kaasaegse rahvuskultuuri kujunemisele. Õ on meie unikaalne osa universaalsest süsteemist - meie täht ladina tähestikus, meie koht ja paik lääne kultuuriruumis.» Eesti kirjasõna rajajateks olid peamiselt sakslased, mistõttu on arusaadav, et nad eesti keeles kirjutades kasutasid ainult neid tähti, mida nad tundsid saksa keelest. Nad märkasid eestlaste kõnes häälikut, mis saksa keeles puudub ning ei osanud seda kirja panna. See selgub sakslaste poolt kirjutatud eesti keele grammatikatest. Otto Wilhelm Masing, kes juba lapsepõlvest peale eesti keelt tundis, ei olnud rahul selleaegse kirjaviisiga, sest see ei võimaldanud õigesti märkida kõiki eesti keeles olevaid häälikuid. Oma töö 18 saj. lõpul ütleb Masing, et selleaegses eesti tähestikus puuduvad kaks vajalikku märkki, puudub peenendusmärk ja praegune õ-täht. Et senine ö-le toetuv kahest punktist ja nende vahel püstkriipsust koosnevat märki küllalt raske oli kirjutada, kaalus Masing selle lihtsustamist
Kirjakeel kujunes 17. sajandil, kui võeti ka kasutusele saksapärane nn vana kirjaviis. Veel 19. saj. oli keskmurdele toetuva põhjaeesti kirjakeelega kõrvuti tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl. Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes Aavik, Johannes Voldemar Veski jt. Sõnavara rikastamise võimalused Laen- ja võõrsõnad Laensõna on eesti keele häälikustruktuuriga muganenud, võõrsõna mitte. Eesti kirjakeelde on sõnu laenatud nii oma murretest (kääbus, aeguma, mainima) kui ka võõrkeeltest.
Sekundaartarind nukralt niutsudes; suppi keetma; koti tassimist Osalause (nägin,) et poiss tassis kotti Lause Poiss tassis kotti Lausest väiksemad üksused on moodustajad. Paigutada lünka eri tüüpi süntaktilisi üksusi. Viis minutit tagasi nägin märga koera. FRAAS Mulle meeldib, et sulle meeldib. OSALAUSE Ma unustasin selle. SÕNAVORM Kordamiseks 17. sajandi grammatikatest sisaldas süntaksiosa esimesena ........................... grammatika. Esimene eestikeelne süntaksiülevaade oli ........................... grammatikas. 20. sajandi süntaksikäsitlustele pani aluse ,,Lauseliikmed eesti keeles" (autor .....................................) 1978 ilmus ,,Eesti keele lihtlausete tüübid" (autor ...........................). Kuidas määratleda lauset? süntaksit? 28.02: teha VM-, sõltuvusgrammatika ja traditsioonilise grammatika analüüsi skeem lausest
6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Keskaeg - 500AD - 1500 AD, suur mõju ladina keelel ja kristlikul maailmapildil. 7 vaba teadust: triivium (grammatika, loogika, retoorika) ja kvadriivium (muusika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia). Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud ladina grammatikatest paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte klassikaline. Keeleteaduslik teooria arenes skolastikute perioodil 1100-1500. Praktilise ladina keele grammatika kõrvale tekkisid spekulatiivsed grammatikad, mis kombineerisid ladina grammatikat ja skolastilist filosoofiat. Nad toetusid Aristotelese tekstidele ja piiblile, grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust. Lause aksepteeritavus: aksepteeritav lause tekkis nelja Aristotelesest
1855 ,,Ueber die neueste Behandlung der Ehstnischen Grammatik" analüüs Ahrensi grammatikale. 1864 ,,Versuch ueber den werroetnischen Dialekt" (,,Ülevaade Võru murdest") 1869 ,,Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F. J. Wiedemann": materjal varasemad sõnastikud ja sõnavarakogud, pluss enda kogutud materjal; kogus sõnu ka ilukirjandusest. Sõnaraamatust on ilmunud 3 uustrükki. 1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache": sissejuhatuses kriitiline ülevaade varasematest grammatikatest ja muust keeleuurimisest esimene eesti keele uurimise ajalugu. Põhines Kesk-Eesti murdel. Osad: häälikuõpetus, tuletusõpetus, vormiõpetus ja lauseõpetus. Häälikuõpetuse osas kirjeldatud eri murrete foneetilisi tunnuseid ja häälikulisi variante, samas palatalisatsioon ja vokaalharmoonia. Väldete eristamine. 1876 ,,Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten": grammatikast ülejäänud kogutud keeleainestiku
4. Eduard Ahrens. keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja. Ta on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor Pani ette üle minna vanalt, saksa keele eskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus)- kasutas selles uut kirjaviisi- ainestik oli rahvakeeln, keelekirjeldusmall oli laenatud soome keele grammatikatest, eesti keelt hakati kirjeldama eesti malli järgi ja otsiti keele omadusi ja grammatikareegleid keelest endast. Pandi tähele, et eesti keele ehitust ja sõnavara saab kirjeldada soome keele järgi tänu nende omavahelistele sarnasustele. Rosenplänter ütles, et soome keel on kõigi eesti keele murrete ema. Ahrens koostas süstemaatilise soome suunitlusega eesti keele grammatika. Ahrens kirjutas küll eesti keele kohta, kuid alati saksa keeles. Kui esimeses grammatikas oli
(iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Ladina keel ja kristlik maailmapilt levisid keskajal, mis oli u 500AD-1500AD. 7 vaba teadust: grammatika, loogika, retoorika ja muusika, artimeetika, geomeetria, astronoomia. Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud grammatikatest, millest osad olid ka värsivormis, võib leida, et tol ajal õpetati rohkem teaduslikku ladina keelt, mitte enam klassikalist ladina keelt. Alles hiliskeskajal (u alates 1100) hakkab tekkima ka teiste keele grammatikaid( nt iiri, kõmri, provansi, islandi). Skolastikute periood oli u 1100-1500 ja siis arenes kõige enam keeleteaduslik teooria. Praktiliste ladina keelee grammatikate kõrvale tekkisid ka nn spekulatiivsed grammatikad, mille olulisim termin oli modus
1500 AD •Keskaega on peetud pimedaks ja barbaarseks ajaks, see on siiski ilmselt liialdus. •Ladina keel ja kristlik maailmapilt. (kõik õpetlased oskasid ladina keelt) •7 vaba teadust –triivium: grammatika, dialektika (loogika), retoorika –kvadriivium: muusika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia •Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada. •Säilinud ladina grammatikatest (on ka värsivormis grammatikaid!) paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel. •Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi). •Islandi keele grammatikas (nn First Grammarian), mille eesmärk oli eelkõige kirjaviisi loomine ladina tähestiku baasil, nt küllaltki selgelt foneemi käsitlus, mis sarnaneb 20. saj Praha fonoloogide omale
Üldised reeglid Lisaks konkreetse töö puhul selgesõnaliselt kokku lepitud reeglitele võib olla eeldatud mingite muude, üldtunnustatuks peetavate reeglite järgimist. Üks võimalik veaksolemise kriteerium on vastuolu kirjakeele normi või norminguga. Esimene on inimeste tegelik rääkimisviis, mille kohta saab andmeid näiteks korpustest; teine on selle rääkimisviisi kirjapanek, mõnikord koos suunamise ja soovitamisega, mida saab järele vaadata normatiivsetest sõnastikest ja grammatikatest. Nagu keelekorralduse peatükis näeme, on norm ja norming kohati omavahel süstemaatiliselt vastuolus, seega on valik, kumba neist järgida, samuti üks võimalik vaidlusküsimus, mis oleks hea kokku leppida pigem enne töö algust kui hindamise faasis. Mõnda üksikut liiki tekstides (riigiasutuste ametlikud dokumendid) võib normingu järgimine olla kohustuslik keeleseadusest tulenevalt. Tavalistes tekstides see kuidagi kohustuslik ei ole, ehk valik normi ja