Varem on ta olnud pühaderoog ja on palgaks ka suvistele heinalistele. Lihade kasutamisel soomlastedl tabusid pole. Süüakse kõiki lihaliike. Erinevalt teistest rahvustest kasutatakse ka põdra- põhjapõdra-, karu- ja rabakanaliha. Enamlevinumaks lihaliigiks on siiski sealiha. Lapimaa klassikaline pearoog on poronkäristys. hautatud põhjapõdraliha, kartulipüree, pohlalisand ja marineeritud kurk. Menüüs on soomlastel palju vorsti, eriti grillvorste. verivorste (mustamakkara) valmistatakse traditsiooniliselt vaid Tampere piirkonnas. Magustoitudest armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi : mustikaplaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega. Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju : mustikaid, pohli, murakaid , jõhvikaid
" · Õiget BBQ-d tehakse spetsiaalses BBQ ahjus. · BBQ ahjusid on mitmetes mõõtmetes ülisuurtest kuni miniatuurseteni, sh ka kokkupandavaid. · BBQ ahjul on eraldi kütte- ja küpsetuskolle. · Küpsetuskoldes asub rasva ja veevann, mis aitab summutada leegi põletavat kuumust ja annab lisaniiskust. Veevanni kohal asub küpsetusrest liha jt toiduainete jaoks. · Osadel BBQ ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn wok-pann, kus on võimalik praadida grillvorste/liha, valmistada wokirooga või kuumutada mop-kastmeid. · Enamus BBQ ahjudest on kahe korstnaga, sest ühe korstnaga ahjus ei jaotu kuumus ja suits ühtlaselt. Kütte- ja küpsetuskollet ühendab üldjuhul üks suitsulõõr, mis suubub küpsetuskolde keskkohta, et suits jaguneks ühtlaselt. · BBQ ahju köetakse kuivade puudega (soovitatavalt kooritud lepapuuga). Kuumust annab leek, mitte süsi. · Osadel BBQ ahjudel on eraldi suitsukast, mis täidetakse vee, lepalaastude, ürtide, vürtside,
Lõkke materjali otsimine 2 meeskkonnas.Materjali otsimisel peavad noored mõtlema spordi teemalise laulu mida lauldakse kui materjale otsitakse koos juhendaja Pille-Riin Pruusi ning Heidi Reialiga. 15 min Tegevus 2 Iga meeskond valmistub laulude mänguks. Iga meeskonnale antakse teema kaardid millel on märksõnad millise teema kohta noored laulma peavad. Grillmeister Margus Mäeots valmistab grillvorste noortele ning kasvatajatele. Noored saavad abi pakkuda salati meisterdamises. 1h 15min. Vastutajad: Pille-Riin Pruus, Heidi Reial, Margus Mäeots Vahendid: käärid,paber,pastakas. Toimumiskoht: Lõkkeplats Kokku: 1h 30 min. 21.45 22.15 Ettevalmistus öörahuks Tegevus 1
BBQ-ahjusid on mitmetes mõõtmetes – ülisuurtest kuni miniatuurseteni, sh ka kokkupandavaid. BBQ-ahjul on eraldi kütte- ja küpsetuskolle. Küpsetuskoldes asub veevann, mis aitab summutada leegi põletavat kuumust ja annab lisaniiskust. Veevanni kohal asub küpsetusrest liha jt toiduainete jaoks. Osadel BBQ-ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn wok-pann, kus on võimalik praadida grillvorste/liha, valmistada wokrooga või kuumutada mop-kastmeid. Enamus BBQ-ahjudest on kahe korstnaga, sest ühe korstnaga ahjus ei jaotu kuumus ja suits ühtlaselt. Kütte- ja küpsetuskollet ühendab üldjuhul üks suitsulõõr, mis suubub küpsetuskolde keskkohta, et suits jaguneks ühtlaselt. BBQ-ahju köetakse kuivade puudega (soovitatavalt kooritud lepapuuga). Kuumust annab leek, mitte süsi.
Varem on ta olnud pühaderoog ja on antud palgaks ka suvistele heinalistele. Lihade kasutamisel soomlastel tabusid pole. Süüakse kõiki lihaliike. Erinevalt teistest rahvustest kasutatakse ka põdra-, põhjapõdra-, karu- ja rabakanaliha. Enamlevinumaks lihaliigiks siiski sealiha. Lapimaa klassikaline pearoog on poronkäristys - hautatud põhjapõdraliha, kartulipüree, pohlalisand ja marineeritud kurk. Menüüs on soomlastel palju vorsti, eriti grillvorste. Verivorste (mustamakkara) valmistatakse traditsiooniliselt vaid Tampere piirkonnas. Magustoitudes armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi: mustika-plaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o. pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega. ahjupannkook ja mustikapirukas
sai Rakvere Piima Annikvere juustutsehh tunnustuse Euroopa Liidu standarditele vastavuse kohta. (Farmi koduleht: http://www.farmi.ee/aboutcompany/ajalugu) 3. WÕRO 1993. aastal alustanud AS Wõro Kommerts annab tööd ligi 200 inimesele, olles Lõuna-Eesti üks suuremaid tööandjaid. Ettevõtte areng ja tulemused leidnud äramärkimist erinevates edetabelites. Wõro on esimene ettevõte Eestis, kes omab ISO 22000 sertifikaati. Wõro toodab keedu- ja suitsuvorste, viinereid, sardelle-grillvorste ning veretooteid ja valmistab allhankena suitsutussaadusi ja marineeritud liha kokku ligi 100 nimetust. Suitsu- ja grillvorstides on Wõro turuliider. Eesti suurtest lihatoodete valmistajatest ainsana kasutab Wõro tootmisprotsessis traditsioonilist ja naturaalset lepapuusuitsu. Wõro toodete tarbija on keskmine Eesti inimene, kes eelistab kodumaist ja usaldusväärset kaupa. Wõro tooted on keskmises hinnaklassis ja 4
üle maitsestada! Jamss - Troopikamaadel kasvav ronitaim kartulitaoliste, kuid väga suurte mugulatega (1–1,5 m, kuni 50 kg). Hiina jamss on vanimaid kultuurtaimi. Valgel ja kollasel jamsil on pikergused, vesijamsil ümmargused mugulad. Keedetakse ja kuivatatakse. Julienne - Peenteks ribadeks ehk tikkudeks lõigatud köögivili või liha. Kabanos - Kabanos on sünnimaal Poolas peenike, tavaliselt sealihast valmistatud suitsuvorst. Soomes ja meil müüakse kabanossi nime all kohalikke grillvorste, millel pole originaaliga kuigi palju ühist. Kalakaste - Kalakaste ehk fish sauce asendab Aasia köögis soola ja annab toidule ehtsa taipärase maitse. Valmistatakse fermenteeritud anšoovisest, millest tuleneb ka kastme omapärane lõhn. Rikas proteiini ja B-vitamiinide poolest. Teadaolevalt maailma vanim konserveeritud ja mitmest komponendist koosnev maitseaine. Kalmaar - Söödav mollusk peajalgsete klassist. Kaheksajalaga lähedases suguluses olevad
1999 aastal võttis Nõo kasutusele uue kaubamärgi nimega Lihavürst. 2002 aastal sai Nõo endale Tunnustatud Eesti Maitse märgi ning liitus Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooniga(ELA). 2006 aastal oli Nõu käive juba nii suur, et alustati oma toodangu eksportimist Lätti ning 2008.aastal moodustas see eksport juba 15%. 2009- 2010 aasta plaanid on laiendada ettevõtlust, arendada uusi tooteid ja tehnoloogiat. 8.2 Tooted Nõo toodab: Grillvorste, Marinaadis liha, Saslõkki, Grillitud liha, Suitsusinke ja rulaade, Keeduvorste, Viinereid ja sardelle, Täissuitsuvorste, Snäkktooteid, Maksapasteete ja määrdevõideid. Neist tuntuimad tooted on: Toorjuustuga grillvorstid, Punases marinaadis grill-liha, Saslõkk jogurtikastmes, Grillitud seapraad, Suitsusingi medaljonid, Nõo sült, Suitsustatud keeduvorst, Nõo viiner, täissuitsuvorst Vürst, Kodune maksapasteet, Snack Chicken. (Nõo Lihavürst koduleht: http://www
kastmeid. 286 Foto lk. 154 – 10.15. Õunakook Foto 10.10. Õunakook Liha süüakse palju. Kõige rohkem söövad eestlased sealiha. Rahva lemmikuks on praetud liha, kuid moodi on tulnud ka liha grillimine. Palju süüakse hakkliharoogi, need on enamasti praetud. Vorstidest on toidulaual keedu- ja suitsuvorstid. Suvel süüakse grillvorste, jõuluajal aga verivorste. Kõige vanema kasutusega on sült. Seda võib leida ka pea igal suuremal peolaual. Foto lk. 153 – 10.13. Metskitserullid praetud kaalikatega Foto 10.11. Metskitserullid praetud kaalikatega Värske kala on kättesaadav üle Eestimaa. Kala praetakse, grillitakse, küpsetatakse. Kadumas on komme valmistada toite keedetud kalast. Räimest tehakse räimekastet või vormirooga.
annaabi.ee 
