Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. Gyges ja võlusõrmus: ta oli lüüdia karjane kes leidis võlussõrmuse.ta kasutas seda headel eesmärkidel.algul tõestas ta et leiab vargad kes karjas lambaid käivad varastamas (need olid 2 teist karjast) aga ta ei reetnud neid lootes et seda enam ei kordu.ühel õhtul kuulis ta mehi midagi rääkis, ta pani sõrmuse sõrme , keeras seda ja siis ta kuulis et plaanitakse kuningakojas rõõvida varakambrit.ta tahtis minna kuninga jutule ja talle seda rääkida.kuningas oli algul
Eurydike Orpheuse naine Eurykleia Odysseuse teenijanna Eurylochos Odysseuse tüürimees Eurystheus Heraklese sugulasest kuningas, kes talle 10 ülesannet andis faiaagid hiiglased, kes võõrustasid Odysseustop Gaia emake maa Geryon hiiglane 6 jala ja 6 käega, kelle Herakles tappis gorgod kolm õde, koletised, üks neist on surelik graiad kolm vanaeite, kelle käest Perseus sai teada, kus elavad nümfid Gyges karjane, kes leidis võlusõrmuse, mida kasutas väärikalt Hades allilma valitseja, Zeusi vend Haimon Kreoni poeg harpüiad vastikud linnud vanaeide peaga ja raisakulli kehaga, kiusasid Phineust Hekabe Trooja kuninganna Hektor kuingas Priamose vanem poeg, Trooja kaitsja Helena Zeuzi tütar, Sparta kuninga Menelaose naine Helios päikesejumal Hephaistos tule- ja sepatööjumal, Zeusi poeg Hera Zeusi abikaasa, kõige vägevam jumalanna
losside hülgamine. 6) Ees-Aasia impeeriumid 1. aastatuhandel e. Kr 1. Tume ajajärk ja aramealased. 2. Assüüria: esiletõus 9. sajandil: vallutused; riigi ja ühiskonna korraldus; Assüüria ja Urartu; Tiglatpilesar III ümberkorraldused; Assurbanipal; Assurbanipali raamatukogu. Assüüria langus. 3. Uus-Babüloonia impeerium: Nebukadnetsar II; ehitused Baabülonis; Babüloonia langus. 4. Anatoolia riigid: Früügia (Midas); Lüüdia (Gyges ja Kroisos). 5. Pärsia impeeriumi. Impeeriumi kujunemine (Kyros; Dareios I); riigi korraldus. 6. Zoroastrianism (Ahuramazda, Zarathustra). 7) Kaanan ja Iisrael 1. Geograafiliste ja looduslike olude mõju; etnilised olud. 2. Pronksiaegne tsivilisatsioon: Tähestikkirja kujunemine. 3. Foiniikia linnad: Byblos, Tüüros ja Siidon; kaubandus ja kolonisatsioon; võitlus Assüüria vastu. 4. Pärimus iisraellaste varasest ajaloost: orjapõlv Egiptuses; Mooses; Kaanani vallutamine; kohtumõistjad. 5
eKr. Kuningas Hiskija peamise nõuandjana oli Jesajal suur mõju nii usulistes kui poliitilistes küsimustes. Jeesus tsiteeris Jesajat sagedamini kui ühtegi teist prohvetit. 8) Väike-Asia 1. aastatuhandel e.Kr. Midas 1. Früügia legendaane kuningas 2. mütoloogiline tegelane, kelle puudutus kõik kullaks muutis ja kes sellest hädast vabanedes endale eeslikõrvad sai Gyges usurpaator, pani aluse Lüüdia Suurvõimule, kes alustas rünnakuid Anatoolia lääneranniku kreeka linnadele ja algatas dünastia tihedad sidemeted Delfi oraakliga. Valitsusaja lõpul sai lüüa kimmerlastelt Kroisos viimane Lüüdia kuningas, tuntud enneolematu rikkuse poolest, mille ta sai maksudest ja sundvõõrandamistest. Üldtuntud on ka tema annetused Delfi heaks. Tema ajal arenes müntimine. 9) Mesopotaamia 1
valejumalate tunnistamise eest ja kutsus ravast Jahve ümber koonduma. Üks esimesi märke monoteismi nõudest. 8) Väike-Asia 1. aastatuhandel e.Kr. Midas: 8/7.saj Früügia kuningas, kelle valitsusaeg märkis ka riigi hiigelaega, tugevad sidemed Kreekaga, mida tunnistavad annetused Delphi oraaklile. Leping Assüüriaga, kus tunnsitas end selle alamaks. Pmst oli Früügia 8.saj Anatoolia suurvõim pealinnaks Gordion kuid 7.saj kimmerlaste sissetungiga läksid alad Lüüdialastele Gyges: 7.saj Lüüdia kuningas, kes pani aluse riigi suurvõimule, sest pidi vastu astuma kimmerlastele, kellega võideldes hukkus. 7.saj hakait ka Lüüdias metallraha müntima. Kroisos: 6.saj Lüüdia viimane kuningas, rikas ja vägev, talle kuulusid Kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja sisealad. Pidas sõda Pärsia Kyrose vastu, mille kaotas ning seetõttu läksid Lüüda alad Pärsiale. 9) Mesopotaamia 1. aastatuhandel e. Kr. Uus-Assüüria 9-7saj 11-10
Mita). Midase võimupiirid puutusid Anatoolia kaguosas kokku Assüüria omadega. Lääne pool olid midasel küllalt tihedad suhted kreeklastega. VII sajandi esimesel poolel purustati Gordion üle Kaukasuse Anatooliasse tunginud kimmerlaste poolt. Midas tappis end, Früügia riik kaotas senise tähtsuse ja langes peagi Lüüdia võimu alla. Lüüdia Lüüdlased asusid Anatoolia lääneosas. Riigi pealinnaks kujunes Sardis. Suurvõimule pani aluse usurpaator Gyges (u 680 650), kes alustas rünnakuid Anatoolia lääneranniku kreeka linnadele ja algatas dünastia tihedad sidemeted Delfi oraakliga. Valitsusaja lõpul sai lüüa kimmerlastelt, kes tema järglase (Ardys, u 650 615) ajal rüüstasid ka Sardist. VII sajandil alustasid Lüüdia kuningad väärismetalli müntimist, mille peatselt võtsid laialt kasutusele ka kreeklased. VI sajandi algul puhkenud konflikt Meediaga võimupiiride jagamise pärast Anatoolia keskosas lõppes 585 a
· Miks peaksin ma üldse tunnustama moraalset vaatevinklit? · Miks peaksin ma olema alati moraalne, isegi kui ma (harvadel juhtudel) võiksin moraalikoodeksi rikkumisest suurt kasu saada? Kas võiksin näida moraalne? Ülim küsimus: kas otsus elada moraaliprintsiipide järgi põhineb mõistusel või on see lõppkokkuvõttes meelevaldne valik? Glaukos ja Sokrates Platoni dialoogis "Riik" o Kas moraalile allumine on vajalik? (nähtamatu karjane Gyges) o Jim ja Jack kumba eeskujuks võtta? Moraalse valiku küsimus · Kas olla ebaõiglane inimene, kes näib õiglane ja on uskumatult edukas? · või olla õiglane inimene, kes näib ebaõiglane ja on uskumatult ebaedukas? · Kumma teie valiksite? Sokratese 1. vastus Glaukosele Hinge harmoonia idee · Ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt. · Voorus puhastab inimese hinge. · Seega on inimene õnnelik või õnnetu vastavalt oma moraalse aususe astmele.
I aastatuhandel elasid nad Anatoolia lääneosas kreeklaste vahetus naabruses pealinn Sardeis jäi Egeuse rannikust ainult u 150 km sisemaale. Lähedusest tulenesid tihedad kontaktid kreeklastega, sealhulgas ülemkihi sagedased segaabielud. Lüüdlased võtsid hiljemalt 7. sajandiks omaks foiniikia tähestikul põhineva kirja. Kuid varaseid Lüüdia tekste on säilinud väga vähe ja Lüüdia ajalugu tunneme eeskätt Kreeka allikate põhjal. Lüüdia suurvõimule pani aluse usurpaator Gyges (u 670 645), kes eelkäia kukutamise järel pidi vastu seisma kimmerlaste rünnakutele. Pärast esimest lüüasaamist palus ta abi Assüüria kuningalt Assurbanipalilt, kuid astus esialgse edu järel liitu hoopis Assüüriast lahku löönud Egiptuse valitseja Psamtikuga, sai seejärel kimmerlastelt rängalt 21 lüüa ja hukkus
Egiptus oli kõige kaugemaks Assüüria provintsiks ja sellepärast sai esimeseks maaks, kes lõi Assüüriast lahku ja ennistas oma iseseisvuse. Kui Assurbanipali olukord muutus keerukaks võitluse tõttu Babülooniaga, alustas Psammetich (~655 aastal) Eelami ja Babüloonia toetusel võitlust Assüüria garnisonide vastu. Tal õnnestus varsti assüürlased Egiptusest täielikult välja ajada. Tema abilisteks selles võitluses olid Lüüdia kuningas Gyges (Güges) ja Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad. "Saisi/Saiidide renessans" (XXVI dünastia, 664-525). Egiptuse viimane õitsenguaeg. XXVI dünastia vaaraod (Saiidid): Neho I-II, Psammetich I-III, Apries, Amasis. >Toetudes kreeka palgasõdurite ja lähtudes nomoste ühinemispüüdeist, loob Psammetih I (663/664-610) lõpuks uuesti ühtse Egiptuse (alguses tegi ta seda, toetudes assüürlastele, Assurbanipalile...). 7. sajandil hakkavad kreeklased hulgaliselt saabuma Egiptusesse