- juhised, reeglid käitumise kohta - reguleeritud käitumine grupis ja ühiskonnas - surve ja normid - tajutud ja tegelikud normid Normide kujundamine (nt. Joome poole vähem, (või ei joo üldse (nt. septembris)) Teiste inimeste kohaloleku mõju Mõju otsese sekkumiseta: Norman Triplett (1898) teiste inimeste kohaloleku mõju sooritusele Floyd Allport sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine Solomon Asch konformne käitumine, grupinormide kujunemine ja mõju otsustele Robert Zajonc - sotsiaalse soodustamise ilmnemise demonstreerimine Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine) tingimatu stiimul/ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) tingitud stiimul - tingitud reaktsioon (kellukese helin) (sülje eritumine)
hoiakute piirid grupis (Sherif, 1969) Normide teadvustamine: Teadvustamine vabastab liikmete käitumise, küpsus tõuseb Nii positiivne kui negatiivne mõju, seetõttu teadvustamine oluline Normid tekivad ja kinnistuvad, sest: Võimaldavad piiritleda grupi toimuvat ja määrata suhted teistega Muudavad käitumise ennustatavaks Kujundavad grupi näo Annavad õigustuse grupis toimuvale, sõnum väljapoolepiloot Grupinormide tekkimine Juhi või grupi liikme sõnaline avaldus Kriitilised sündmused grupi arenguloos Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks Varasemad normid, mis eksisteerisid teistes gruppides Kujunemise etapid: Defineerimine miks ja milline norm on vajalik Käitumispiiride määratlemine Sanktsioonide kujundamine Grupinormide sisu: 1.Vahendite ja tasude jaotamine: Õiglusprintsiip jaotamine vastavalt panusele Jõupingutusprintsiip panuse kasvul põhinev
Altos (Zimbardo, 1970) -elektrilöögi katse maskis naistega (Zimbardo 1970) -vormi kandmine sõjaväes, näomaskid -massirahutused -meditsiiniõdede riietus -"maskiballi" fenomen Kollektiivne käitumine: Kindla eesmärgiga või kindlaks sündmuseks kogunenud hulga käitumine: ·Le Boni "massipsühholoogia" "vaimse ühtsuse seadus" (1895) ·Deindividuatsiooni tingimused (Zimbardo, 1969): ·Erutav, virgutav olukord ·Anonüümsus ·Vastutuse pihustumine ·Grupis olek (kohesiivsus) Grupinormide mõju, rolli mõju ·Agressiivsus ei pruugi kasvada Kollektiivne käitumine: · Individuaalsuse minetamine (Diener et al, 1976): -piirangute nõrgenemine impulsiivse käitumise suhtes -kõrgenenud tundlikkus emots. seisundite ja sit. märguannete suhtes -võimetus jälgida ja reguleerida oma käitumist -vähene hoolimine toimingute sotsiaalsest heakskiidust -mõistliku planeerimise võime vähenemine · Jalgpallijõugud (Marsh, Rosser, Harre', 1978) Vastupanu muudatustele (A. Bedeain, 1980)
16. Grupinormid Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita. Normide teadvustamine vabastab liikmete käitumise, küpsus tõuseb. Nii positiivne kui negatiivne mõju, seetõttu teadvustamine oluline. Normid tekivad ja kinnistuvad sest, võimaldavad piiritleda grupis toimuvat ja määrata suhted teistega. Muudavad käitumise ennustatavaks. Kujundavad grupi näo. Annavad õigustuse grupis toimuvale. Grupinormide tekkimine: juhi või grupi liikme sõnaline avaldus. Kriitilised sündmused grupi arenguloos. Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks. Varasemad normid, mis eksisteerivad teistes gruppides. 17. Grupi kohesiivsus ja selle mõjutajad Kohesiivsus grupis väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile. Kohesiivsuse mõjurid: koosveedetud aeg, sisenemise
(mehed, noored, spetsialistid) Kvaasirühm- kavandamata, spontaanselt tekkinud, ebapüsiv ühendus Rühma iseloomustab: *liikmeskond, *struktuur, *osalus, samastumine, grupiteadvus, *eesmärk Esmane e primaarrühm- sõpruskond, perekond, isiklikud ja väga lähedased emot. suhted Teisene e sekundaarne rühm- ühishuved, suhted on pigem formaalsed SOTSIAALNE GRUPP: Väike- ei ole orienteeritud grupilise tegevuse eesmärkidele, esineb konformism grupinormide suhtes. Primaarne ja sekundaarne Suured- ratsionaalsus, eesmärgistatud tegevus. Alati sekundaarne Marginaalsed- asuvad kahe kultuuri vahel, grupiliikmed samastavad ennast mõlema rühmaga Referent- reaalne või kujutletav rühm, millega inimene võrdleb ennast või kuhu tahab kuuluda, mille normide ja väärtuste alusel valib ja hindab oma käitumist SOTSIAALNE VÕRGUSTIK- inimese, rühma mitteformaalsed ja formaalsed sidemed ja kontaktid; seovad inimese, rühma teiste inimeste
kooskõlalised on gruppide normid organisatsiooni eesmärkide ja normidega. Normid peegeldavad grupi jaoks olulisi nähtusi ja suhteid. Ühe grupi normid toetavad tootlikkust, teised kvaliteeti. Organisatsiooni seisukohalt võib grupinorme jagada positiivseteks ehk organisatsiooni eesmärkidega kooskõlas olevateks ning organisatsiooni eesmärkidele vastanduvaid saab nimetada negatiivseteks (Tabel 5). Tabel 5. Positiivsete ja negatiivsete grupinormide näited Norm, mille sisuks Positiivne Negatiivne avaldumisviis... on... avaldumisviis... Uhkustunne Meil on tavaks seista oma Meie ettevõttes tahetakse organisatsiooni üle ettevõtte eest, kui seda meid alati ära kasutada ebaõiglaselt kritiseeritakse Sooritus/parima Meie ettevõtte töötajad Mis mõtet on pingutada - standard püüavad alati kõike teised ei tee ju seda niikuinii
Näiteks osalemine seaduseelnõu avalikul arutusel sotsioloogilise vaatlejana. 6. laboratoorne vaatlus vaatlemine eksperimentaaltingimustes, mille on vaatleja ise seadnud. Näiteks jätame pingile maha koti ja vaatleme, mis inimesed kotiga teevad, kuidas sellesse suhtutakse. 7. kõrvaltvaatlus vaatleja ei sulandu sellesse gruppi, mida ta vaatleb. Näiteks on võimalik nii uurida mõnda töökollektiivi mistahes eesmärkidel grupinormide uurimiseks näiteks. Vaatleja läheb seltskonda näiteks praktikandi nime all ja vaatleja saab teha tähelepanekuid ja neid hiljem analüüsi teel üldistada. 8. osalusvaatlus uurija sulandub sellesse gruppi, mida ta uurib. Peab olema grupi osa ja grupp ei tohi teada, et uurija on tegelikult hoopis teadlane. Grupp peab arvama, et see on inimene, kes sellesse gruppi ka tegelikult kuulub. Läbiviimiseks peab uurija leidma
annaabi.ee 
