohta Ragnar Rebane Lühike ülevaade elust Sündinud 1581. aastal, Antwerpis 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige 1617. aastal abiellus ta Lysbeth Reyniersiga ja neil olevat olnud kaheksa last 1652. aastal müüs ta maha kogu oma vara, sest tal olid probleemid kohtuga, ning majanduslikud raskused Hals suri täielikus vaesuses 1. septembril 1666. aastal Haarlemis Ta oli tolle aja üks suurimaid portreemeistreid, kes täitis enamjaolt tellimustöid Isaac Massa 1626 Talle ei meeldinud oma pilte viimistleda. Ta kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe ja värvilaike Jester Lupe'ga Originaal vasakul, halb koopia paremal Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett 1627 Frans Hals maalis üsna palju lapsi
KÕRGBAROKK · Espinosa saavutab marjade tugeva reljeefsuse kobarate paigutamiseega hämarasse ruumi, läike aga mitme läbipaistva värvikihi kandmisega üksteise peale. · Viinamarjade kujutamise populaarsus 1630. aastate Hispaanias võis saada alguse Pliniuse "Loodusloo" tõlkimisest hispaania keelde 17.sajandi alguses. PIETER CLAESZ. KÕRGBAROKK · Saksamaal sündinud Pieter Claesz spetsialiseerus Hollandis Haarlemis töödates nn hommikueine-vaikeludele. · Claeszi pehmed ja intiimsed maalid kujutavad tavaliselt tinataldrikule asetatud lihtsat toitu koos klaasi õlle või veiniga. · Claeszi piiratud paletti kuulusid peamiselt pruunid ja hallid toonid, nendega manas ta esile oma seadeldisi. · Tema meisterlikkus erinevate faktuuride kujutamisel ilmneb sellel pildil õliselt läikiva heeringa ja krõbeda saiakukli kontrastina. · Sageli näitasid kunstnikud läikivate pindade
tasemel välja zanrimaal, maastik, natüürmort, meremaal, portree. Neid maalikunsti harusid viljeldi Hollandis kõige järjekindlama loomutruudusega. Neid maalikunsti harusid viljeldi Hollandis kõige järjekindlama loomutruudusega, hollandi kunst 17. sajandil on läbinisti realistlik. 17. sajandi 70. aastatel algab hollandi maalis langus. Kunsti tegemine ei jää küll päris soiku, kuid loodu on vähese väärtusega ja väheoriginaalne. *FRANS HALS vanem (1580-1666). Elas ja tegutses Haarlemis. Hals on hollandi portreekunsti looja. Halsi huvitas inimene kui füüsiline olend, siis kui isiksus ja hollandlane. *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN (1606-1669) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. "Doktor Tulpi anatoomialoeng", 1632 Õli lõuendil *VERMEER van DELFT (1632-1675) Enamik Vermeeri maalidest on portreemaalid interjööri taustal. Vermeer töötas aeglaselt ja suure hoolega. Ta kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid
kunstile on van Dycki looming, kuna aastakümneid maaliti Inglismaal jäljendades van Dyci töid. 17.sajandil elas Hollandi kunst läbi suure tõusu. Hollandis töötas väga palju kunstnike, kelle vahel oli toimunud ,,tööjaotus". Kes maalis portreid, kes natüürmorte, kes linnavaateid jne. Hollandis tekkis ka meremaal ja linnavaadete maalimine. Tuntuim Hollandi kunstnik-portretist on Frans Hals (1580-1666). Isa oli Flandriast lahkunud kangur. Halsi elust teada väga vähe, elas ja töötas Haarlemis, maalis kõrtsimiljööd ja tegelasi (palgasõdurid, mustlased, jne. Eriti hästi õnnestusid tal naervad inimesed. Töödes on palju elurõõmu ja loomulikkust. Maalimisviis hoogne ja lopsakas. Tööd: ,,Mustlastüdruk", ,,Malle Babbe e Haarlemi nõid". Maalis ka majanduslikel kaalutlustel grupiportreid (maalil kaks ja enam inimest portreteeritud). ,,Püha Georgi laskurite rood". Teine suurmeister Hollandis oli Rembrandt van Rijn (1606-1669).Isa oli veskiomanik. Aasta
elu kõige õnnelikumaks ja teorõõmsamaks ajajärguks. Tol ajal oli ta Amsterdami otsituim meister ja tema ateljeesse koondus rohkearvuliselt õpilasi. Abielu rikkast perekonnast pärineva Saskia van Uylenburghiga kindlustas talle majandusliku sõltumatuse ja ta võis elada tunduvalt suurejoonelisemalt kui mõni teine tema kaasaegne kunstnik. Esimese kuulsuse Amsterdamis tõi Rembrandtile suur grupiportree «Doktor Tulpi anatoomialoeng» (1632, Haag, Mauritshuis). Samal ajal kui Frans Hals Haarlemis Püha Georgi laskuriteroodu liik- meid maalides püüdis murda Madalmaade grupiportree tardunud traditsioone, oli Rembrandt sellest probleemist haaratud Amsterdamis. Püüdes ühendada kujutatavaid inimesi omavahel kindla tegevusega — antud juhul dr. Tulpi seletuste kuulamisega laiba juures — läks Rem- brandt oma taotlustes Halsist veelgi kaugemale. Tema maali kompositsioon on Halsi grupiportreedega võrreldes veelgi vabam ja julgem ning tegevus seob inimesi juba sedavõrd
optilise illusioonini. V�rreldes sarnaste dateeritud t��dega v�ib selle maali valmimise ajaks pidada ajavahemikku 1615 � 1620. Sel varajasel perioodil k�tkes iga nat��rmort endas s�mboleid ja t�hendusi, ilma milleta ei loetud teost t�ielikuks. ******* Hollandis valminud t��dele kirjutas autor alla �Edwaert Colyer�, muutes nime hiljem inglaslikumaks: Edward Collieriks. 1673. aastal astus ta Leideni P�ha Luuka gildi ning oli samal ajal ka Haarlemis gildi liige. Edwaert Collieri m�rkimisv��rne looming koosneb kolme t��pi nat��rmortidest, m�nest �anrimaalist, portreest ja ajaloolistest maalidest. Kunstniku nat��rmordid viitavad enamasti surma ja kaduvuse paratamatusele. Harvem kohtab tema �traditsioonilisi� vaikelusid suitsetamisatribuutika v�i toiduga. Kolmandaks p�hendus Collier kompositsioonidele kirjaalustega ja puitplaatidel eksponeeritud tr�kistega, kasutades
annaabi.ee 
