Lõuna pool kanti nagu öeldud rohkem vaipseelikut: villasest kangast valmistatud ning vöösse töödeldud rõivaeset, millel mõnikord oli linasest riidest vooder. Jalas kanti nahast poolsaapaid, aga ka nööridega pastlaid. Rõivastus on kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on tähtis keha kaitsev funktsioon, ning seda samal ajal kaunistades, annab riietusese ühtaegu edasi infot. Ta on nähtav märk soo eristamiseks, ealiste erinevuste esiletõstmiseks, sotsiaalsele grupikuuluvusele osundamiseks. Seega sisaldab rõivas oma kandja kohta informatsiooni tänu rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid sellest näiteks seelikute arv naise seljas ja nahkpüksid mehe jalas. Need olid silmaga nähtavad signaalid oma positisooni näitamiseks ja rõhutamiseks. Rahvarõivastes on ka säilinud kunagised peakatted ning tava, mille kohaselt abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla, neiu aga jätab need katmata.
Vööd lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds lehekülg 6 2 Rahvariided Rõivastus kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on esmane praktiline, s.o keha kaitsev funktsioon, seda samal ajal kaunistades, annab riietusese ühtaegu edasi infot. Ta on nähtav märk soo eristamiseks, ealiste erinevuste esiletõstmiseks, sotsiaalsele grupikuuluvusele osundamiseks. Seega sisaldab rõivas oma kandja kohta informatsiooni tänu rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid sellest näiteks seelikute arv naise seljas ja nahkpüksid mehe jalas. Need olid silmaga nähtavad signaalid oma positisooni näitamiseks ja rõhutamiseks. Rahvarõivaste taandumine moest. Rahvarõivaste otsene taandumine linnamoelise rõivastuse ees algas 19. sajandi keskpaiku.
lähedusgrupid nt perekond eesmärgigrupid nt spordivõistkond sotsiaalsed rühmad nt vähemused juhuslikud kooslused nt pealtvaatajad Grupi mõju · Sotsiaalse mõju kanalid on kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine tuleneb sellest, et inimene väärtustab gruppi kuulumist ning järgib neid käitumismalle, mis talle ette on antud. · Grupikuuluvus loob turvatunnet. · Alternatiiv grupikuuluvusele on üksindus. Statistiliselt on inimesele meeldivam kuuluda ebameeldivasse/vägivaldsesse gruppi kui olla üksinda. Grupimõtlemine · keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp genereerima sisemist homogeensust. Grupi turvatunne saavutatakse sel teel, et kõik nö valed mõtted lükatakse kõrvale. Tulemuseks on irratsionaalne käitumine ja otsustused. · Grupimõtlemist toetavad nt isoleeritus, vastasseis, autoritaarsed liidrid, ebakindlus.
Grupi mõju · Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine. · Grupikuuluvus loob turvatunnet. Miks X ei loobu peakattest, ignoreeri isa nõuet, lahku vägivaldsest sõpruskonnast ... ? · Vastuolulised motiivid: soov: kuuluda/sõltuda ja olla iseseisev?! Hüpotees: islam kasutab ära kuuluvustunde vähenemist? · Alternatiiv grupikuuluvusele üksindus? Üksindus on hullem kui liikmeksolek vägivaldses grupis? Grupimõtlemine/Groupthink · Keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp iga hinna eest looma konsensust, kõrvale lükates kriitika ja kaine analüüsi. Tulemuseks irratsionaalne käitumine ja otsustused. Irving Janis (USA, 1918-1990). · Kindlustunne olla sarnane, hirm erineda · Näited: Challenger (1986), Sigade Laht (1961) ...
Grupi mõju Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine. Grupikuuluvus loob turvatunnet. Miks X ei loobu peakattest, ignoreeri isa nõuet, lahku vägivaldsest sõpruskonnast ... ? Vastuolulised motiivid: soov: kuuluda/sõltuda ja olla iseseisev?! Hüpotees: islam kasutab ära kuuluvustunde vähenemist? Alternatiiv grupikuuluvusele üksindus? Üksindus on hullem kui liikmeksolek vägivaldses grupis? Grupimõtlemine/Groupthink Keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp iga hinna eest looma konsensust, kõrvale lükates kriitika ja kaine analüüsi. Tulemuseks irratsionaalne käitumine ja otsustused. Irving Janis. Kindlustunne olla sarnane, hirm erineda Näited: Challenger (1986)Põhjuseks peetakse grupimõtlemist. NASA seltskond oli vaimustunud
Grupi mõju • Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine. • Grupikuuluvus loob turvatunnet. Miks X ei loobu peakattest, ignoreeri isa nõuet, lahku vägivaldsest sõpruskonnast … ? • Vastuolulised motiivid: soov: kuuluda/sõltuda ja olla iseseisev?! Hüpotees: islam kasutab ära kuuluvustunde vähenemist? • Alternatiiv grupikuuluvusele – üksindus? Üksindus on hullem kui liikmeksolek vägivaldses grupis? Grupimõtlemine/Groupthink • Keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp iga hinna eest looma konsensust, kõrvale lükates kriitika ja kaine analüüsi. Tulemuseks irratsionaalne käitumine ja otsustused. Irving Janis (USA, 1918-1990). • Kindlustunne olla sarnane, hirm erineda • Näited: Challenger (1986), Sigade Laht (1961) …
sellepärast, et identiteeti luua, ennast identifitseerida. Tõsi - inimeste omand kinnitab nende identiteeti. Kuid: kas identiteet on kavatsuslikult otsitud või tarbimise tahtmatu tagajärg? Mida asjad tähendavad inimestele ja mida teistele? Kuna tarbekaubad on märgid (Baudrillard) ja meie maitse on sotsiaalselt tingitud (Bourdieu), siis omamine opereerib teatava võrgustikuga, mis ei toimi meie endi soovide kohaselt. Tarbimiskoodidest osavõtmine osutab grupikuuluvusele ja paneb meie isiklikule individuaalsele eneseloomisele piirid. Kui ma ostan BMW siis ma võibolla tahaks olla mees, kes teab headest autodest nii mõndagi, või saksa disainist, aga saan endale tüpoloogia kui kõrgem keskklass. Ma olen saanud identiteedi väljaspool oma tahet. Kultuuriuuringutes on seda kasutatud subkultuure analüüsides. Subkultuurid tarbivad vastupidiselt sellele, mida surub meedia ja muud institutsioonid. Vastanduv grupiidentiteet
annaabi.ee 
