Kõne areng on väga erinev ja sõltub kuulmisjäägist, kahjustuse tekkimise ajast, intellektist, keskkonnast, logopeedilisest abist, lapse jaoks optimaalseima arendusmeetodi valikust jm.Kuulmiskontrolli puudumisest tingituna on hääl võõras. Kuna kõnekeel on kurdile ikkagi teiseks keeleks, siis on sõnavara puudulik ja ebatäpne, koartikulatsioon puudulik, esinevad tempo ja rõhu vead. Kuna viipekeel visuaalsena allub hoopis teistele grammatilistele reeglitele, siis mõjutab see ka kõnekeelt: muutevormide kasutamine, sõna tähenduse laienemine või kitsenemine, sõnade segistamine mõne tunnuse alusel. Kõne arenguga on omakorda seotud mõtlemine. Tingituna visuaalsest keelest on mõtlemine kaemuslik-kujundlik. Verbaal-loogilise mõtlemise tase sõltub keele valdamise tasemest. Raskusi on üldistamisega, mõtlemine on konkreetne. Raskestimõistetavad on ülekantud tähendused ja abstraktsed ütlused
lähtudes. Sõnadevahelisi suhteid väljendatakse lauses sõnajärje, prosoodiliste vahendite ja sageli muutumatuid sõnu meenutavate partiklite abil. Tüüpilises aglutineerivas ehk tüvesid ja lõppe kokku liimivas keeles kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Morfofonoloogilisi variatsioone järelikult ei ole. Sõna morfotaktilises struktuuris võib olla mitmeid positsiooniklasse. Grammatilistele tähendustele vastab võrdlemisi ühtlaselt sama morfeem, teiste sõnadega: samale tähendusele (funktsioonile) vastab süstemaatiliselt samakujuline tunnus/lõpp. Prototüübiks türgi keel. Ka eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfofonoloogilised variatsioonid (käsi käe kätt jne) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Fusiivsetes (flekteerivates) keeltes on rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid
kommunikatsioonivahend. Alates Saussure'ist jagatakse sõnavara süsteemsed seosed süntagmaatilisteks ja paradigmaatilisteks seosteks, mis on vastastikku seotud. Süntagmaatiliste seoste abil on lausungi elemendid üksteisega seotud. Igal lekseemil on teatud morfosüntaktilised ja semantilised omadused, mis määravad selle kasutamise lausungis. Üksuse teksti kaasamine tähendab selle süntagmaatiliste omaduste realiseerimist. Süntagmaatiliste seoste puhul on lisaks grammatilistele ja semantilistele tingimustele oluline roll ka kommunikatiivsetel tingimustel. Leksika paradigmaatiline jagunemine peegeldab seoseid, mis eksisteerivad objektide ja nähtuste vahel tegelikkuses (tegelikud sisuseosed). Nt kui võtta kokku sõnad laud, tool, kapp, mööbel või punane, kollane, roheline, siis näeme nende sõnarühmade semantilist seost: mööbliesemete või värvide nimetusi. Paradigmaatiliselt seotud üksused on omavahel suunalistes sarnasusseostes.
c) Väljak täitus inimestest. Patsient sihitis ehk objekt, mis muutub tegevuse käigus Kogeja ei tee otseselt midagi, aga tajub. Kogeja võib olla subjekt (d) või määrus (e). N. d) Ma külmetan. (tegevus pole tahtlik) e) Mul on külm. Saaja saab midagi Instrument millega midagi tehakse Asukoht kus miski asub Lähtekoht kust midagi tuleb Sihtkoht kuhu miski liigub Põhjus miks midagi tehakse; miks miski toimub GRAMMATILINE LAUSE vastab emakeele kõneleja grammatilistele arusaamadele. Emakeelne kõneleja eksib stiili, mitte grammatikaga. VASTUVÕETAV LAUSE on grammatiline, aga peab vastama kontekstile ja olema hetkeolukorras, situatsioonis vastuvõetav. TRANSITIIVNE LAUSE on sihiline, INTRANSITIIVNE LAUSE sihitu. 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: 1. generatiivne süntaks: Noam Chomsky (1957 Süntaktilised struktuurid)
Paapua Uus-Guineas tok pisin. Nädalaleht "Wantok Niuspepa" Sellest saab nüüd: Kreoolkeel - kõneldakse ka emakeelena. 1789 purjelaev "Bounty" Vaikse ookeani lõunaosas. Kapten ja ülejäänud meeskonnaliikmed saadeti päästepaadiga merele, teised üheksa ingliskeelset meremeest maabusid Pitcairni saarel, kus elas 19 tahitilast. Selle tulemusel kujunes välja segakeel, mida täna räägitakse Pitcairni ja Norfolki saarel. 7 Keel ja mõtlemine: · Keeled erinevad grammatilistele reeglitele rajatud kohustuslike kategooriate poolest. Germaani keeltes sugu. Mõnes indiaani keeles (kvakiutlid) on oluline asja kaugus või lähedus rääkijast või kas ese on nähtav või mitte. * Sapir-Whorfi hüpotees: keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. * Keel määrab meie mõtlemise - tänapäeval niiväga seda seisukohta ei toetata, vaid nõrka versiooni sellest - eri keele rääkijad tõlgendavad sündmusi erinevalt (kas panna kokku
laste jutustamisoskuse arengut. Seega plaanin keskenduda just narratiivsete oskuste arendamisele. Siit tõstatub käesoleva magistritöö uurimisprobleem: vaja on täpsustada lapse kõnes avalduvad raskused ja leida võimalused lapse kõne vastavate valdkondade arendamiseks, et arengulisest kõnepuudest tekkivaid õpiraskusi ennetada. Uurimuses on kavas hinnata kompleksselt kõiki lapse kõnelisi oskusi, pöörates erilist tähelepanu grammatilistele ning teksti loome ja mõistmisega seotud oskustele, mis vastavalt logopeedilisele diagnoosile kannatavad kõige rohkem. Uurimismeetodiks valisin tegevusuuringu, kuna see meetod on suunatud probleemi (antud juhul lapse kõne mahajäämus eakaaslastest) lahendamisele (Laherand, 2008): tuvastatakse probleem, tehakse midagi, et seda lahendada, jälgitakse, kui edukaks osutus antud panus ning kui ei olda tulemusega rahul, siis proovitakse uuesti. Tegevusuuringut iseloomustab tegevuse
ja liitlausete tõeväärtused nende kaudu arvutatavad. Põhiprobleemina uurib lausearvutus küsimust, kuidas sõltub antud lausetest ühel või teisel viisil moodustatud liitlause tõeväärtus komponentlausete (või nendest moodustatud teiste liitlausete) tõeväärtustest. Liitlausete matemaatiliseks uurimiseks defineeritakse lausearvutuse tehted. Tähistusi: · Lauseid tähistame suurte ladina tähtedega: A, B, C, .... · Grammatilistele seostele vastavad lausearvutuse tehted. · Kokkulepetest 1 ja 2 järeldub, et igale lausele vastab tema tõeväärtus tõene või väär. · Neid tähistame tähtedega t ja v. · Muudes allikates kasutatakse ka 1 ja 0, samuti t ja f , kasutatakse ka suurtähti T ja V või F. Näide: Vaatleme lauset: Kui planeedil on atmosfäär ja seal ei leidu vett, siis planeedil ei ole elu. Võtame kasutusele tähised lihtlausete märkimiseks: A = Planeedil on atmosfäär B = Planeedil leidub vett
kui täiskasvanutelgi. Areng ühesõnaliselt kõnelt keerukamatele vormidele toetab oletust, et lapsed alustavad lihtsate assotsiatsioonidega ja ajapikku muutub nende kõne keerukamaks ja täiskasvanute omale sarnasemaks. Tingituse seletuse näiline lihtsus ei seleta jällegi kõike. Vanemad näivad rohkem reageerivat lapse kõne sisu asjakohasusele kui selle vormilisele õigsusele. Ja ka siis, kui vanemad reageerivad lapse keele vormilistele grammatilistele vigadele või selle õigsusele, saab lapse keele ülereguleerituse möödumist seletada, ent selle tekkimist mitte. Ka tingituse idee ei põhjenda uudsuse olemust lapse keeles ehk seda, miks laps kasutab uudseid väljendusi tavasituatsioonis ja tavaväljendusi uudses situatsioonis ilma, et teda oleks selleks tingitud ja hüvitatud. © AAVO LUUK 2003 - 2004
annaabi.ee 
