Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica
SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS Kirjandus: ● Libek, A. Sõstrakasvatus. Tallinn, Valgus, 2000, 102 lk. ● Parksepp, J. Karusmarjad. Tallinn, Valgus, 1976. 142 lk. 1. Botaaniline kuuluvus Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae). Enam kasvatatakse aedades kolme kultuuri: musta sõstart (Ribes nigrum), punast (ja valget) sõstart (Ribes rubrum) ning karusmarja (Grossularia). Tabel 1. Aedades kasvatatavad sõstralised Kultuurid Oksad, võrsed Marjad Märkused, näited Must sõstar Lehe allküljel Mustad, rohelised ‘Vertti’ roheliste
PEREKOND: nelk (Dianthus) habenelk (Dianthus barbatus) SUGUKOND: kukerpuulised (Berberidaceae) PEREKOND: mahoonia (Mahonia) läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium) SUGUKOND: ristõielised (Brassicaceae) PEREKOND: hiirekõrv (Capsella) hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris) SUGUKOND: huulheinalised (Droseraceae) PEREKOND: huulhein (Drosera) ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia) SUGUKOND: sõstralised (Grossulariaceae) PEREKOND: sõstar (Ribes) mage sõstar (Ribes alpinum) SUGUKOND: roosõielised (Rosaceae) PEREKOND:angervaks (Filipendula) angerpist (Filipendula vulgaris) PEREKOND: maasikas (Fragaria) metsmaasikas (Fragaria vesca) PEREKOND: maran (Potentilla) tedremaran (Potentilla erecta) soopihl (Potentilla palustris) PEREKOKOND: murakas (Rubus) rabamurakas (Rubus chamaemorus)
Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskemaid muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Puitu kasutatakse joonistussöe tootmiseks, nikerdustöödeks. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis ja värvide saamiseks. Viljad on mürgised ! Mage sõstar (Ribes alpinum) Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae) Peenikeste ja rohkesti hargnevate Kasutatakse haljastuses hea okstega tihe 1,52,5m kõrgune hekitaim. Levinud alusmetsapõõsas. lehtpõõsas. Viljad söögikõlbulikud. Vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Õitseb mais. Õied väikesed, rohekad. Viljaks on lihakas paljuseemneline punane vili. Valmib augustis. Külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes
heledam roheline, alt on okkad heledad, meenutavad lehti, banaanikujulised lehed) Lehtpuude ja põõsaste lehed Berberidaceae- kukerpuulised Berberis vulgaris harilik kukerpuu(lehed ovaalsed, peenoglise servaga) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu (hästi pisike leht, punakas-kollakas) Hydrangeaceae- hortensialised Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin (terava tipuga, kui on varisenud siis on kollane, muidu roheline, allküljel on karvad) Grossulariaceae- sõstralised Ribes nigrum must sõstar (kodumaine, kõige suurem leht sõstralistest, leht on südaja alusega, lehe allküljel on kollased pisikesed näärmed) Ribes rubrum punane sõstar(sissetoodud liik, keskimise suurusega leht, leht on sirge alusega Ribies alpinum mage sõstar(kodumaine, pisem leht , leht sirge alusega, peal küljel on üksikud liibuvad karvad) Rosaceae-roosõielised
Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: - viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas - endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae Sugukond paksulehelised – Crassulaceae Laialt levinud, üle 1000 liigi, palju ilutaimi, mõned paljunevad leheservadesse tekkivate taimekestega vegetatiivselt Sukulentsed rohttaimed (turdrohttaimed), poolpõõsad või põõsad Lehed vahelduvad või vastakud Õied viietised, kroon enamasti lahklehine, aktinomorfne
morss teeb tuju paremaks ka kõrgest palavikust kurnatud haigetel. Nii et jõhvikavaru peaks kodus alati olemas olema. Temaga liialdada ei tohi vaid maksa- ja maohädade korral, sest neile elunditele on ta sel juhul liiga hapu. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) 2.7 Sõstar (Ribus) 12 Sõstar on ühe- või kahekojaliste heitlehiste või igihaljaste lehtpõõsaste perekond sõstraliste (Grossulariaceae) üheperekonnalisest sugukonnast, millest Eestis kasvab looduslikult 4 liiki: sega- ja salumetsades mage sõstar ehk taigmari (R. alpinum), niiskemates salumetsades ja kaldavõsastikes kohati must sõstar (R. nigrum), mandril paiguti karvane sõstar (R. spicatum), metsistunult harva punane sõstar ehk hõrakmari (R. Rubrum). Eesti marjakasvatuses on sõstar esikohal, on aretatud palju musta ja punase sõstra sorte (viimase muist sorte on kollaka- või valgeviljalised, nn valged sõstrad).
Vili - dragon fruit, pitaya Peioote-uimakaktus (Lophophora williamsii) on väike asteldeta kaktus, mis on tuntud peamiselt hallutsinogeense alkaloidi meskaliini sisalduse poolest Selts Saxifragales kivirikulaadsed viietised, aktinomorfsed õied, 5 või 10 tolmukad, nektaariumid paiknevad kettana tolmukate alusel, emakakaelad lahtised, endosperm tsellulaarne sug. Grossulariaceae sõstralased o p.Ribes sõstar Ribes rubrum punane sõstar Rives nigrum must sõstar sug. Crassulaceae paksulehelised o p.Sedum-kukehari, kalanhoe Sedum telephium verev kukehari Sedum acre h. Kukehari o p. Jovibarba - liivsibul sug. Saxifragaceae kivirikulased sug. Hamamelidaceae nõiapähklilised sug. Paeoniaceae pojengilised
Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae 40. Rosiidid – seltsid, sugukonnad Selts kurerehalaadsed Geraniales Sugukond kurerehalised Geraniaceae Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes Viljalehed kasvavad kokku õiepõhjast moodustunud sambaga Vili on jaguvili, mis jaguneb nokaga osaviljadeks Rohttaimed, poolpõõsad või põõsad.
annaabi.ee 
