konkreetne asjaolu, mis paneb meid tegutsema c. üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas ÕIGE!! d. ükski ei ole õige vastus Küsimus 6 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalpsühholoogias uuritakse: Vali üks: a. grupisiseseid ja gruppide vahelisi protsesse b. teiste inimeste mõju üksikindiviidile c. inimeste vahelisi seoseid sotsiaalses suhtlemises d. õiged on A ja B e. õiged on A, B ja C ÕIGE!!! Küsimus 8 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Inimesel on võimalus oma tundeid reguleerida kahe erineva viisi kaudu. Üks neist on kognitiivne ümberhindamine. Mis asi see on? Vali üks: a. Inimene hingab korduvalt sügavalt sisse ja välja ning lõdvestab näolihaseid. b
Küsimus 5 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Isiksuse uurimise keskkondliku programmi kohaselt.... Vali üks: a. Keskkond mõjutab isiksuse arengut b. Füüsiline keskkond ei oma isiksusele mingit mõju c. Keskkonna konkreetne tegur mõjub kõigile inimestele sarnaselt d. Sotsiaalne keskkond ei oma isiksusele mingit mõju Küsimus 6 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalpsühholoogias uuritakse: Vali üks: a. grupisiseseid ja gruppide vahelisi protsesse b. teiste inimeste mõju üksikindiviidile c. inimeste vahelisi seoseid sotsiaalses suhtlemises d. õiged on A ja B e. õiged on A, B ja C Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Teise inimese käitumise ja seisukohtade normaalsuse üle otsustamisel on võimalik lähtuda mitmest erinevast normist. Milliste normide kohaselt on otsuse langetamisel mõõdupuuks inimene ise ja kultuur, milles ta elab? Vali üks: a
_ Võimaldab loomadel paremini aru saada elus valitsevatest seostest _ Närvirakkude ja väikeaju vahel tekivad tugevamad seosed ning liigutused muutuvad sujuvamaks ja koordineeritumaks Sotsiaalne mängimine _ Mängitakse teiste loomadega _ Funktsioon _ Võivad tekkida kauakestvad sidemed koos mänginud loomade vahel _ Võimaldab arendada füüsilisi oskusi, eriti selliseid, mis on vajalikud võitlemisel, saagi püüdmisel ning paaritumisel _ Aitab arendada grupisiseseid sotsiaalseid oskusi 59. Käitumishälbed ja stereotüüpne käitumine Funktsioneerimise häired _ Vaikne ind, impotentsus _ Ebapiisav järglaste eest hoolitsemine _ Järglaste söömine _ Põhiliigutuste häirumine Stereotüüpne käitumine _ Ühte ja sama käitumist korratakse samal viisil pika aja jooksul; _ Liigutused on/ei ole muutumatud ja ilma nähtava eesmärgita; _ Tekib sagedamini siis, kui loomal ei võimaldata teha kindlaid normaalseid ja tugevalt motiveeritud käitumisi;
...............................................................................Error: Reference source not found 1 KONFLIKT *Lahkheli, kokkupõrge, tüli - motiivide lahknevusest, sotsiaalsete normide, rolliootuste, eluliste vajaduste ning soovide vastuolulisusest tulenev lahkheli. *Konflikt tihendab harilikult grupisiseseid suhteid ja reguleerib gruppide suhtlemist. *Isikut ajendab konflikt tavaliselt olukorda muutma või sellega kohanema. KONFLIKTIDE PÕHITÕED · Ükski konflikt ei lahene iseenesest. · Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte. · Iga lahendamata vana konflikt kerkib üles uue konflikti taustal. KONFLIKTIDE TÜÜBID põhjuste järgi: Eesmärgikonfliktid
kuulume. Out-grupp primaarsed ja sekundaarsed rühmad kuhu nemad(teised) kuuluvad. In-gruppidel on vaenulikkus out gruppide vastu, mida tugevam on meie-tunne seda suurem on vaenulikkus, sest ollakse kindel oma grupi paremuses (kui aru ei saa, siis seletan). 43. Milline mõju on grupisuhetele grupi suurusel? Mida suurem on grupp, seda keerulisem on hoida ühtekuuluvustunnet, saada aru ühtselt ühisest informatsioonist ja seda rohkem on eriarvamusi, mis võib põhjustada grupisiseseid konflikte. 44. Kuidas mõjutab grupidünaamikat sotsiaalne mitmekesisus (Peter Blau ja ta kolleegide uurimus)? Kuna sotsiaalselt mitmekesises grupis on erinevad kultuurid ja rahvused, siis see on jällegi konfliktiallikas. Üks teine nimekas sotsioloog Peter Blau viitab indiviidide vabatahtlikele tegevustele, mida motiveerib vahetusest saadav oodatav tulu. Blau ja Homansi jaoks on interaktsioon enam-vähem sirgjooneline ja
Hirm saada tõrjutud, erineda või eralduda kaaslastest on sageli esmase kanepitarbimise põhjuseks. Suur osa kanepist koolinoorte seas hangitakse ja tarbitakse sõprade ning tuttavate ringis. Nii võib juhtuda, et noor, kes pole kanepi tarvitamisest huvitatud, proovib uimastit kambavaimust (Pärn, Liiger, Lausvee 2009, 11). Kanepi jagamine kaaslastega ning koos 6 suitsetamine tekitab noortes ühtsustunde ja tugevdab grupisiseseid sidemeid. Noored väidavad, et kanep lihtsalt kuulub koosolemise juurde, mitte ei ole eesmärk omaette. Noorte sõnul muudab kanep neid loomingulisemaks, eriti rõhutades taju avardumist ning aitab kaugeneda argimuredest ja tunda end lõdvestununa (Allaste jt. 2005, 37-38). Kanepitarbimise esmaseks ja peamiseks ajendiks on tekitada mõnutunne, mis väljendub üleüldises meeleolutõusus ja ebatavalises lõbususes. Tavapärased käitumis- ja suhtlemispidurid kaovad
Selle põhjusteks võivad olla deindividualiseerimine ja dehumaniseerimine. Deindividualiseerimine inimesed näevad end pigem osana grupist ja väheneb individuaalne vastutus tegude eest. Sotsiaalseid norme, mis taunivad agressiivsust, ei võeta enam nii tõsiselt, käitutakse kooskõlas grupiga. Kriitika: esile kerkiva normi hüpotees (emergent norm hypothesis) inimesed ei pruugi grupis agressiivselt käituda, sest nad ignoreerivad norme, vaid kuna nad aktsepteerivad grupisiseseid norme, mis väljenduvad teatud situatsioonis. Dehumaniseerimine inimesed ei näe teist inimest kui täisväärtuslikku indiviidi. Kellegi dehumaniseerimine võib suurendada agressiooni, kuna ohvrit nähakse anonüümsena, seega ei pruugi tema vastu tekkida kaastunnet, agressoril ei pruugi tekkida süütunnet. Dehumaniseerimist peetakse ka nt genotsiidide põhjuseks. Delegimitiseerimine (mitte õiguspäraseks kuulutamine) kui out-gruppi nähakse
TI subjekte saab jaotada kahte rühma: 1. isikud, keda on suunatud asutustesse vastu nende tahtmist ühiskonna heaolu tagamiseks. 2. isikud, kes teostavad ,,ravile" suunatud isikute üle valvet ja osutavad abi TI iseloomustab seega range kord, isoleeritus ja isikukeskse kohtlemise välistamine. Vaatamata sellel, et inimeste tegevus on rangelt paika pandud moodustava nad ikkagi omaette grupid. Gruppi liikmed peavad omakorda järgima grupisiseseid reegleid. TI-d ühelt poolt on suunatud ühiskonna tervenemisele, kuid teiselt poolt on subkultuuride põhjustajad. 15. Prisoniseerumine (Clemmer). Vangide kogukonda ja sotsiaalse süsteemi uurijatest on klassikaks kujunenud Donald Clemmeri, tema tuntuim uurimistulemus on mõiste ,,prisonisatsioon" (prisonization). Selle all mõistetakse kinnipeetavate vangikogukonnaga liitumise ja selle subkultuuri järkjärgulise omandamise protsessi.
• organiseerimisvõime • tunneb ja oskab hinnata teiste võimeid ja oskusi • hea suhtleja • tunnetab ja suudab sõnastada grupi eesmärke • oskab selgelt sõnastada oma ideid • on empaatiline kuulaja • saab aru inimeste tunnetest ja sellest, kuidas grupp funktsioneerib (grupisuhted) 128 LISA 2 • annab selgeid ja efektiivseid juhiseid • kasutab oma autoriteeti usaldusväärselt ja vastutustundlikult • jagab grupisiseseid rolle • kujundab grupi käitumismalle • toetab grupi liikmeid, kui on omaks võetud • suudab koordineerida paljude inimeste tööd • temalt küsitakse sageli nõu ja ideid • teised loodavad talle, kui on vaja midagi otsustada Psühhomotoorsed võimed • rütmitunne • on sportlik • armastab füüsilist tegevust ja on hea kehaehitusega
annaabi.ee 
