Gravitatsiooniline vastastikmõju käigus tõmbuvad massi omavad kehad teineteise poole Gravitatsiooniline vastastikmõju on võrreldes teiste vastastikmõjudega suhteliselt nõrk. Elementaarosakeste füüsikas on gravitatsioonil praktiliselt mõõdetamatu mõju aine osakeste liikumisele. Elektromagneetiline vastastikmõju See on vastasmõju laetud kehade vahel (tõukumine, tõmbumine). Ulatub mistahes kaugele ja mõju on tunduvalt gravitatsioonis tugevam. Väga väikeste vahemaade korral, mis võrreldavad aineosakeste mõõtmetega, on ülekaalus just elektromagneetiline vastastikmõju. Elektromagneetiline vastastikmõju hoiab elektronid ümber aatomituuma. Tugev vastastikmõju Tugev vastastikmõju ehk tugev vastasmõju Tuumaosakeste vahel valitseb tugev vastaskmõju. See on tuhandeid kordi tugevam kui elektromagneetiline vastastikmõju, aga mõjupiirkond on väga väike.
on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei teki. Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib supernoova plahvatuses. Slaid 4 Supernoovad saavad oma nimetuse aastaarvu järgi. Pildil on näha 1572. aasta novembri alguses plahvatanud supernoovat Kassiopeia tähtkujust, mis kannab nime SN (SuperNova) 1572. See on üks kaheksast supernoovast, mida on ajaloodokumentide kohaselt palja silmaga
ebaselge. Galileo tegi detailse uuringu plasma dünaamilise ja kiirelt varieeruva magnetvälja kohta. Spektroskoopiline analüüs näitas, et väävel on toru põhiline koostisosa ning et toru on tugevalt mõjutatud Io vulkaanide kui selle allika poolt. Mis põhjustab sellise hämmastava vulkaanilise tegevuse Iol? Kuu on kaugelt liiga väike, et seal saaks esineda selline geoloogiline aktiivsus nagu Maal. Io peaks olema ammu surnud nagu Kuugi. Põhjus seisneb gravitatsioonis Jupiteri külgetõmbes. Io tiirleb Jupiterile väga lähedal ainult 422 000 km kaugusel Selle tõttu avaldab Jupiteri hiiglaslik gravitatsiooniväli talle tohutut jõudu (loodete jõud). Iod mõjutab teiselt poolt tema lähim suur naaber Europa. Europa gravitatsiooni mõju tõttu ei ole Io orbiit täitsa ringikujuline. Teda tõmmatakse kord Jupiterile lähemale, küll kaugemale. Ja need suured jõud tekitavadki tohutuid pingeid, mis on põhjuseks kuu vulkaanilisele aktiivsusele.
väärtus sõltub mõõtühikute valikust. Maailmas on 4 vastastikmõju liiki. 1) Gravitatsiooniline (raskusjõud) 2) Elektromagneetiline (elastsusjõud, elektrijõud) 3) Tugev vastastikmõju (tuumajõud) 4) Nõrk (radioaktiivne) Raskusjõud on jõud, millega Maa või mõni muu suur taevakeha tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg Raske ja inertne mass: Rasket massi saab määrata kaalumisel, avaldub gravitatsioonis. Inertne mass, avaldub kehade vastastikmõjus, temast sõltub kehale antav kiirendus. Keha kaal – jõud, millega Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputisvahendit.(tähis p) Keha kaal on olemuselt elastsusjõud, raskusjõud aga gravitatsioonijõud.! Hõõrdejõud – jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitusFh= μ *N (horistontaalsel pinnal Fh=
Gravitatsiooni jõud Gravitatsioon ladina k – raskus on üldine mateeria omadus mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises. Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrbub keha massi m (kg) ja vabalangemise kiirenduse g (m/s2) F=mg Jõudu millega keha maa külgetõmbe tõttu mõjutb alust või riputusvahendit nimetatakse keha kaaluks keha kaal ei ole rakendatud kehale vaid alusele või riputusvahendile raskusjõudu tähistatakse tähega P Kui keha liigub maa gravitatsioonis ühtlaselt kiirenevalt üles poole nt lift alustab tõusu siis tema kaal suureneb e tekib ülekoormus P=m(g+a) Kuikeha liigub maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt alla siis tema kaal väheneb e tekib alakoormus P=m(g-a) Kui vabal lamgemisel tekib kaalutuse keha kaal on võrdne nulliga sellisel juhul a =g v2 a P=m(g-a)=0 kesktõmbe kiirendus r v2
Kollane hüperhiid on massiivne täht suurendatud atmosfääriga, algse massiga ligikaudu 20-50 päikese massi, aga on kaotanud juba 4 umbes pool sellest massist. Tuntud kollased hüperhiiud on näiteks V766 Centauri ja Rho Cassiopeiae . Teisi tüüpe loendan alateemas Täheliikide iseloomustus. 2 Tähe evolutsioon Täheteke algab udukogu pilves tekkinud ebastabiilsusest gravitatsioonis, mille põhjused võivad olla näiteks tähe surma (supernoovade) lööklained või galaktika ühinemisprotsessid. Kui ala tihedus on saavutanud kriitilise summa ja pilve siserõhk ei ole suutlik enam tasakaalustama gravitatsioonijõude, algabki kokkutõmbumine. Tiheduse suurenedes muutub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Jõudes tasakaalulisse olekusse, tekib pilve südamikus prototäht (täheks kujunev keha).
kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei tekki. Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib supernoova plahvatuses. valgusaasta Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut.
Kerasparved esinevad enamasti galaktikate keskosas. Neid peetakse Universumi ühtedeks vanimateks struktuurideks. Nad ei liigu kaasa galaktikate üldise pöörlemisega, vaid liiguvad ümber galaktika keskme omaenda orbiidil. 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 6 Mustad augud Mustad augud on aegruumi piirkonnad, kus aeg ja ruum on lakanud eksisteerimast. Must auk avaldub ainult gravitatsioonis, mille külgetõmbejõud on niivõrd suur, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Mustad augud sünnivad pärast tähtede surma. Kui massiivsel tähel saab tuumkütus otsa, plahvatab ta supernoovana. Mustad augud sünnivad surevatest tähtedest siis, kui nende tähtede massid ületavad vähemalt kolm korda meie Päikese massi. Musta augu tihedus on lõpmata suur ja tekkinud auk on aga väga väike. Aegruum on musta aegu ümber kõverdunud lausa lõpmatuseni
koguen. ja koguim-pulsi jäävusega. Absoluutselt mitteelastset põrget isel. see, et def. pot. en. ei teki; kehade kin. en. muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks; pärast põrget kehad kas liiguvad ühesuguse kiiruse-ga või jäävad paigale. Abs. mitteelastse põrke puhul kehtib vaid im-pulsi jäävuse seadus, meh. en. jäävuse seadus aga ei kehti selle asemel peab paika summaarse energia, s.t. mehaanilise ja siseen. summa jäävuse seadus. §26. Gravitatsioonis. Kõik kehad looduses tõmbuvad vastastikku. Newton avastas seaduse, millele see tõmbumine allub, ning kannab ülemaailmse gravitatsiooniseaduse nime. Selle seaduse järgi on jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehad masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: f= m1m2/r2, kus on võrdetegur, mida nim. gravitats.konstandiks. Jõud on suunatud mööda tõmbuvaid kehi läbivat sirget. Valem an-nab
Kerasparved esinevad enamasti galaktikate keskosas. Neid peetakse Universumi ühtedeks vanimateks struktuurideks. Nad ei liigu kaasa galaktikate üldise pöörlemisega, vaid liiguvad ümber galaktika keskme omaenda orbiidil. 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 6 Mustad augud Mustad augud on aegruumi piirkonnad, kus aeg ja ruum on lakanud eksisteerimast. Must auk avaldub ainult gravitatsioonis, mille külgetõmbejõud on niivõrd suur, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Mustad augud sünnivad pärast tähtede surma. Kui massiivsel tähel saab tuumkütus otsa, plahvatab ta supernoovana. Mustad augud sünnivad surevatest tähtedest siis, kui nende tähtede massid ületavad vähemalt kolm korda meie Päikese massi. Musta augu tihedus on lõpmata suur ja tekkinud auk on aga väga väike. Aegruum on musta aegu ümber kõverdunud lausa lõpmatuseni
on siiski ka tehtud. Kuid neutriinod ei ole kaugeltki ainsad ,,teaduse uperpallid", mis on valdavalt keerulise iseloomuga meie kaasaegsetele eksperimentaalsetele riistapuudele. Näiteks astronoomia teaduses teatakse juba aasta kümneid tumeda aine olemasolu avakosmoses. Kuid mitte keegi ei oska endale ettekujutada seda, et mis see tume aine füüsikaliselt on. Teada on ainult seda, et tume aine avaldub ainult gravitatsioonis ja muud ei ole sellest midagi teada. Eksperimentaalselt uurida tumedat ainet on ammugi võimatu. Kuid see on siiski olemas hoolimata teadlaste praegustest füüsika teadmistest. Kui tõepoolest teadvus eraldub inimese ajust mingisuguse muu senitundmatu mateeria vormina, mitte elektromagnetväljana, siis seda eksperimentaalselt tõestada on peaaegu võimatu, olgugi et füüsikaliselt oleks see siiski võimalik. Üldteada ja tuntud reegel on see, et mis
Kerasparved esinevad enamasti galaktikate keskosas. Neid peetakse Universumi ühtedeks vanimateks struktuurideks. Nad ei liigu kaasa galaktikate üldise pöörlemisega, vaid liiguvad ümber galaktika keskme omaenda orbiidil. 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 6 Mustad augud Mustad augud on aegruumi piirkonnad, kus aeg ja ruum on lakanud eksisteerimast. Must auk avaldub ainult gravitatsioonis, mille külgetõmbejõud on niivõrd suur, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Mustad augud sünnivad pärast tähtede surma. Kui massiivsel tähel saab tuumkütus otsa, plahvatab ta supernoovana. Mustad augud sünnivad surevatest tähtedest siis, kui nende tähtede massid ületavad vähemalt kolm korda meie Päikese massi. Musta augu tihedus on lõpmata suur ja tekkinud auk on aga väga väike. Aegruum on musta aegu ümber kõverdunud lausa lõpmatuseni
annaabi.ee 
