Lendorav poegib 1-2 korda aastas. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad pojad kahe nädala, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Miks on lendorav haruldane? Lendorav on meil oma leviala lääne piiril, niisamuti Lätis ja Soomes. Muidugi on valus probleem see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud ja metsade keskmine vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravatele sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt. Kui saarekesena säilinud lendoravale sobiv koht läheb raiesse, siis on
kahanenud. Kõikjal Euroopas, kus lendorav veel elab, on ta kantud regionaalsetesse punastesse raamatutesse ja kaitstavate liikide nimistuisse. LEVIK EESTIS Eestis on säilinud väiksel arvul Kirde- ja Ida-Eestis Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta Peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsadesse. Eestis on pesapuudeks haavad MIKS LENDORAVAD MEIL HARULDASED ON? Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Lendorava leviala ahenemise põhjuseks on Eestis põhiliselt inimtegevus, looduslikel vaenlastel on ilmselt teisejärguline tähtsus Viimastel aastakümnetel on Eestis oluliseks vaenlaseks kujunenud
elupaikade kadumist ja muutusi puistute struktuuris, nagu puuliikide koosseis ja pesapuude kadumine. Peamiseks ohuks looduslikele populatsioonidele peetakse elupaiga fragmentatsiooni, kuna selle tulemusena kaob originaalne elupaik, väheneb sobivate elupaigalaikude suurus ja tõuseb elupaigalaikude vaheline isolatsioon. Valus probleem on see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Selliseid õõnsaid haabasid, kuhu ta saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Ja kui vaadata praegust olukorda, siis on näha, et viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud, toimub selge üleraiumine ning metsa keskmine vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravale sobilikud vanad
Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud keskmise rinnasdiameetri. Seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lank raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta). Raiestik raiutud metsaosa. Langi pikkus mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände. Lankide liitumisaeg s.o
oli tüvel haavataeliku viljakehi. Suurenenud nõudluse tõttu haavapuidu järele, peamiselt tikutööstuse tarbeks, alustati ristamiskatseid kiirekasvuliste hübriidide saamiseks. Esimesed hariliku haava ja ameerika haava kiirekasvulised ristandid saadi Saksamaal 1920. aastatel, hiljem ka Rootsis ja Soomes. Aastatel 1950–1960 rajati Soomes sadu väikesepinnalisi hübriidhaava kultuure. 1990. aastatel hakati paremate tüve- ja kasvuomadustega haabasid hulgaliselt paljundama koekultuuride ehk mikropaljunduse meetodil. Soomest toodud potitaimedega rajati 1999. aasta kevadel esimesed hübriidhaava kultuurid Eestis. Et tulevikus vajadus haavapuidu järele suureneb, on meil välja töötatud ka omamaise triploidse haava paljundamise meetodid. Juba on saadud esimesed taimed haavakultuuride tarvis. Nüüd on ees suur töö: võrrelda rajatud tootmiskultuuride kasvu. Veelgi olulisem on uurida hübriidhaava ja
Loodusmetsades ei suuda tema seeneniidistik teiste seentega konkureerida ning taolist looduslikku tõrjemeetodit kasutatakse ka teadlikult, kastes raiesmikel äsja tekitatud saelõike pinnad tugeva konkurentsivõimega suure tardnahkise eosesuspensiooniga. Majandusmetsades vaevavad puid ka paljud teised levinud torikseened. Kännupess parasiteerib männil, kuusel ja kasel. Jalgtümak tekitab südamemädanikku hästi kasvavatel kuuskedel. Suurem osa haabasid on nakatunud haavataelikuga ja on sageli õõnsad. Kaskedel kasvavad peamiselt must pässik, tuletaelik ja kasekäsnak. Lühikese raieringiga majandusmetsades ei põhjusta nad siiski kuigi suurt majanduslikku kahju. Pargipuid kashjustavad peamiselt teised liigid. Vanade lehiste ja mändide juuri lagundab juurepruunik, selle seeneta kasvaksid need puud üsna rahulikult. Vahtratarjak kasvab vahtratel ja teistel lehtpuudel, isegi tammel. Ta on kõige tavalisem pargipuude seen Lõuna-Soomes ja
hea tervisliku seisundiga ning elujõulised puud (mänd, arukask või kõvad lehtpuud). elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud - puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta (näit. vanad haavad, kuivanud tüükad jne.). Need puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid, valitud puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks võib maksimaalselt jätta ühele hektarile 20 puud ja 25 tm tüvepuitu. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras
maha just vanad õõnsad puud, mis võivad olla lendoravale pontentsiaalsed puud, kuhu pesa ehitada (Timm; 2008). Vanad puud ja neist õõnte „eluea” jagu vanemad haavikud on kõige soodsam elupaik lendoravale. Paraku ei soosi Eestis levinud metsamajandusvõtted selliste metsade püsimist 9 ega taasteket. Puistud raiutakse juba palju noorematena. Kui langile jääbki säilikpuudena suuri haabasid, siis selleks ajaks, kui uus metsapõlvkond lendorava jaoks piisavalt vanaks saab, on alles jäetud puud tõenäoliselt leidnud kas loomuliku lõpu või liiga suured ja tüvemädanik neis liiga kaugele arenenud, et kanda endas lendoravale sobiva suurusega õõnsusi. Metsamajandamine on aastatega muutunud järjest intensiivsemaks ning selle käigus raiutakse maha puud vanuses, kuhu ei ole veel kujunenud lendoravale vajalikke õõnsusi elamiseks
maha just vanad õõnsad puud, mis võivad olla lendoravale pontentsiaalsed puud, kuhu pesa ehitada (Timm; 2008). Vanad puud ja neist õõnte ,,eluea" jagu vanemad haavikud on kõige soodsam elupaik lendoravale. Paraku ei soosi Eestis levinud metsamajandusvõtted selliste metsade püsimist 9 ega taasteket. Puistud raiutakse juba palju noorematena. Kui langile jääbki säilikpuudena suuri haabasid, siis selleks ajaks, kui uus metsapõlvkond lendorava jaoks piisavalt vanaks saab, on alles jäetud puud tõenäoliselt leidnud kas loomuliku lõpu või liiga suured ja tüvemädanik neis liiga kaugele arenenud, et kanda endas lendoravale sobiva suurusega õõnsusi. Metsamajandamine on aastatega muutunud järjest intensiivsemaks ning selle käigus raiutakse maha puud vanuses, kuhu ei ole veel kujunenud lendoravale vajalikke õõnsusi elamiseks
künnapuu, jalakas. Seemnepuid ei pea jätma, kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüüpi. Samuti, nendes langi osades, mis asuvad piisavalt lähedal seemnekandvuse eas männikule või arukaasikule (vastavalt 30 ja 50m). Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud - Säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu
annaabi.ee 
