Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 27. Otsustamine grupis Otsustamine grupis võtmeküsimus: kuidas tehakse ühiseid otsuseid? otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine on mitme võimaluse hulgast sobiva või sobivaima valimine. Org tegevuses on palju situatsioone, milles otsuse vastuvõtmine on teatud inimgrupi ülesanne. Grupilist otsustamist rakendatakse juhtimisprakrikas tavaliselt kolmel juhul:1. kui probleem on sedavõrd keerukas, et üksikisik ei ole suuteline seda rahuldavalt lahendama. 2. kui probleem on mitmetahuline ja tulevase otsuse elluviimisest hakkavad osa võtma väga erinevate huvidega inimesed, kelle huvid selle otsuse rakendamisel paratamatult konflikti satuvad. 3. kui tippjuht ei soovi teatud asjaolude tõttu otsuse tegemisest tulevat vastutust enda peale võtta
teises mateerias. Räägime teost, inimesest tema tahtliku teoga. Katkenud põhjuslikus üks ahel katkestab teise isiku teoga ja moodustab teist ahelat. Ahel on alustatud sellega, et isik soovib teist tappa ja tulistab. See kukub maha sai pulli. Isik sai agooniasse. Tuleb 3. isik. Ja tulistab pähe. Mõlemad on vastutavad tapmise eest. 3. isik ei hakanud tulistama, kui 1. ei oleks tulistanud. See on ennetava põhjusega. Kuivõrd ei ole kokkulepet, siis grupilist ei ole. Katkestab ahelat oma teoga või suurendab tagajärje saabumise võimalust. Põhjuslik seos võib olla alternatiivne. Mitu põhjust toimuvad üheaegselt. Tagajärg ikkagi saabus. 2 sullerit tahavad 3. tappa. 2 valmistavad kõik tapmiseks (eraldi panevad pommi). Kui ükski ära siit võtta, siin teine nii kui nii plahvatab. Mõlemal on § 114. Põhjuslikkus on kumulatiivne. See tähendab, et mitu tegu üheaegselt toimuvas viidavad tagajärjele
asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. 44. GRUPILINE MÕTLEMINE Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena. Selleks pinnaseks, mis grupilist mõtlemist soodustab on järgmised asjaolud: 1) tegemist on heade omavaheliste suhetega tihedasti kooskäiva grupiga 2) grupp on mingil moel isoleeritud võimalikest vastupidistest arusaamadest 3) neis gruppides on direktiivne liider, kes tavaliselt annab teada sellest, millist seisukohta ta soosib. Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada. 2) Ratsionaliseerimine - grupp ei võta arvesse vastuväiteid nende
kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. Grupiline mõtlemine Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena. (I. Janis 1972). Selleks pinnaseks, mis grupilist mõtlemist soodustab on järgmised asjaolud: 1) tegemist on heade omavaheliste suhetega tihedasti kooskäiva grupiga 2) grupp on mingil moel isoleeritud võimalikest vastupidistest arusaamadest 3) neis gruppides on direktiivne liider, kes tavaliselt annab teada sellest, millist seisukohta ta soosib. Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada. 2) Ratsionaliseerimine - grupp ei võta arvesse vastuväiteid nende endiste otsuste kohta vaid püüab
on theldatud 0,4% jrelevalvealuste veevrkide puhul, peamiselt veevarustuse lpullis aset leidnud tehnilistel phjustel. Nendes kohtades, kus vesi ei ole mikrobioloogiliste nitajate poolest stabiilne, on paigaldatud UV-seadmeid, niteks Jrvamaa kahes phikoolis (Roosna-Alliku ja Lehtse). Kuigi teatud veevrkide joogivesi ei vastanud nuetele, ei registreerinud epidemioloogid mullu joogiveest phjustatud grupiviisilisi haigestumisi. Veega seonduvat grupilist haigestumist registreeriti viimati 1993. aastal. 1993. a oli viimane A-viirushepatiidi puhang Smerus 575 haigega. Mitmete nakkushaigete korral jb nakkuse allikas ja leviku tee vlja selgitamata, kuigi vesi vib olla oluliseks lekandeteguriks. Vesi vib etendada ka kaudselt osa mitmete nakkuste levikus (niteks isikliku hgieeni ja sanitarsete elutingimuste halvenemine veekatkestuste korral). Seega on vee osathtsus nakkuste levikus ja
· Algselt oli räsi kõigile näha (/etc/passwd), see lihtsustas ründeid · Praegusel ajal kaitstakse räsisid muust kasutajainfost paremini (/etc/shadow) · Autentimisinfo koosneb kolmest failist (eelnevad ja /etc/group grupikuuluvuste jaoks) · Gruppidel paroole reeglina pole (on olnud) - grupiparoolid pole seotud isikuga, edasiantavad teistele isikutele, kaob kontroll; tänapäeval kasutaja kuulub gruppi, kontrollitakse grupilist kuuluvast Paroolkaitse näide -- Windows NT (NT = New Technology) · Mitu eri meetodit, vaatleme NTLM (NT/Lan Manager) ja NTLMv2 · Andmebaasis (SAM - Security Account Manager) hoitakse räsisid (kumbki 16 baiti) · NTLM: parool 14 baiti (2x7), suurtähtedeks, kummastki poolest DES võti (Data Encryption Standard), krüptitakse fikseeritud string - kõige turvalisema pikkusega oli 7- või 14-baidine parool, muude pikkustega olid lihtsamini murtavad
näiteks mürgised olema. Piirangüks on aga imiteeritava liigi arvukus. Kui imiteerijaid on nendega võrreldes vähe, on strateegia edukas, mida rohkem on imiteerija isendeid, seda raskem on kiskjaid veenda, et selle värvuse taga peitub ohtlik ja mürgine liik. 118.Kiskja ja saaklooma evolutsioon? Kiskjatel nõudsid rohumaad uute saagipüüdmisviiside arenemist. Varitsemise asemel muutus kasuliküks jälitamine. Rohumaadel elamine soosib grupilist eluviisi nii kiskjate kui saakloomade hulgas. Nii arenesid väikestest metsaimetajatest suured rohumaade liigid. Suurem osa rohumaade rohusööjatest kuulub kahte imetajate seltsi: sõralised ja kabjalised. Mõlemad rühmad arenesid kiiresti liikuma, selles osas oli nende evolutsioon päralleelne. Jalad muutusid pikemaks, varbalülid muutusid lühemaks, mitmes rühmas vähenes ka varvaste arv, pikenesid tagakäpa lülid, mis andsid jalgadele pikkust veelgi juurde. Liigeste liikumisvõime
Otsustaja seisukohalt otsustamist käsitleva normatiivse otsustamisteooria ideaaliks on juht, kes püüab igas olukorras kõige paremaid tulemusi saavutada. Oma tööalastes ot-sustes püüab ta teatud majanduslikke või teisi eesmärke nii palju maksimeerida, kui seda lubavad tema võimed, seadused ja eetilised normid. 6.6. Otsustamine grupis295 Grupilise otsustamise all me mõtleme kollegiaalset otsustamist. Sel juhul võtab lõpliku otsuse te-gemisest osa kaks või rohkem isikut. Grupilist otsustamist rakendatakse juhtimise prak-tikas tavaliselt kolmel juhul. Esiteks, kui probleem on sedavõrd keerukas, et üksikisik ei ole suuteline seda rahulda-valt lahen-dama. Teiseks, kui probleem on mitmetahuline ja tulevase otsuse elluviimisest hakkavad osa võtma väga erinevate huvidega inimesed, kelle huvid selle otsuse ellurakendamisel paratamatult konflikti satu-vad. Kolmandaks rakendatakse grupilist otsustamist siis, kui tippjuht teatud asjaolude tõttu ei soovi otsuse
annaabi.ee 
