surma põlgamist, on suurele enamikule täiesti käsitamatu, sest see enamik pole iial tundnud rikkust ega elu mõnusid; aga kannatuste põlgamine tähendaks talle elu enese põlgamist, sest kogu inimese olemus koosneb nälja, külma, haavatuse, kaotuste ja hamletliku surmahirmu tundmisest. Neis tunnetustes on kogu elu: teda võib võtta koormana, teda võib vihata kuid mitte põlata." ,,Kehaline karistus on minu vanematele vastik" Gromovi mõtted mis üritavad Ragini mõtteid mis väljendavad elule alistumise filosoofiat ümber lükata: ,,Minge ja jutustage seda juttu Kreekamaal, kus on soe ja lõhnab pomerantsi järele, kuid siinsele kliimale pole see kohane." ,,Diogenes ei vajanud kabinetti ega sooja ruumi; seal on niikuinii kuum. Lama muudkui vaadis, söö apelsine ja oliive. Aga oleks ta Venemaal elanud, poleks ta mitte ainult detsembris vaid isegi maikuus tuppa kippunud."
loodud soojast verest ja närvidest, ning et orgaaniline kude, kui ta on elujõuline peab igale ärritusele reageerima. Näiteks valule karjumisega, nurjatusele põlgusega jne. Tema arvates näitab mitte reageerimine seda, kui madal on organism. Gromov toob näiteks selle, millist elu on pidanud elama tema ja millist doktor. Ta üritab doktorile selgitada, et inimesed, kes on elanud ,,head" elu ei oska hinnata enda ümber olevaid asju nii nagu vaesed, rasket elu elanud inimesed seda teevad. Gromovi arust on kogu elu nälja, külma, haavuste ja kaotuste tunnustes. Seda kõike võib võtta koormana, seda võib vihata aga mitte kunagi põlata. Ta küsib mille alusel väidab Ragin, et midagi ei tohi imestada ja kannatusi ei tohi põlata. 4 Ta toob näite mehest, kes peksab oma naist ja küsib mis mõttega vahele astuda, kui nad ühel päeval niikuinii ära surevad. Ta ütleb Raginile, et tegelikult tehakse tema eest ju kõik
“PALAT NR 6” Iseloomusta Raginit ja Gromovit: · missugusena näevad mõlemad ümbritsevat elu? Enne haigust ja haiglasse minemist oli Gromovi nägemus ümbritsevast elust järgmine: linnas on lämmatav ja igav elada, seltskonnal pole kõrgemaid huvisid,ta elab tuhmi, mõttetut elu, mitmekesistades seda vägivalla, toore liiderlikkuse ja variserlusega; lurjused on söönud ja hästi riides, aga ausad elavad koorukitest; vajatakse koole, ausasuunalist kohalikku ajalehte, teatrit, avalikke loenguid, haritlasjõudude liitumist; on tarvis, et seltskond tunnetaks ennast ja kohkuks; inimkond jaguneb ausaiks ja kaabakaiks, vahemist pole
Tegevus toimubVenemaa kolkalinnas, haigla räpases koolimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6.Koridoris rämpsuhunnikul lesib valvur Nikita, käsutäitja ja nürimeelne erusoldat. Haiglat juhib juba 20 aastat doktor Ragin , paljulugenud, tark , pehmeloomuline ja intelligentne arst. Pehmeloomuline Ragin mõistab kõike , ent ei oska ega tahagi midagi muuta.Ta elab pessimistlikult ja rahulikult, kuni kohtumiseni vaimuhaige Gromoviga palatis nr.6-s. Gromovi arukus ja õilsus kutsub Raginit sageli temaga vestlema ja arutlema. Ta püüab meest veenda , et maailma on võimatu muuta. Raginile saavad visiiidid palatisse saatuslikuks. Tema abi, võhik arst Hobotov, kes unistab Ragini ametikohast, levitab kuuldust, et Ragin on hulluks läinud ja saavutab lõpuks tema paigutamise palatisse. Ta püüab ka palatist pääseda, kuid valvur virutab talle rusikaga näkku.Järgmisel päeval suri ta ajurabandusse.
Tegevus toimub Venemaa väikeses linnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6. Koridoris rämpsuhunnikus lesib Nikita, kes haigete järele vaatab ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Rõõm"
Gromovist. Ragin on tark, intelligentne ja pehmeloomuline arst. Ragin teab sedagi, et see haigla on kõlblusvastane ja elanikkude tervisele äärmiselt kahjulik, kuid ta ei võta sellevastu midagi ette, ega tahagi ennast sellega vaevata. Gromov põeb jällitusmaaniat. Haigushoogude vahel käitub Gromov normaalselt, tal on õilsad mõtted. Tema kõnedest kostab kaebusi inimliku alatuse ja vägivalla üle ning lootusi ilusale elule. Gromovi arukus kutsub Raginit tihtipeale palatisse nr. 6 patsiendiga vestlema ja vaidlema. See saab ka Raginile saatuslikuks, kuna üks tema alamaid himustab tema kohta endale ning tomib nii, et Raginit hulluks hakatakse pidama. Ragin olles nüüd üks palati nr. 6 elanikest mõistab, et selline olukord raviasutuses ei ole kohane ning süüdistab end selles milline see koht on. Ta kahetseb, et polnud varem taibanud ja ei tahtnud taibata millist valu need haiged pidid kannatama
naisel on ikka tähtis mees külas. Lõpuks jõuab mees sõpradega koju, kus süüakse kuivanud ja jahtunud toitu. ,,Rõõm" Mees tuli öösel rõõmujoovastuses koju ja oli väga õnnelik, et oli saanud ajalehte. Näitab ka pereliikmetele artiklit, kus teda on mainitud. Tuleb välja, et mees oli purjus peaga kukkunud kaupmehe hobuse ette ja viga saanud. Ta viidi haiglasse kontrollile. 7. ,,Palat nr 6" (vt tööleht!) Ragini ja Gromovi elufilosoofia kokkupõrge. Passiivse või aktiivse eluhoiaku poolt? (Tsehhovi arvatav seisukoht, novelli sõnum.) Aktiivse eluhoiaku poolt. Gromov õigustas oma passiivsust mõtisklustega igavesest kurjusest ja võitluse mõttetusest(kõik surevad nagunii). Tsehhov leidis, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppimist, aga leppimine tähendab kurjusele kaasaaitamist. Kurjusega võitlemiseks tuleb leida vägivallatuid vahendeid
meie õnnes vaid milleski mõistlikumas ja suuremas. ,,Palat nr 6" Gromov hull palatis nr 6. Muidu tavaline mees, kuid haigushood muutsid ta hulluks ,,Elukoledusi mitte teada tähjendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata" Ragin leplik filosoofia Gromov arvab, et üksikisik suudab ühiskonda muuta. Kui ta seda ei ürita, siis aitab ta kurjusele kaasa. Lõpus satub haigla arst /Ragin) ka ise palatisse number 6 ja ta kuulutatakse hulluks. Tsehhov ise oli Gromovi poolt. ,,Maja Ärklitoaga" Tegevus leiab aset T kubermangu maakonnas Sõnumid: · Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi · Ära ole teiste tallaalune · Teistele halba tehes tuleb see sulle tagasi Tsehhovi arust oli venemaal kahte tüüpi intelligente. Selles teoses Liida ja Zenja 1) ohvrimeelsed 2)kunstnikutüüpi Tsehhovi novellide küsimused 1. Kees on Tsehhovi novellide tegelased? (seisus, elukutse). Kuidas on see seotud tema eluga?
räägivad maailmaparandamisest. Haigla meenutab vanglat. Algul ilmus see novell kärbetega, sest kritiseeris kogü Venemaa seisundit (haigla minisümboliks). Ragin on süüdlane, sest ta ei tee midagi .Ragini sisemine vabadus ei ole tingitud sellest, mis teda ümbritseb. See peab paika, kuni ise hullude hulka satub. Hobotov saab Ragini koha endale. Lõpuks Ragin sureb ajurabandusse. Elu koledusi mitte teada tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. Gromovi arvates väärib iga inimene õnne, aga seda takistab kurjus.Anton Tsehhovi novell "Palat nr 6" on üks parimaid tema jutustusi. Selle jutustuse põhiprobleemideks on sotsiaalsed olud ja tingimused. Haiglate seisukord on väga halvas olukorras, haigeid koheldakse halvasti ning isegi pekstakse. Moraal selles jutustuses on - kui ise ei tee midagi, et olukorda paremaks teha, tuleb see sulle ise tagasi. ( sama juhtus peategelase - arstiga)
Tegevus toimub Venemaa väikeses linnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6. Koridoris rämpsuhunnikus lesib Nikita, kes haigete järele vaatab ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Ametniku surm" (1883).
annaabi.ee 
