kujunemise algjärgust Frangi riigis. Kapitulaarid Frangi kunindage ladinakeelsed seadused ja määrused Dekretaalid ehk Käskkirjad Seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti. Decretum Gratiani . -- XII . XII--XIII . , - , . Sakramendid on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada. Sõna "sakrament" tuleb ladina sõnast sacramentum, mis tähendab püha toimingut, vannet. Kirikuvanne kõrgeim kiriklik karistus, kiriku liikme kogudusest välja heitmine. Rakendati ketserite suhtes. interdikt - (, , , , ), .
õppimiseks. Teos valmis 1093-1095, eriti Dekreet oma 3760 kapiitliga oli ulatuslik varamu. Dekreedi Proloogis käsitles Ivo v. Chartres' kanoonilise õiguse allikate kasutamise ja interpreteerimise põhimõtteid, Pannormia oli katse anda süstemaatiline ülevaade kogu kanoonilisest õigusest. Teos juhatas sisse teaduse kanoonilisest õigusest, mistõttu on Ivo v. Chartres' kõrvuti Gratianusega nimetatud kanonistika rajajaks. 3.2. Gratianus ja Decretum Gratiani 1140.a. Kanonistika teiseks rajajaks peetakse Bolognas tegutsenud munk Gratianust (surn. enne 1179). Ta kuulus väidetavalt kamalduslaste mungaordusse ning oli teoloogiamagister Bologna St.Felixi kloostris, usaldusväärsemate andmete kohaselt õpetas ta kanoonilist õigust Bologna ülikoolis. On väidetud, et alles pärast Gratianust sai kanooniline õigus õiguseks selle tänapäevases tähenduses. Bologna ülikoolis õpetav Gratianus süstematiseeris eraviisiliselt kanoonilise õiguse kuni
sajandini. Peamiselt hakati ülikoolis õpetama õigus- ja usuteadust. Oxfordi ülikool osutus nii populaarseks, et paljud Inglismaa üliõpilased ja magistrandid jätsid oma endised ülikoolid ja asusid õppima ja õpetama just Oxfordis. (Tulloch) Keskaegse ülikooli õiguse allikad Keskajal õpetati õigust peamiselt kahe juriidilise teksti abil, milleks olid Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis. Keskaegse kanoonolise õiguse alustekstiks loetakse teost Decretum Gratiani nii nagu Digest, Code ja Institutes olid peamised alustektsid tsiviilõiguse taassünnil. Oluline vahe nende kahe õiguse suuna vahel seisnes selles, et tsiviilõiguse allikas oli fikseeritud ja muutumatu, kuid kiriku õigus jätkas aina koostamist. Põhilisteks kanoonilise õigusteaduse õpetatavateks tekstideks olid Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis, mille moodustavad Gratian Decretum (12.saj), Liber Extra (1234),
500) teosed „Taevahierarhiast“ ja „Kirikuhierarhiast“. – Maine kirik peegeldab taevalikku õndsuskorda. – Hierarhiline valitsus on ainus jumalale meelepärane struktuur. – Hierarhias tõusmine (nii kiriklikus kui ilmalikus) on lähenemine jumalale. Varajased kodifitseerimiskatsed • IX saj Pseudo-Isidoruse dekretaalid (Reimsis tegutsev võltsijate koolkond, mh Donatio Constantini) • 1140 Decretum Gratiani - eristas õigusjuhtumid (causae) õigusprobleemidest (quaestiones), tuletas neist õiguslaused (distinctiones). • Üks varaseim õigusteaduse metoodika, • keskaja ülikoolides õpetuse alus Corpus iuris canonici 1580 • Decretum Gratiani 1140 /50 • Extravagantes, 5 rmt • Decretales Gregorii IX, 1234, ehk liber extra • 1298 Bonifacius VIII liber sextus
Keskajal õpetati õigust peamiselt kahe juriidilise teksti abil, milleks olid Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis. Tänapäeval kasutatakse kõigis kristlikes riikides rooma kanoonilist õigust, mida tänapäeval kutsutakse Euroopa tavaõiguseks. Juriidilised allikad keskajal Eelnevas peatükis on juba mainitud, et põhilisteks kanoonilise õigusteaduse tekstideks olid Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis. Eelnevad tekstid koosnevad: 12. sajandi Gratiani Decretumist, 1234. aasta Liber Extrast, 1298. aasta Paavsti Boniface VIII Liber sextusest, 1311. aastal loodud Clementine Decretalsist, Extravagantes Ioannisest XXII, mis loodi 1325. aastal ja 1501. aastal loodus Extravagantes comunesest. Tsiviilõigust õpetati Rooma õiguses Justinianuse kogust. Keskaja juristid jagasid tekstid neljaks osakas: Kokkuvõtted, koodeksid, Instituudid ja Novellid, mille abil õpetati tsiviilõigust terve keskaja vältel. Õigusteaduse õpetamise viisid
Chartres’ kõrvutiGratianusega nimetatud kanonistika rajajaks.Kanonistika teiseks rajajaks peetakse Bolognas tegutsenud munk Gratianust, kes süstematiseeris eraviisiliseltkanoonilise õiguse kuni 1139.a. kirikukogu otsusteni. Kasutades skolastilis-didaktilist meetodit ületas ta paljudvastuolud ning koostas kanoonilise õiguse normide kogu “Ühtlustamata reeglite ühtlustamine” ( Concordiadiscordantium canonum ). Hilisemas traditsioonis on töö tuntud Decretum Gratiani nime all.Töö sisu määras suurel määral teoloogia ja tekkiva kanonistika tihe seos. Töö jagunes sisuliselt kolmeks:1 . o s a k ä s i t l e s k a n o o n i l i s e õ i g u s e o l e m u s t , s e l l e a l l i k a i d j a k i r i k l i k ke a m e t e i d ; 2 . o s a s i s a l d a s n o rm e k i r i ku ko h t u , a b i e l u j a p a t u k a h e t s u s e , v a r a - j a o r d u õ i g u s e ko h t a ; 3 . o s a p u u d u t a s j u m a l a t e e n i s t u s t j a s a k r a m e n t e
olid kiriku eeskirjad (kaanonid) ja paavstide dekretaalid (käskkirjad). Kontsiili-isa -- piiskop, kes kuulub kontsiiliumi (kirikli-kusse nõukogusse). Lk. 138 Magister Sententiarum -- Petrus Lombarduse (surn. 1164) hüüdnimi. Ta oli oma ..aja kuulus skolastik, Pariisi piiskop ning vaimulik kirjanik. Ta peateos on neljast raamatust koosnev sententside raamat. Hispalis -- praegune Sevilla. Gratianuse dekretaalide kogu -- Bologna munga Gratia-nuse teos «Decretum Gratiani» (1145), mis sisaldab kanoonilise õiguse aluseid ning moodustab katoliku kiriku seaduste kogu («Corpus Juris canonici») esimese osa. Gregorius IX kogu -- paavst Gregorius IX (1227--1241) dekretaalide kogu, mis koosneb viiest raamatust, avaldati ta ametisoleku ajal. Honorius III epistel «Super spécula» -- paavst Hono-rius III (1216--1227) ühe bulla algussõnad. Lk. 141 Quasimodo -- esimene pühapäev pärast lihavõttepühi. Eelmises peatükis
annaabi.ee 
