Tugevad emotsioonid kui uue esteetilise kogemuse alus: ärevus ja hirm, aukartus looduse ülevuse ees. 1. Elulugu Saksamaal oli samuti poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Friedrich oli võimsaim saksa maalikunstnik, üks romantismi esindajaid. Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774. aastal Greifswaldis ja suri 7. mail 1840. aastal Dresenis. Friedrichi maalidel on keskseks teemaks looduse majesteetlik jõud. Tema inspiratsiooni allikaks oli tema kodumaa Saksamaa loodus, kuid tema elulugu võib anda seletuse pahaendelisele pingele ilu ja õuduse vahel tema töödes. Lapsepõlves uisutas ta koos vennaga Läänemere jääl, kuid see murdus. Caspar kukkus sisse ja tema vend hukkus teda päästes. Täiskasvanupõlve masendus viis kunstniku Dresdenis enesetapukatseni. Pärast seda, kui ta oli
ning loomingut. Antud tööst leiab informatsiooni tema erinevate eluetappide, loomingut mõjutanud isikute ja töödes kasutatavate tehnikate kohta. 3 ELULUGU Friedrich koges elu tõuse ning mõõnu; tema elu algas ja lõppes karmilt, kuid sai ka elatud paar helgemat aastat. Lapsepõlv ja noorukiiga Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774. aastal Greifswaldis Saksamaal. Noor Friedrich ei kogenud muretut lapsepõlve nagu enamus inimesi. Enne kolmeteistkümne aastaseks saamist oli ta pealt näinud oma ema, õe ja lemmiku venna surma, kellest viimane riskis enda eluga, et päästa Friedrich kui nad sattusid uisutamisõnnetusse. Paljud kunstiajaloolased ja psühholoogid uskusid, et selline asjade käik mõjutas suuresti Friedrichi tööde ainest ja kujundas ta selliseks emotsionaalseks maalijaks, kellena ta oli tuntud
Berliini kohtupalatis. Neil päevil on ta kirjutanud oma sõpradele, et valitsemine ei saa teda iial õnnelikuks teha ning et tal ei ole mingit tulevikuväljavaadet. 1836. aastal määrati ta valitsuse konsultandiks maavalitsuse presiidiumi juurde Aachenis, aasta hiljem aga Potsdami valitsuspresiidiumi referendiks. 1838. aastal läbis ta kohustusliku üheaastasesõjaväeteenistuse kaardiväejäägrite juures, Greifswaldis. Samal ajal külastas ta kursuseid 1815. aastal ellu kutsustud põllumajandusliku akadeemia juures Eldenas. Aastal 1839 lahkus ta riigiteenistusest ning võttis üle isa Kniephofi mõisa valitseminse Pommeris. Samal aastal suri ka tema ema. Aastal 1845 suri ka ta isa ning Otto von Bismarck asus elama Schönhauseni mõisa. Siis mõistis ta, et sellises absolutistlikus riigis, nagu Preisimaa, on ainus võimalus ilma
Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. maaõigus
Maahärra privileeg Magdeburgi õigus (Hamburgi) → Riia õigus – Tartu, Pärnu, Viljandi, kuni 17. saj Haapsalu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu: oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakver es ja Narvas. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel". 23. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Ülikoolide tekkimine Sevilla Isidorus ca 600 “Etymologiae” hariduskaanon. Artistide fakulteedis seitse vaba kunsti Trivium: grammatika, retoorika, dialektika;
peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda. Linnaõigus oli õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Tallinnal oli Lüübeki linnaõigus. Lübecki õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele «kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel». Kuninga ürik pole originaalis säilinud, selle tekst on meieni jõudnud 1347. aastal tehtud ärakirja vahendusel
Eesti ala tollane valitseja ehk maahärra eelistada Tallinna puhul Lübecki õigust, tõkestamaks Riia mõju laienemist põhja suunas. Riias arenes 13. sajandi jooksul välja oma, Riia linnaõigus, mis hiljem käibis kokku 17 linnas Läti ja Eesti alal. Lübecki õigus oli lisaks Tallinnale veel vaid Narval, Rakverel ja 17. sajandist ka Haapsalul. Lübecki õigus oli aga ühtekokku maksev ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Nii oli Tallinn alates 13. sajandist integreeritud Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa linnu hõlmavasse õigus-, kultuuri- ja majandusruumi. Need sidemed ei katkenud täielikult ka siis, kui hansakaubandus soikus ning Tallinnast oli saanud esmalt Rootsi, siis Vene riigi provintsilinn. Lübecki raad oli Tallinnale keskajal, õieti kuni 1584
õnnele. Samal ajal levis Euroopas filosoofia, mille põhjal taotleti rahva kõlbluse parandamist õpetamise ja harimise kaudu. 1751 a haigestus Wilde aga väga raskesti rõugetesse ja jäi hädavaevalt ellu. See andis tõuke otsusele õppida arstiteadust. Tee viis tagasi Königsbergi ülikooli arstiteaduskonda. Wilde töötas tosin aastat noormehi õpetades ja arstipraktikat pidades, enne kui doktoriau vastu võttis. 1765 a kaitses ta doktoriväitekirja Greifswaldis. Samal aastal tuli Riiga, kus hakkas välja andma arstiteaduslikku ajakirja Der Landarzt (1765-1766). Riiast läks Põltsamaa lossiomaniku Lauw kutsel Põltsamaale. Siin saab teoks eestikeelse arstiteadusliku ajakirja (Lühhike öpetus) väljaandmine ning hiljem kahe saksakeelse ajakirja Liefländische Abhandlungen von der Arzeneywissenschaft (arstiteaduslik, 1766) ja Lief- und Curländische Abhandlungen von der Landwirtschaft (majandusalane, 1770) toimetamine.